Kontrast



Reavahe




Teksti suurus




Hoolivus, Uuendusmeelsus, Pädevus ja Usaldusväärsus
Uuringu tellijatele

Kliiniku uudised

Kliinikumi ravijuhiks valiti dr Liis Salumäe  (31.08.2023)

30. augustil kogunenud Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu valis Kliinikumi juhatuse liikmeks–ravijuhiks dr Liis Salumäe. Ravijuhi ametiaeg algab 1. oktoobril 2023 ning kestab viis aastat.

Kliinikumi nõukogu esimehe Kristjan Vassili sõnul on ülikoolihaigla ravijuhil täita vastutusrikas roll. „Ravijuhi ülesanne on korraldada ravitööd, arvestades samal ajal nii ravi rahastamise lepingust tulenevate kohustustega kui ka Kliinikumile omaste õppe- ja teadustöö ülesannetega. Ühtlasi kuulub ravijuhi vastutusalasse kõrge ravikvaliteet ning ravimeeskondade ja üksuste koostöö tagamine. Peame oluliseks, et Kliinikumi koostööteiste tervishoiuinstitutsioonidega Eestis oleks ladus ning sama oluline on teadus- ja arendustegevuse alane koostöö Tartu Ülikooli ja teiste riikide ülikoolihaiglatega,“ kirjeldas ravijuhi ülesandeid nõukogu esimees.

Kliinikumi patoloogiateenistuse kõikidele metoodikatele omistati akrediteerimistunnistus (27.07.2020)

Tartu Ülikooli Kliinikumi patoloogiateenistusele väljastati 17. juulil Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus standardi ISO 15189:2012 järgi, mis tähendab, et kõik kliinikumi patoloogiateenistuse tegevused vastavad kõrgetele rahvusvahelistele nõuetele.

Kliinikumi patoloogiateenistuse direktori Liis Salumäe sõnul oli akrediteerimise eesmärk tagada labori kvaliteetne ja kõrgetasemeline toimimine vastavalt rahvusvahelistele standarditele. „Akrediteering tagab patsiendile parimad diagnostikavõimalused, labori jätkusuutlikkuse ja personali pädevuse kõigil tasanditel,“ sõnas dr Salumäe. Ta selgitab, et kliinikumi patoloogiateenistusele omistati rahvusvaheline akrediteering kõikide taotlemisel olnud metoodikate osas. „Histoloogiline uuring, immuunhistokeemiline uuring, immuunfluorestsentsuuring, üldtsütoloogiline uuring, günekotsütoloogiline uuring ja vedelikupõhine günekotsütoloogiline uuring on metoodikad, mis vastavad rahvusvahelistele kvaliteedinõuetele.“

Kliinikumi uudised

Diabeet võib tabada igaüht, sõltumata ajast ja vanusest (14.11.2025)

14. novembril tähistatakse üle maailma diabeedipäeva – päeva, mis juhib tähelepanu ühele levinumale kroonilisele haigusele. Eestis on 1. tüüpi diabeeti põdevate laste arv viimase 30 aasta jooksul ligikaudu kolmekordistunud. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku vanemarst-õppejõud dr Aleksandr Peet selgitab, mis vahe on diabeeditüüpidel, miks haigus tekib ja mida saab iga inimene oma tervise heaks ise ära teha.

Diabeeti peetakse tihti „magusasõprade haiguseks“, kuid tegelikult on tegemist haiguste rühmaga, kuhu kuuluvad kaks põhitüüpi: 1. ja 2. tüüp diabeet. „Kui räägime diabeedist, siis paljudele tuleb silme ette ülekaaluline keskealine inimene, kes sööb palju magusat. See kirjeldus vastab osaliselt teist tüüpi diabeedile, mille puhul kõhunääre küll toodab insuliini, kuid keha ei kasuta seda enam tõhusalt – tekib insuliiniresistentsus. Insuliin aga aitab viia suhkru verest rakkudesse, et keha saaks sellest energiat. Kui rakud insuliinile enam ei reageeri, jääb suhkur verre ja veresuhkru tase tõuseb,“ rääkis dr Peet. Ligikaudu 90% diabeedijuhtudest moodustab 2. tüüpi diabeet.

Tartu Ülikooli Kliinikum saab esmakordselt külalisarst-õppejõu (11.11.2025)

Enneolematu osalusprotsendiga kopsuvähi varajase avastamise projekt jätkub (10.11.2025)

linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram