Anoreksia

Anoreksia (anorexia nervosa) on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha tajutakse moonutatult. Mõtted on seotud peamiselt kehakaalu või –kujuga, ennast väärtustatakse läbi kehakaalu ja välimuse. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraažiga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu võidakse eemalduda õppimisest, tööst, suhetest.

Haiguse tunnused

Alakaalulisus. Kehakaal on normi piiridest väiksem. Tervislikuks kehamassiindeksiks täiskasvanutel loetakse 18,5–24,9.
Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaalus. Kaalu kaotus (või madal püsimine) saavutatakse tervist kahjustaval viisil – toitumise piiramise, oksendamise, kõhulahtistite kuritarvitamise või ülemäärase treeninguga.
Kehapildi häirunud tajumine ja alakaalu eitamine.
Kaua kestnud häire korral võib esineda luukadu ehk osteopeenia.
Amenorröa esinemine ehk vähemalt kolme järjestikuse menstruaaltsükli ärajäämine naisel, kellel on varasemalt olnud menstruatsioon. Amenorröaks peetakse ka olukorda, kui naisel esineb menstruatsioon ainult hormooni (nt östrogeeni) andmise järel.

Häirunud söömiskäitumise tunnused

Range dieet. Süüakse näiteks kindlaid madala kalorsusega toite, välditakse „halbu“ süsivesikuid ning rasvu sisaldavaid sööke.
Kaalutakse toitu ning arvestatakse täpselt söödava toidu kaloraaži.
Teeseldakse söömist, peidetakse toitu ning varjatakse mitte söömist tuues põhjusteks: „ma alles sõin“, „mu kõht on täis“, „ma sõin väga palju“.
Esinevad ülekaalukad mõtted toidust, räägitakse palju toidust, kogutakse retsepte, tehakse teistele süüa, loetakse palju retseptiraamatuid, toitumisalaseid blogisid, internetilehekülgi jne.
Esinevad söömisrituaalid: keeldutakse teistega koos söömisest, ei sööda avalikes kohtades, tükeldatakse toitu või sorditakse toitu, visatakse toitu ära, sülitatakse toitu suust välja.

Anoreksiast põhjustatud terviseprobleemid

Anoreksia on haigus, millega võivad kaasneda:

hormonaalse süsteemi häired,
organismi normaalse arengu häired,
südame-, maksa- ja neeruprobleemid,
luutiheduse langus ning lihasnõrkus,
puhitus ning seedeprobleemid,
küünte kahjustused ning juuste hõrenemine,
pidev külmatunne,
krooniline väsimus, südamepekslemine, nõrkus, peapööritus, õhupuudus, valu rindkeres,
kaua kestnud või väga kiirelt tekkinud alakaalu korral võimalik ajuatroofia.

Sageli kaasneb haigusega depressioon, meeleolu alanemine, ärevus, mälu- ja mõtlemise probleemid, keskendumisraskused ning unehäireid. Anoreksia on suurima suremusega psüühikahäire.

Ravi

Anoreksia puhul võib ravi alustamine olla vaevanõudev tegevus, kui patsient eitab haigust ja tal on tugev vastupanu kaalu parandamise suhtes. Ravile suunamine toimub üldjuhul eriarsti või perearsti suunamise alusel. Sõltuvalt patsiendi seisundist toimub ravi kas ambulatoorselt või haiglas. Ravi eesmärk on suurendada motivatsiooni oma kehakaalu parandamiseks ning liikuda tervislikuma toitumise ja kehakaalu suunas. Haiglaravi alguses pööratakse tähelepanu vajaliku kehakaalu saavutamisele, korrigeerides patsiendi toitumist individuaalselt lähenedes ning terviseseisundit jälgides. Vajadusel vähendatakse ka füüsilist koormust. Kehalise seisundi paranedes on soovituslik alustada psühhoteraapiaga, kus õpitakse nt emotsioonide reguleerimist, probleemide lahendamist, kehtestamist erinevates teraapiates (individuaalne-, grupi- ja pereteraapia).

Ravi võib kesta aastaid, kuid ilma ravita haigus ei möödu. Ravi käigus võib esineda tagasilangusi, selle vältimiseks tuleb järgida raviplaani ning kohtuda regulaarselt psühhiaatri ja/või söömishäirete õega. Sümptomite taastekkel tuleb teavitada ravimeeskonda.

Tartu Ülikooli Kliinikum
Psühhiaatriakliinik, Raja 31
Söömishäirete osakonna tel: 731 8802

Koostaja: söömishäirete osakond
2024