Allergia immuunravi

Allergia on immuunsüsteemi ülitundlikkus mingile allergeenile. Üle saja aasta on allergia ravis kasutatud allergia immunravi (AIR). AIR on immuunsüsteemi ümberõpetamine – ravi käigus manustatakse patsiendile tõusvas annuses töödeldud allergeeni, mille tulemusena väheneb immunsüsteemi reaktsioon antud allergeenile. AIR on tõhus õietolmu-, tolmulesta- ja putukamürgiallergia puhul. Kahjuks looma- ja hallitusseeneallergia korral pole ravitulemused nii heaks osutunud. Ka toiduallergia puhul AIRi enamasti ei kasutata, kuna 85% toiduallergiaga lastest saavutavad taluvuse ka ravita 3. eluaastaks.

AIR on soovituslik patsiendile,

  • kelle allergia pole kontrolli all tavaraviga (antihistamiinid, ninasisene kortikosteroid),
  • kelle ravil on soovimatud kõrvaltoimed või
  • kes ei soovi pikaaegselt ravimeid kasutada.

Uuringud on näidanud, et AIR võib allergilise astmaga patsientidel sümptomeid vähendada ning kõrge astma tekkeriskiga patsientidel astma algust edasi lükata või isegi ennetada.

Ravi alustatakse väikese annusega, mida tõstetakse astmeliselt suurima talutava annuseni – nn säilitusannuseni. Säilitusravi etapil pikendatakse süsteintervalle 4–8 nädalani ja nii jätkatakse ravi aastaringselt 3–5 aastat. Toime kestust on raske prognoosida, aga heal juhul on see 5–10 aastat. Vajadusel võib ravi korrata.

AIRi eeldused:

  • on teada kaebusi tekitav(ad) allergeen(id) – nahatorketestid ja/või vereseerumi IgE antikehad on positiivsed,
  • patsiendi ja tema pere pühendumus pikaajalisele ravile,
  • soovituslik patsiendi vanus >5aasta.

AIRi saab läbi viia kolmel viisil:

  • keelealune tilk,
  • suukaudne manustamine,
  • nahaalune süst.

Keelealune ravi

  • Manustatakse igapäevaselt tilkadena kodus. Ravimit hoitakse külmkapis.
  • Allergia sümptomid vähenevad 80–90% patsientidest.
  • Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on sügelus suus ja kurgus ning nohu.
  • Ravi ei sobi patsientidele, kellel esineb õietolmu ja toidu ristallergia.

Suukaudne manustamine

  • Kasutatakse toiduallergiate puhul (piim, muna, pähkel).
  • Immuunravimiks on toiduaine ise tõusvas koguses ja ravi toime püsimiseks on jätkufaasis soovituslik selle igapäevane tarbimine teatud koguses (nt 200ml piima päevas).
  • Allergia sümptomid vähenevad 75–85% patsientidest.
  • Sagedasemad kõrvaltoimed on suu ja kurgu sügelus ning kerge kõhuvalu, neid võib vähendada annuse muutmisega.
  • Ravimit võtta täis kõhuga, pärast vältida paar tundi tugevat füüsilist koormust ja doosi vähendada ägedate infektsioonide ja astma ägenemise ajal.

Nahaalune süsteravi

  • Manustatakse süstidena õlavarde aastaringselt (tolmulesta-, õietolmu-, putukamürgiallergia puhul) või kuurina enne õitsemisaega (õietolmuallergia puhul).
  • Sobib neile, kellel on võimalik regulaarselt arsti vastuvõttudel käia ja kes ei karda süsti.
  • Allergia sümptomid vähenevad 90% patsientidest.
  • Toime algab 6–24 kuud pärast ravi alustamist.
  • Sagedasemad kõrvaltoimed on turse ja punetus süstekohas.
  • Enamus allergilisi reaktsioone süstile esineb esimese 30 min jooksul ja seetõttu peavad patsiendid olema sellel ajal meditsiinipersonali jälgimise all.
  • Süsti jägselt tuleb mõne tunni jooksul vältida tugevat füüsilist koormust, sauna ja alkoholi.

Lisainformatsioon

Ravi kõrvaltoimeid saab vähendada antihistamiinikume võttes, ravi efektiivsust see ei mõjuta.

Ägedate viirusinfektsioonide põdemise ajal tuleb ravis teha paus või vähendada annust.

Koduses apteegis peavad olema antihistamiinikumid ja astmahaigetel ka kiiretoimeline bronhilõõgasti (nt Ventoliin).

Süstekoha valu, turse ja/või punetuse korral võib kasutada külmakotti, antihistamiinikumi, valuvaigistit ja hormoonkreemi.

Allergiline üldreaktsioon ehk anafülaksia esineb väga harva ja enamasti esimese 30 minuti jooksul. Anafülaksia sagedasemad sümptomid on pearinglus, iiveldus ja tursed ning nahalööve. Hingamisraskuste tekkel tuleb otsida koheselt arstiabi.

Koostajad: Katri Paavel ja Pille Kokk
10/2019

Kasutatud allikad:

Vasar, M. 2016. Immuunravi aitab allergiat leevendada. Kodutohter. Allergia erinumber: 26-28.
Haahtela, T., Hannuksela, M., Terho, E. O. 2002. Allergia. Tallinn: Medicina.
Roberts, G., Pfaar, O., Akdis, C.A., et al. 2018. EAACI Guidelines on Allergen Immunotherapy: Allergic rhinoconjuncitivits. Allergy; 73; 765-798.
Halken, S., Larenas-Linnemann, D., Roberts, G., et al. 2017. EAACI AACI Guidelines on Allergen Immunotherapy: Prevention of Allergy. Pediatr Allergy Immunol; 28; 728-745.