Nikotiin ja selle laguproduktid suurendavad vähiriski kogu kehas (07.03.2025)
Tubaka- ja nikotiinitoodete rohke tarvitamine on Eestis suureks probleemiks, mida süvendab tubakatööstuse uute toodete turule toomine. Nikotiin on tugevatoimeline närvimürk, mis haarab nii noori kui ka vanemaid kasutajaid, muutes sõltuvuse tekkimise ja leviku veelgi ulatuslikumaks.
Eestis on saadaval mitmesuguseid nikotiini- ja tubakatooteid, kuhu alla kuuluvad tavasigaretid, nikotiinipadjad, kuumutatavad tubakatooted, huule- või mokatubakad ning korduvkasutatavad ja ühekordsed e-sigaretid. Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku arst-õppejõu dr Ülle Ani sõnul pole aga mitte ükski neist tarvikutest tervisele ohutu. „Nikotiin ise on toksiline ja selle laguproduktid, nagu nitrosoamiinid ja kotiniin, võivad põhjustada vähki, levides kõikidesse organitesse. Seetõttu esineb tubakatarvitajatel – olenemata kasutusviisist – sagedamini pahaloomulisi kasvajaid mitte ainult kopsudes, igemetel, kõris ja huultel, vaid ka mujal kehas,“ selgitas dr Ani.
Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2022. aastal tubaka- ja nikotiinitooteid proovinud noorte seas esimene kokkupuude suitsetamisega e-sigaret – seda märkis 65,5% 11-aastastest ja 65% 13-aastastest. Ka dr Ani vastuvõtule jõuavad noored, kuid siis juba sõltuvuse küüsis. „Nikotiinil on kahesugune mõju organismile. Esiteks võib see põhjustada erinevaid haigusi erinevates organites. Teiseks on oluline arvestada nikotiini otsest toimet ajule, mis viib sõltuvuse kujunemiseni. Nikotiini tarvitamine põhjustab ajus dopamiini ja noradrenaliini vabanemist, mille tulemusena tunneb tarvitaja ajutiselt positiivseid emotsioone – meeleolu paraneb, ärevus väheneb ning kaob võimalik paanika,” rääkis dr Ani.
Mida kauem – tunde, päevi, kuid või aastaid – inimene nikotiini tarvitab, seda enam süvenevad emotsionaalsed häired. „Umbes 30–45 minutit pärast viimast nikotiinidoosi tekib inimesel tunne, et midagi on puudu. Ilmnevad võõrutusnähud, nagu nikotiininälg, suurenenud söögiisu, ärevus, depressiivsus või paanika. See on tingitud asjaolust, et aju on harjunud nikotiini pideva kohalolekuga ning vajab seda üha suuremates kogustes. Kui nikotiini ei saada, tekivad emotsionaalsed ja füüsilised häired, mis omakorda soodustavad sõltuvuse süvenemist,” selgitas kopsuarst, kelle sõnul ei teadvusta sõltlased endale tihitpeale nikotiinikoguseid, mida tarvitatakse.
Näiteks võib ühe karbitäie nikotiinipatjade kasutamine olla võrdväärne 60 sigareti suitsetamisega ööpäevas. „Tänapäeval püüab tubakatööstus kompenseerida traditsiooniliste sigarettide tarbimise langust, reklaamides e-sigarette, kuumutatavaid tubakatooteid ja nikotiinipatju kui „vähem kahjulikke” alternatiive. Nikotiinipatjade tegelikku nikotiinikogust ei kontrollita alati, mistõttu võib sõltuvus kujuneda palju tugevamaks, kui tarbija eeldab,” rääkis dr Ani. Nikotiinipadi on kohati ka teistele märkamatu, kuna asetseb huule all, ei tekita suitsu ega anna edasi tugevat lõhna. „Noored ise ütlevad, et suudavad teise tarvitaja ära tunda näo- või huulekuju järgi, kuid need, kes ise nikotiinipatju ei tarbi, ei pruugi sellele üldse tähelepanu pöörata,” lisas arst-õppejõud.
Lisaks tugevatele emotsionaalsetele kõikumistele põhjustab nikotiinipadi terviseprobleeme nagu igemepõletikud, pearinglused- või valud, süljeerituse häired, veritsused ja eelnimetatud emotsionaalsed kõikumised. Nikotiini sisaldava sülje allaneelamine võib samuti avaldada otsest mõju tervisele, kahjustades söögitoru ning tekitades maolimaskesta põletikku, luksumist või iiveldustunnet. Kui inimene otsustab siiski nikotiinist loobuda, peab ta kopsuarsti sõnul olema oma otsuses teadlik ja kindel, kuna tekkinud on ka käitumuslik sõltuvus, mida on keeruline murda. „Soovijal tuleb endale luua sobivad tingimused, valides teadlikult perioodi, mille jooksul suudab nikotiinist hoiduda ning mis on vaba suurematest segajatest ja stressiallikatest. Oluline on tagada endale toetav keskkond, mis soodustab loobumisprotsessi ja aitab nikotiinist eemale jääda. Mõnikord võib soodne hetk loobumiseks tekkida näiteks uue auto ostmisel, kolimisel või perelisa oodates – need on need hetked, kus inimesel on tugev soov loobuda nendest toodetest,” rääkis dr Ani.
Arst-õppejõu sõnul ei maksa loobumisprotsessi ajal ja järel proovida ka üksikuid nikotiiniportsjoneid, kuna oht sõltuvuse küüsi tagasi langeda on suur. „Isegi kui nikotiini tarvitatakse alles kahe-kolme kuu pärast, võib esimene kogemus olla ebameeldiv ning tunduda, et nikotiini polegi enam soovi tarvitada. Kuid kui sellele järgneb veel üks katsetus, võib sõltuvus uuesti aktiveeruda ja tekib taas vajadus nikotiini järele. Pärast pikka pausi märkavad sageli ka inimesed esimest nikotiinipatja tehes või sigaretti suitsetades nikotiini mürgist mõju – see võib põhjustada iiveldust, peapööritust või isegi oksendamist,” lisas ta.
Tartu Ülikooli Kliinikumis toimub tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise nõustamine kopsukliinikus, aadressil Riia mnt 167. Teenust osutavad dr Ülle Ani ja õde Merike Viin. Nõustamisel toimub esimene vastuvõtt kontaktvisiidina, korduvvastuvõtud on võimalikud ka telefoni, meili ja video vahendusel. Teenust osutatakse ilma saatekirja ja visiiditasuta nii kindlustatud kui ka kindlustamata isikutele, olenemata vanusest. Loobumisnõustamisel hinnatakse nikotiinsõltuvuse tugevust ja emotsionaalset seisundit küsimustikega, mille tulemuste alusel hinnatakse vajadusel sobiva ravimi kasutusele võtmist. Teenusele tuleb registreeruda kopsukliiniku õe Merike Viin vastuvõtule – vajalik on eelregistreerimine telefonil 731 8911 või Kliinikumi üldregistratuuri numbril 731 9100.
Dr Ülle Aniga vestles Kertu Rannu