Kontaktandmed

 

SA TÜ Kliinikum Närvikliinik
L. Puusepa 8, 
51014 TARTU

Tel: +372 731 8519

Vaata kaarti

TÜK neurokirurgia osakond
Neuroonkoloogia
Vaskulaarne neurokirurgia
Spinaalne neurokirurgia
Perifeerne neurokirurgia
Laste neurokirurgia
Funktsionaalne ja stereotaktiline neurokirurgia

 

TÜK neurokirurgia osakond on närvisüsteemi haiguste kirurgilisele ravile pühendunud keskus, mille ajalugu ja traditsioonid ulatuvad eriala algusaegadesse. 1920 aastal asutatud Tartu ülikooli närvikliiniku esimese juhatajana töötas professor L. Puusepp, kes oli üks neurokirurgia eriala rajajajaid.
TÜK neurokirurgia osakond tegeleb neurokirurgiliste haiguste diagnoosimise ja raviga. Meie eesmärgiks on nii plaanilise kui erakorralise neurokirurgilise abi tagamine. Me teeme koostööd kõikide Eesti haiglatega, meie patsientide ravi põhineb meeskonnatööl koos teiste erialade spetsialistidega (neuroloogid, neurointensivistid, onkoloogid, radioloogid, lastearstid, taastusraviarstid jt.). Meie põhieesmärk on patsientide maksimaalne turvalisus ning järjepidev ravikvaliteet. Tänapäeva standardid on väheinvasiivsus, kiirem taastumine peale operatsiooni ja paremad kosmeetilised tulemused.
Meie arstid töötavad ka Tartu Ülikoolis, mis tähendab seotust õppe- ja teadustööga, olemist kursis kaasaegse meditsiini arengutega ning uute ravimeetodite rakendamist igapäevases praktikas.

 

neurokirurgia osakond

                                 Neurokirurgia osakonna töötajad 2016. aastal

 

Tuginedes ligi 100 aasta pikkusele kogemusele on osakonna töö põhisuundadeks: neuroonkoloogia, neurovaskulaarne kirurgia, spinaalne ja perifeerne neurokirurgia, pediaatriline neurokirurgia, erakorraline neurokirurgia (pea- ja seljaaju traumad), ja funktsionaalne ning stereotaktiline neurokirurgia.

 

 

Neuroonkoloogia tegeleb närvisüsteemi kasvajate diagnoosimise ja raviga: peaaju primaarsed ja metastaatilised kasvajad; seljaaju kasvajad; koljupõhimiku, kraniaalnärvide ja perifeersete närvide kasvajad.
Kõige sagedasemad närvisüsteemi kasvajad on:

  • metastaasid (teiste piirkondade kasvajate siirded ajus ja lülisambas)
  • glioomid (glioblastoom, astrotsütoom, oligodendroglioom jt.)
  • meningioomid
  • schwannoomid
  • hüpofüüsi adenoomid
  • ependümoomid
  • hemangioblastoomid
  • primitiivsed neuroektodermaalsed kasvajad (medulloblastoomid jt.)

 

Kasvajate raviga tegelevasse meeskonda kuuluvad neurokirurgid, onkoloogid (keemia- ja kiiritusravi), neuropatoloogid, radioloogid jt.

 

ajukasvaja

                                    MRT pilt ajukasvajast ja operatsioonieelne funktsionaalne planeering

 

Operatsioonide teostamisel kasutame mitmeid kaasaegseid abimeetodeid, mis võimaldavad võimalikult maksimaalset ja turvalist kasvaja eemaldamist:

  • preoperatiivne funktsioonalne planeerimine (funktsionaalne MRT ja traktograafia)
  • stereotaktiline neuronavigatsioon
  • intraoperatiivne neuromonitoring
  • intraoperatiivne sonograafia
  • intraoperatiivne kasvajakoe visualiseermine 5-ALA fluorestsentsiga
  • endoskoopia

Vaskulaarne neurokirurgia tegeleb pea- ja seljaaju vereringe häirete raviga.

