Alajäsemete arterite angiograafia

Alajäsemete arterite angiograafia
Angiograafia on röntgenkiirguse abil tehtav veresoonte uuring, kus kasutatakse joodi sisaldavat kontrastainet.
Alajäsemete arterite angiograafia näidustuseks on arterite seisundi hindamine, ateroskleroosist tingitud veresoonte ahenemise diagnoosimine ja ravi, arterisiseste trombide diagnoosimine ja ravi.

Uuringueelsel päeval
• Te tulete haiglasse vähemalt 24 tunniks.
• Teile tehakse vajalikud uuringud: vereanalüüsid, vererõhu mõõtmine, EKG, vajadusel kopsu röntgenpilt, paigaldatakse veenikanüül.
• NB! Teavitage õde/arsti kui teil esineb allergiat kontrastainele (joodile).
• Võite tavapäraselt süüa, juua.
• Võtke kõik oma igapäevased ravimid vastavalt raviarsti korraldusele.
• Käige õhtul duši all.

Uuringupäeva hommikul
• 6h enne uuringut ei tohi süüa ega juua.
• Vähese veega võib võtta oma igapäevased ravimid, mida õde teile annab
• Teil raseeritakse protseduuri (kubeme) piirkond ihukarvadest. Ise raseerida ei tohi!
• Enne uuringut käige tualetis.
• Uuringule viiakse Teid voodiga, Te olete ilma aluspesuta, kaetud tekiga.

Uuringu ajal
• Olete ärkvel ja lamate uuringulaual.
• Õde ühendab teid monitoriga, mille kaudu jälgitakse Teie südametööd.
• Uuringupiirkond desinfitseeritakse, kaetakse steriilsete linaga ja tuimastatakse. Uuringu ajal Te valu ei tunne, säilib puutetundlikkus.
• Arst viib punktsiooni või väikese lõike abil reiearterisse peenikese elastse plastiktoru, mille kaudu süstitakse kontrastainet ja samaaegselt tehakse röntgenpildid.
• Vajadusel teostatakse raviprotseduure nt. laiendatakse ahenenud veresooni väikse veresoonesisese ballooniga ja paigaldatakse veresoone läbimõõtu hoidev metallvõrk ehk stent.
• Kontrastaine süstimise ajal võite tunda kehas soojatunnet.
• Uuringu ajal tekkivatest enesetunde muutustest teavitage arsti.
• Verejooksu ennetamiseks asetatakse punktsioonikohale raskust. Kui pikalt selle määrab arst.

Peale uuringut
• Verejooksu ennetamiseks peab lamama selili vastavalt arsti korraldatud ajale 1-6h (ei tohi keerata küljele, tulla istuma, kõverdada punkteeritud jalga).
• Punktsioonikohast raskuse eemaldamise järgselt peate lamama lisaks veel 1h.
• Voodist ei tohi tõusta ka tualetis käimiseks, vajadusel kasutage uriinipudelit või siibrit.
• Õde kontrollib korduvalt Teie punktsioonipiirkonda, vajadusel ka elulisi näitajaid.
• Kasutage kutsunginuppu kohe, kui vajate abi, tunnete end halvasti või tekib verejooks.
• Teile tuuakse süüa ja juua (kontrastainega uuringu järgselt on oluline juua vedelikku). Vajadusel tehakse Teile tilkinfusiooni.
• Punktsioonikoha sidumine/hooldamine tehakse järgmisel päeval, kodus võib järgmisel päeval plaastri eemaldada.
• Teile võidakse määrata verd vedeldavaid ravimeid, mida peab kasutama vastavalt arsti korraldusele. Pingutust nõudvatest tegevustest hoiduge 7 päeva pärast uuringut.

Võimalikud tüsistused
• Verejooks või verevalum kateetri sisseviimise kohal
• Allergiline reaktsioon kontrastainele (joodile)
• Arteri seina vigastus
• Infektsioon
• Neerupuudulikkuse süvenemine (kontastaine tõttu)
• Südame löögisageduse või vererõhu oluline langus
• Hingamisraskused
• Trombi tekke oht veresoontes
• Õhkemboolia

Pöörduge erakorralise meditsiini osakonda (EMO) kui Teil tekib
punktsioonikohas moodustis, verejooks või tugev valu.

Koostaja: veresoontekirurgia osakond
02/2020