Atoopiline dermatiit (nahakliinik)

Atoopiline dermatiit (AD, ka atoopiline ekseem) on krooniline, ägenemistega kulgev, põletikuline, mittenakkuslik, sügelev nahahaigus. Atoopilist dermatiiti esineb sagedamini perekondades, kus leidub ka teisi atoopilisi haiguseid (atoopilist dermatiiti, bronhiaalastmat ja/või allergilist nohu). Tavaliselt ilmneb nahahaigus imiku- või väikelapseeas (85%), harvem ka täiskasvanueas. Vanemaks saades muudab lööve oma asukohta. Atoopilise dermatiidi esinemise sageduse tõusu põhjuseks peetakse linnastumisega seotud liigsteriilset kasvukeskkonda ja linnade saastatust. Oluliseks osaks nahalööbe kujunemisel on atoopilise dermatiidi korral esinev geenidefekt, mille tõttu naha kaitsebarjäär on nõrgem.

Imikuea atoopilise dermatiidi (enne 2. eluaastat) puhul avaldub haigus enamasti peale 1,5 elukuud. Sageli on esmaseks väljenduseks põskede, otsmiku ja peanaha kare, punetav lööve. Tüüpiliselt võib löövet esineda ka käte ja jalgade väliskülgedel ning kehatüvel. Nahasügeluse tõttu võib häiritud olla öö-uni. See võib omakorda põhjustada rahutust ja söögiisu vähenemist. Esimestel elukuudel esinev “titekõõm” võib olla esmaseks atoopilise dermatiidi väljenduseks.

Väikelapseea atoopilise dermatiidi (2-12 aastat) lööve esineb selles eas kõige enam liigeste painutuspindadel, kaelal, randmetel ja säärtel, samuti suu ümbruses ja silmalaugudel. Nahk on sageli väga kuiv ja ketendav. Üle 50% lastest taandub haigus 12. eluaastaks.

Kooli- ja täiskasvanuea atoopiline dermatiit (üle 12 aastastel) väljendub sarnaselt väikelapseea lööbega paiknedes enamasti liigeste painutuspindadel, näol ja kaelapiirkonnas. Nahk on kuiv ja paksenenud, sageli kindlates lööbe piirkondades (nt silmalaugudel). Sügelus võib intensiivistuda emotsionaalse stressi ja higistamise tõttu.

ATOOPILIST DERMATITI ÄGESTAVAD TEGURID

Haigus kulgeb perioodiliste ägenemiste ja paranemistega. Suvisel perioodil kaebused sageli taanduvad ja sügiseti ägenevad. Lööbe ägenemist kutsub esile mõni ärritav tegur või allergeen. Tugeva sügeluse tulemusel nahk pakseneb, nahalööbele tekivad koorikud ning võib lisanduda infektsioon. Imikutel ja väikelastel on sagedamini ägestavateks põhjusteks toiduallergeenid, vanematel lastel ja täiskasvanutel patsientidel pigem teised olmeallergeenid. Enamikel patsientidel ei ole lööbe vallandajaks mitte allergeenid, vaid erinevad ärritavad tegurid. Sagedasemad ägestavad tegurid:

Keskkonnategurid. Ekstreemne temperatuur (talvel külm ja suvel palavus), kuiv õhk.
Ärritajad. Lõhnastatud pesuvahendid, pesuloputusvahendid, naha mehaaniline ärritamine (kratsimine), tubakasuits, higistamine, ujumine kloorivees. Vill ja muud karedad materjalid kontaktis nahaga võivad nahka ärritada. Pesuvahenditest tuleks eelistada tundlikule nahale mõeldud pesupulbreid, vältida pesuloputusvahendeid, nahaga kontaktis eelistada puuvillast pesu. Magades tuleks vältida liiga pakse tekke.
Infektsioonid. Nahalöövet võivad ägestada bakteriaalsed või viiruslikud infektsioonid (nt stafülokokk ja molluskid), ka hingamisteede infektsioonid.
Keskkonna allergeenid. Õietolmud, loomakarvad, suled jm. kontaktallergeenid.
Tubased allergeenid. Kodutolmulestad, hallitused. Oluline on tagada korralik ventilatsioon eluruumides, ka talvisel perioodil. Vältida vaipkatteid. Mustuse eemaldamiseks kasutada niisket lappi. Korra nädalas tuleks korraliku filtriga tolmuimejaga puhastada (põranda)pinnad. Vältida pehmeid kaisuloomi voodis (pestavad sobivad). Voodipesu pesta vähemalt 60*C veega iga 10 päeva järel.
Toiduallergeenid. Vallandavad lööbe vähesel osal patsientidest (10-30%), seda keskmise ja raske AD vormi korral eelkõige imiku- ja väikelapseeas. Sagedasemad allergeenid on: muna, lehmapiim, pähklid, kala, nisu ja soja. Toiduallergiad väikelastel on sageli mööduvad. Allergeen-spetsiifilise IgE tuvastamine on võimalik naha torketesti või veretesti kaudu. Torketeste teostavad allergoloogid. Allergeeni tuvastamine ei tähenda alati seda, et lööbe vallandajaks on allergeen.
Muud toiduained. Nahalöövet võivad ägestada ka erinevad toiduained, mis sisaldavad või vabastavad histamiini ja teisi vasoaktiivseid aineid – tomat, spinat, kiivi, vaarikas, maasikad, banaanid, tsitruselised, ananass, papaia, viinamarjad ja viinamarjatooted (rosinad, punane vein), letsitiini sisaldavad kaunviljad (soja), tuunikala, lõhe, sealiha ja –maks, liha- ja kalatooted (konserveerituna, soolatuna, kuivatatuna), vorst/salaami, munavalge, maitsestatud jogurt, juustud (eriti vanad juustud), hapendatud toidud (hapukapsad), kaneel, vanilje ja teised vürtsid, tartrasiin (E102) ja teised kunstlikud toiduvärvid, kunstlikud maitseained (vaniliin), šokolaad jt kakaotooted. Nende tarbimist tuleks nahalööbe ägenemise perioodil piirata, muul ajal tarbida mõõdukalt. Soovitatav on vältida ka rohkelt säilitus- ja värvaineid sisaldavaid toite ja kondiitritooteid (eriti E102, bensoaadid E210-220).
Karvased koduloomad. Kui tuvastatakse loomakarvadele allergia, siis tuleb kokkupuudet nende loomadega kindlasti vältida.
Õietolmudele tundlikel tuleks õitsemise perioodil sulgeda aknad kuiva ja sooja ilmaga. Ruume tuleks tuulutada vihmase ilmaga ning õhtuti ja varahommikuti. Õietolmuallergikutel ägeneb lööve sageli just kevad-suvisel perioodil.
Mittespetsiifilised provotseerivad tegurid lisaks: keemilised (happed, valgendajad, lahustid, vesi, eriti kare vesi), lenduvad orgaanilised ühendid (formaldehüüd), liiklussaastus.

