Psühholoogiline abi
- Tunned, et oled pinges, ärevuses
- Tunned, et oled õnnetu või hirmuga kimpus
- Oled segaduses, ei leia probleemile lahendust
- Vajad abi otsustamaks, kas saada emaks või teha aborti
- Vajad nõu ja toetust muutustega kohanemisel (rasedus, emaks saamine)
- Oled mures muutuvate peresuhete pärast
- Vajad abi ja tuge seoses viljatusprobleemidega
RASEDUSKRIISI NÕUSTAMINE
Raseduskriisi nõustamine on Sulle, kui oled tundnud, et sa seisad vastakuti ootamatute, probleemsete olukordadega ja vajad kedagi, kellega jagada oma muret või kaotust. Pakume Sulle toetust ja vajalikku teavet, raseduse eelselt, raseduse ajal või järgselt, et jõuaksid turvalise vestluse käigus parimate võimalike lahendusteni.
Sa läbid oma kriisid ise, aga sa ei pea seda tegema üksi!
Raseduskriisi nõustaja pakub toetust ja teavet paremaks toimetulekuks raseduse planeerimise, lapse ootuse ja sünnitusjärgsel perioodil naisele, mehele ja tema lähedastele.
Raseduskriisi nõustamine Tartu Ülikooli Kliinikumis:
Vastuvõtule aja broneerimine: üldregistratuuri telefonil 7319100 või digiregistratuuri kaudu: www.digilugu.ee.
Vastuvõtt toimub: Tartu, L. Puusepa 1A, 2 korrus, ruum 2065.
Naistekliiniku raseduskriisi nõustajad:
Margit Luiga margit.luiga@kliinikum.ee
Gertrud Saage gertrud.saage@kliinikum.ee
Maris Raude maris.raude@kliinikum.ee
Liina Annuk liina.annuk@kliinikum.ee
Erle Randala erle.randala@kliinikum.ee
Triinu Tints triinu.tints@kliinikum.ee
ÄRA JÄÄ OMA MUREGA ÜKSI
Kui Sul, armas naine, esineb stressi, depressiooni sümptomeid või tunned end muul põhjusel segaduses, abituna, ärevuses või nukrameelsena, siis võta ühendust oma naistearsti, ämmaemandaga. Samuti on Sul Naistekliinikus võimalik pöörduda abi saamiseks hingehoidja või raseduskriisinõustaja poole.
Pereloomine võib olla elu ilusaim osa, ent vahel võib sellega kaasneda ka ootamatuid ning väga keerulisi olukordi ja probleeme nii viljastumise, raseduse, sünnituse kui lapse perre saabumisega.
Naistekliiniku raseduskriisinõustaja või hingehoidja poole võib pöörduda siis, kui tunned, et oled jõudnud ummikusse ning ei saa enam omal jõul hakkama..
Kõik inimesed suure tõenäosusega satuvad elus keerulistesse olukordadesse, ent tihti kannatavad ja ootavad abi otsimisega liiga kaua.
Peale lapse sündi on naine õrn ja haavatav. See on seisund, mis saabub sageli otsekui vastukaaluks suurele õnnetundele. Seda seisundit kogeb 2/3 sünnitajatest 3-5 päeval peale sünnitust. See on tingitud nii hormonaalsetest muutustest kui ka sünnitusega seotud füüsilisest ja psüühilisest koormusest.
Naine tunneb, et midagi on otsekui valesti. Peaks ju olema rahu ja õnnetunne, ometi ajab kõik hoopis nutma. Esineb seletamata ärevus, une ja söögiisu häired, naised on väga kergesti ärrituvad ja segaduses. Sagedasti põhjustab neid meeleolu muutusi naisele uudne emaroll, millega kaasnevad uued prioriteedid, hirm tuleviku ja vastutuse ees. Tunne, et oled abitu ja saamatu – tuleneb sageli sünnitusega kaasnenud pingutusest. Enamasti möödub see seisund 24 – 72 h jooksul, vahel kulub aga mitu nädalat.
Sünnitanu vajab selles perioodis aega, rahu, nõuandeid ja toetust kõigilt ümbritsevatelt, mitte aga nende poolset haletsemist ja käegalöövat suhtumist kui “normaalsesse” kõrvalekaldesse. Mõnikord jääb masendus aga püsima. Sel juhul on tegemist sünnitusjärgse depressiooniga, millest vabanemiseks tuleks otsida professionaalset abi.
Selle tekkimine on vastuseks stressile. See ilmneb peale lapse sündi 2-3 kuu möödudes ja võib kesta ravita jäämise korral isegi paar aastat. Depressioon on haigus.
Miks tekib sünnitusjärgne depressioon ?
Põhjuseid, mis viivad sünnitusjärgse depressiooni tekkimiseni, on palju ning sageli ei saagi välja tuua üht ainsat põhjust.
Depressiooni võivad põhjustada:
Hormonaalsed muutused: naissuguhormoonide (progesterooni ja östrogeeni) taseme kiire langus pärast sünnitust, teisedki muutused hormoonsüsteemis võivad pärast sünnitust tekitada kurvameelsust.
Bioloogilised tegurid: sünnitus on naise organismi jaoks suur füüsiline ja emotsionaalne pingutus. Hemoglobiini väärtus alla 120 g/l soodustab depressiooni teket.
