Laparoskoopia on endoskoopiline operatsioonimeetod, mille puhul kõhukatteid ei avata traditsioonilise kõhulõikega, vaid operatsioon teostatakse läbi väikeste avauste kõhuõõnde viidud spetsiaalsete instrumentide abil. Laparoskoopia eeliseks avatud kõhuõõne lõikuste ees on oluliselt väiksem kudede trauma, millest tulenevalt on operatsioonijärgne taastumine kiirem, haavavalu ja operatsiooniarmid väiksemad.

Laparoskoopia käigus saab vaadelda kõhuõõne organeid erinevate haiguste ja muutuste avastamiseks, saab võtta uuringuteks proove, kontrollida munajuhade läbitavust (diagnostiline laparoskoopia) ning teostada erinevaid operatsioone (operatiivne laparoskoopia).

Laparoskoopiliselt on võimalik teostada erineva raskusastmega operatsioone:

• liidete vabastamine kõhukoopas.
• Operatsioonid steriliseerimise eesmärgil.
• Operatsioonid endometrioosi korral.
• Healoomuliste munasarja-, munajuha- ja emakakasvajate eemaldamine.
• Operatsioonid erakorraliste seisundite korral (ektoopiline ehk emakaväline rasedus, põletikulised protsessid, verejooks munasarjast, tsüsti lõhkemine, kasvaja, munasarja- või munajuha pöördumine).
• Emaka eemaldamisega seotud operatsioonid:
  • laparoskoopiline supratservikaalne hüsterektoomia ehk LASH on emaka osaline eemaldamine, emakakael jäetakse alles. Emakas tükeldatakse spetsiaalse instrumendi abil ja väljutatakse kõhukoopast preparaadikoti sees väikese kõhuhaava kaudu;
  • laparoskoopiline hüsterektoomia ehk LH on emaka eemaldamine koos emakakaelaga. Emakas väljutatakse tupe kaudu, tupehaav õmmeldakse laparoskoopiliselt.
• Emaka ja tupeseinte allavajega seotud operatsioonid:
  • laparoskoopiline lateraalsuspensioon ehk LLS ja laparoskoopiline pektopeksia ehk LP on näidustatud teatud tüüpi vaagnaorganite allavaje esinemisel. Spetsiaalsete võrksüsteemidega tõstetakse nii emakas kui ka tupeseinad õigele anatoomilisele tasandile. Võrgu kinnituskohad on nende kahe meetodi puhul väikese erinevusega. Millist meetodit valida, sõltub naise anatoomiast ja allavaje iseloomust. Nende operatsioonide korral ei ole tingimata vajalik emaka eemaldamine;
  • laparoskoopiline sakrokolpopeksia ehk LSP on näidustatud ulatuslikuma vaagnaorganite allavaje korral. Selle meetodi valimise korral on parema tulemuse saavutamiseks vajalik teostada ka laparoskoopiline supratservikaalne hüsterektoomia (LASH). Seejärel fikseeritakse disainitud Y- kujuline võrk emakakaela köndile ja kinnitatakse selgroo külge.

Operatsiooniks ettevalmistus

1 kuu enne operatsiooni on vajalik teha operatsioonieelsed analüüsid, selleks tuleb registreeruda naistearsti vastuvõtule.

Üle 70-aasta vanustel, südamehaigusi, suhkruhaigust või muid kroonilisi haigusi põdevatel patsientidel ja ülekaalulistel patsientidel, kellel KMI>40, palume enne haiglasse tulekut käia anestesioloogi visiidil, et otsustada sobiv anesteesia meetod. Anestesioloogi juurde on vajalik saatekiri, mille annab Teile naistearst. Enne operatsiooni verevedeldajate ärajätmise kohta saate informatsiooni samuti anestesioloogilt. Semaglutiidi võib süstida hiljemalt 1 nädal enne operatsiooni.

Haiglasse tuleku päeval vormistatakse Teid haiglasse, täidetakse haiguslugu. Operatsiooni lõplik plaan ja maht otsustatakse Teid opereeriva arsti/arstide poolt, sealjuures arvestatakse võimalusel ka Teie poolseid soove. Arst informeerib Teid operatsiooni olemusest, samuti pakutava teenuse osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest.

Et viia tüsistuste tekke risk võimalikult väikeseks, palume Teid enne laparoskoopiat informeerida arsti:

• enda teadaolevatest haigustest ja tarvitatavatest ravimitest,
• enda terviseseisundist operatsioonile tulles (nt viirusinfektsioon),
• teadaolevast ülitundlikkusest ravimitele.