Vaktsineerimised on lubatud tavapärase skeemi järgi, süstepiirkonna nahk peaks olema lööbevaba.

Mõõdukas päikese käes viibimine on lubatud, seejuures järgida tavapäraseid päikesekaitse soovitusi. Päikese kiirgusel on põletikuvastane ja nahabarjääri paranemist soodustav efekt. Puhkus mere ääres mõjub enamasti hästi.

Vitamiin D ei ole näidanud efekti atoopilise dermatiidi ravis ega preventsioonis. Probiootikumid võivad omada positiivset efekti atoopilise dermatiidi kujunemisel.

ATOOPILISE DERMATIIDI RAVI

Ravis on kaks olulist komponenti – lööbe korral põletikuvastased ravikreemid ja nahabarjääri parandamine niisutavate ehk baaskreemidega. Baaskreem hoiab kontrolli all alaägedat põletikku ja kaitseb nahka erinevate faktorite eest, mis võiks löövet vallandada.

Nahale kantavad põletikuvastased ravimid:

1) Aktiivsele lööbele (punetavatele kolletele) esmajärjekorras hormoonkreemid ja salvid (nt Hüdrokortisoon, Sibicort, Advantan, Elocon) määrab arst vastavalt lööbe lokalisatsioonile ja raskusastmele kindlaksmääratud aja vältel (enamasti piisab 3-6 päevast, maksimaalselt 2 nädalat).

2) Paiksed mittehormonaalsed ravikreemid (nt Elidel ja Protopic) on sobivad säilitusraviks pikema aja vältel aktiivse lööbe taandumise järgselt. Hoiavad ära uusi AD ägenemisi ning sobivad ka õrnemates nahapiirkondades nagu nägu ja kael. Raskematel juhtudel on kasutusel valgusravi ja suukaudsed põletikuvastased ravimid. Sügeluse korral võib abi olla antihistamiinikumidest ehk sügeluse vastastest tablettidest või tilkadest (nt Aerius, Zyrtec).

NAHAHOOLDUS

Atoopilist dermatiiti seostatakse nahabarjääri puudulikkusega, mille tõttu on allergeenidel ja ärritajatel tavapärasest kergem läbida nahka ja põhjustada nahaärritust ja -põletikku. Naha pindmises kihis on puudu olulistest rakuvahelistest rasvhapetest ning filagriini geenidefekti tõttu kaotab nahk tavapärasest rohkem vett ning tekivad mikrolõhed. Nahabarjääri taastamiseks ja põletiku vältimiseks on vajalik regulaarne baaskreemi kasutamine.

Baaskreemi tuleb kasutada regulaarselt (nt talvel 1-2 x päevas, suvel 1x päevas). Täiskasvanud inimesel kulub baaskreemi kogu kehale ligi 30 g/päevas. Nahakipituse korral võiks eelistada kreemidele salve, mis on rasvasemad ja sobivad paremini ka külmal perioodil. Väikelapsed taluvad paremini glütserooli sisaldavaid kreeme. Laktaat- ja glükoolhapet sisaldavaid kreeme tuleks vältida, kuna need võivad põhjustada kipitust. Väga kuiva naha korral võib efektiivsem olla kuni 5% uureaga kreem, aga see võib põhjustada kipitust, eriti kui nahal on mikrolõhesid. Väikelastel tuleks vältida potentsiaalselt allergeensete taimede nagu pähklite, kaera ja nisu proteiine sisaldavaid baaskreeme.

Peske nahka leige veega kasutades õrnatoimelisi pesuvahendeid. Veeprotseduurid võiksid olla lühiajalised. Vannitamiseks ja pesuks tuleks eelistada lõhnastamata pesuõlisid või -kreeme (nt Decubal, Emolium, Eucerin valge korgiga, Linola).

Kohe pärast pesemist, kui nahk on veel kergelt niiske, kandke lööbele põletikuvastane kreem ning seejärel kandke kogu nahale baaskreem.

Koostaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi nahakliinik
2023