Psühhosotsiaalsed tegurid:
• Naise keha kohandumine emarolliga ja kartus, et ei osata olla ideaalne ema
• Probleemid sünnitusel
• Ematunde puudumine või selle hilisem tekkimine
• Probleemid rinnaga toitmisel
• Hirm vastutuse ees seoses lapse kasvatamisega
• Lähedaste inimeste toetuse puudumine
• Naine tunneb ennast ühiskonnast tõrjutuna ja isoleerituna
• Sünnitusjärgne seksuaalhuvi puudumine
Sageli märkavad muutusi naise käitumises hoopis tema perekonnaliikmed. Pole häbiasi otsida abi spetsialistide käest. Sünnitusjärgne depressioon on ravitav haigus ning mida varem seda parem, sest nagu teistegi depressiooni vormide puhul on oluline häire varajane avastamine.
Üldiselt arvatakse, et kõik noored emmed peaksid õnnest õhetama. Väsinud ja masenduses ema aga ideaalpilti ei mahu. Just hirm ühiskondliku arvamuse ees takistab depressiooni langenud emasid sageli abi otsimast
Viljatus puudutab tänapäeval kuni 10% paare ning paljud neist pöörduvad abi saamiseks ka meditsiiniliste ravivõimaluste poole. Viljatus ei ole aga ainult meditsiiniline probleem, vaid puudutab kogu meie olemust. Viljatus ja ka viljatusraviga kaasnev hormoonravi mõjutavad nii naise kui mehe psüühilist seisundit (viljatusravi tekitab pingeid, ootust ja ärevust, masendust, süütundeid, tugevaid emotsioone).
Samuti võib see olla pingeallikaks suhtes üksteisega ja suhtlemisel lähedastega. Viljatust võib pidada kriisiks või vähemalt keeruliseks olukorraks, millega ei pea üksi toime tulema, vaid võib abi, infot ja toetust leida erinevatelt meditsiinitöötajatelt.
Sageli ootamatult võib tekkida probleeme raseduse ajal nagu rasedustoksikoos, raseduse katkemise oht või naise kehas toimuvate bioloogiliste ja hormonaalsete tormiliste muutuste tulemusel tekkivad tugevad ning kohati vastandlikud emotsioonid ja segadus.
SAADA EMAKS VÕI MITTE?
Mitte alati ei jääda lapseootele just siis, kui seda on planeeritud ja oodatud ning aega otsuse langetamiseks napib. Ent raseduse katkestamine on üks keerulisemaid valikuid, mis elus ette tuleb. Sellises olukorras võid vajada samuti infot või hoopis inimest, kes aitaks valikud läbi mõelda ja toetaks otsuse langetamisel.
Uuringud on näidanud, et abort võib mõnikord puudutada inimest väga sügavalt ja tekitada tugevaid emotsioone, süütundeid, masendust ning vahel ka vajadust leinata sündimata last. Siin vajab naine ja vahel ka mees aega, aga ka toetust ja aktsepteerimist. Samuti võib abi leida psühholoogilt, nõustajalt ja hingehoidjalt.
Abi saamiseks võib pöörduda ka muudel põhjustel: lähedase kaotus, perekonna purunemine, keerulised sotsiaalsed või majanduslikud tingimused, raskused emaks-isaks kohanemisel. Sageli tullakse abi otsima liiga hilja, kui probleem on kestnud või mured kuhjunud. Nii võtab ka paranemine kauem aega ning probleemile lahenduste otsimine on keerulisem.
STESS JA DEPRESSIOON
Stress on küll meie elu loomulik osa ning seda ei pea kartma. Pikaajaline ülemäärane stress võib aga põhjustada mitmeid kehalisi või psüühilisi terviseprobleeme.
Ülemäärase stressi tunnused:
• ärritumine asjade peale, mis varem ei häirinud
• viha, agressiivsus või ärevus, hirm
• pisarad on kerged tulema
• hajameelsus ja raske keskenduda
• tohutu väsimus, magades ei puhka välja
• püsivad valud: peavalud, kõhuvalud, seljavalud, …
• isutus või oluliselt suurenenud isu
• kaalutõus või -langus
• unehäired: uinumisraskused, varane ärkamine
• sage üldhaiguste või krooniliste haiguste põdemine
• tunne, et ei saa hakkama
• lootusetuse tunne
• tunne, et ei ole iseenda peremees
• miski ei paku rõõmu
• üksindustunne
• enesesüüdistused
Depressioon on üks sagedasemaid psüühikahäireid, mida sageli peetakse lihtsalt pahaks tujuks, väsimuseks ja ei otsita abi. Sageli kannatatakse nii kaua, kui kurvameelsus toob kaasa probleeme tööl, suhetes, kaob huvi hobide ja meeldivate tegevuste vastu.
Depressiooni tunnused:
Kui Teie vastus järgnevatele küsimustele on pigem jah kui ei, siis võib tegemist olla depressiooniga ja rääkige oma naistearsti või ämmaemandaga või pöörduge abi saamiseks psühholoogi või nõustaja poole.
• kas tunnete end kurva või rõhutuna,
• kas Teil on huvi kaotus igapäevatoimingute vastu,
• kas kaotasite energia ja jõu,
• kas Teil on vähem enesekindlust,
• kas Teil on südametunnistuse piinad või süütunded
• kas tunnete, et elu pole elamist väärt,
• kas Teil on raskusi keskendumisega,
• kas tunnete end rahutuna,
• kas olete tavalisest aeglasem,
• kas Teil on probleeme unega,
• kas Teil on isu vähenenud või suurenenud?