 

Neurokirurgilise ravi objektiks on:

  • subarahnoidaalne hemorraagia v. intratserebraalne hematoom ajuarterite aneurüsmi ruptuurist
  • mitteruptureerunud ajuarterite aneurüsmid
  • arteriovenoossed malformatsioonid (AVM)
  • arteriovenoossed fistulid
  • kavernoomid
  • ajusisesed hematoomid jt.

Neurovaskulaarsete haiguste ravis on kasutusel nii mikrokirurgilised kui endovaskulaarsed ravimeetodid. Keeruliste neurovaskulaarsete kahjustuste raviks teostatakse ka peaaju revaskulariseerivaid operatsioone (ekstra-intrakraniaalsed anastomoosid).

 

 klipsitud aneurusm

 

Spinaalne neurokirurgia on suunatud lülisamba haiguste ravile.
Suurem osa lülisamba neurokirurgilistest operatsioonidest on seotud närve kahjustavate haiguste raviga (nt. lülivaheketta e. diski prolaps, selgroolülide murd või kasvaja). Meie kirurgid tegelevad igapäevaselt lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosa haigustega. Kirurgiliste operatsioonide alla kuuluvad nii väheinvasiivsed protseduurid, kui ka kompleksne spinaalne instrumenteerimine.
Kõige sagedasemad haigused:

  • Spinaalkanali aheneminedegeneratiivne diski haigus, diski prolaps
  • lülisamba kanali stenoos
  • lülisamba ja seljaaju kasvajad
  • müelopaatia
  • radikulopaatia
  • spondülolistees
  • lülisamba ja seljaaju trauma
  • lülisamba ja seljaaju arengulised häired
  • "failed back" sündroom
  • lülisamba infektsioonid

 

 

 

                                                                                                                                                                                                                                                              

                                                                                                                                     

Perifeerne neurokirurgia on suunatud perifeersete närvide kahjustuste ravile. 

Kõige sagedamini teostatakse operatsioone nn. "tunnelsündroomide" raviks, (nt. karpaalkanali sündroom, kubitaalkanali sündroom jt.). Lisaks sellele tegeleme närvide traumaatiliste vigastuste kirurgilise raviga.

 

 

Laste neurokirurgia eesmärgiks on laste närvisüsteemi haiguste ravi (koostöös TÜK lastekliiniku arstidega ja lasteneuroloogidega).
Neurokirurgilist ravi võivad vajada:

  • hüdrotsefaalia ehk vesipea (šunteeriv ja endoskoopiline ravi)
  • lapseeas esinevad pea- ja seljaaju kasvajad
  • kolju, aju- ja seljaaju arengulised malformatsioonid (Chiari malformatsioonid, spina bifida, süringomüeelia jt.)
  • epilepsia
  • spastilisus

 

Funktsionaalne ja stereotaktiline neurokirurgia on suunatud liigutushäirete, epilepsia, kroonilise valu ja spastilisuse ravile.

  • syvastimulatsioonLiigutushäirete ravis on kasutusel peaaju süvastimulatsioon. Peaaju süvastimulatsiooni kasutatakse Pakinsoni tõve, düstoonia ja essentsiaalse treemori raviks.
  • Epilepsia kirurgiliseks raviks on kasutusel haigushoogude tekkega seotud kahjustuskollete resektsioon või uitnärvi stimulaatori paigaldamine ravimresistentse epilepsia korral. Mõlemad meetodid võimaldavad epileptiliste hoogude paremat kontrolli, kuid sobivad valitud patsientidele.
  • Kroonilise valu ravis on kasutusel seljaaju stimulatsioon. Selle protseduuri põhilisteks näidustuseks on "failed back" sündroom ja kompleksse regionaalse valu sündroom.
  • Funktsionaalse kirurgia osaks on ka neurovaskulaarsete konfliktide likvideerimine (nt. kolmiknärvi neuralgia või hemifatsiaalse spasmi korral).
  • Laste ja täiskasvanute spastilisuse leevendamiseks on võimalik baklofeenpumba asetamine.    

                                                                                                                                        Süvaaju stimulatsioon