Operatsioon toimub reeglina järgmisel päeval.

Operatsioonipäeval peate olema söömata vähemalt 6 tundi ja joomata (gaseerimata vesi) kuni 1 tund enne operatsiooni.

Operatsioonipäeval ei tohi suitsetada ega närida närimiskummi, et vältida oksendamist ja happelise maosisu sattumist kopsudesse.

Operatsioonile eelneva dieedi ja lahtistite kasutamise osas järgige arsti soovitusi.

Operatsiooni kulg

Operatsioon teostatakse üldnarkoosis. Esmalt täidetakse kõhuõõs süsihappegaasiga läbi spetsiaalse õhunõela. Gaas tõstab kõhu eesseina siseorganitest kõrgemale, tagades sellega hea nähtavuse kõhukoopas ja piisava ruumi instrumentide kasutamiseks. Nahale tehakse 3-4 lõiget: 1-2 cm pikkune lõige nabarõnga lähedale, mille kaudu viiakse kõhuõõnde laparoskoop, ja 2-3 umbes 0,5-2cm pikkust lõiget alakõhule, mille kaudu viiakse kõhuõõnde operatsiooniinstrumendid. Mõne operatsiooni puhul (LLS) tehakse alakõhule 5 väikest haava.

Operatsiooni kestus on keskmiselt 1-3 tundi sõltuvalt operatsiooni mahust.

Pärast operatsiooni lõpetamist lastakse gaas kõhuõõnest välja ning haavad suletakse.

Eemaldatud koed (tsüst, müoomisõlm, emakas jt) saadetakse alati histoloogilisele uuringule. Histoloogiline uuring võimaldab kinnitada ja täpsustada diagnoosi. Uuringu tulemused edastatakse digilukku umbes 2 nädala möödudes.

Operatsioonil võib harva esineda järgmiseid tüsistusi:

• kõhusisene verejooks;
• tromboos (veresoone ummistumine verehüübega);
• gaasemboolia (veresoone sulgumine gaasimulliga);
• siseorganite (soolte, kusepõie, veresoonte vigastused) mehhaanilised või elektrilised traumad. Selliste tüsistuste tagajärjel on mõnikord vajalik avada kõhuõõs traditsioonilise kõhulõikega. Vigastuse hilisemal ilmnemisel võib olla vajalik kordusoperatsioon;
• narkoosist tingitud tüsistused. Need on enamasti seotud ülitundlikkusega ravimitele. Võimalik on ka toidu ja joomise keelu eiramisest tingitud oksendamine narkoosi ajal ning sellele järgnev oksemasside sattumine hingamisteedesse ja lämbumisoht.

NB! Operatsiooni ajal võib tekkida olukord, kus planeeritav operatsioon ei ole tehniliselt laparoskoopiliselt teostatav. Näiteks esinevad kõhuõõnes tugevad liited, mis takistavad pääsu kõhuõõnde või ei ulatu instrumendid opereeritava piirkonnani rohke rasvkoe tõttu kõhu eesseinal. Samuti võib haigusprotsess osutuda ulatuslikumaks ja vajada laialdasemat juurdepääsu opereeritavale piirkonnale. Sellistel juhtudel minnakse üle avatud kõhuõõne lõikusele.

Operatsioonijärgne periood

Pärast operatsiooni jälgitakse Teid kõigepealt ärkamisruumis (recovery), sealt viiakse edasi günekoloogia osakonda. Suuremate operatsioonide korral jälgitakse Teid günekoloogia osakonna intensiivravipalatis järgmise päeva hommikuni. Edasi viiakse Teid tagasi oma palatisse. Lihtsamate operatsioonide korral viiakse Teid pärast operatsioonijärgset ärkamist tavapalatisse. Haiglas viibite tavaliselt 2-3 päeva, suuremate operatsioonide korral saate koju vastavalt terviseseisundile. Vajadusel kirjutatakse Teile koju kaasa valuvaigistid või põletikuvastased ravimid. Järelkontrolli vajadus otsustatakse individuaalselt.

Kõhuhaava õmblused eemaldab pereõde 6-8 päeva pärast operatsiooni.

Teil on õigus töövõimetuslehele, mis väljastatakse haiglas, seda saab pikendada nii naistearst kui ka perearst.

Operatsioonijärgselt on soovitav vältida raskuste tõstmist (üle 5-6 kg). Toit peaks olema kergesti seeditav, mitte tekitama kõhugaase ja kõhukinnisust.

Režiimist räägib Teile täpsemalt opereerinud naistearst.

Sagedasemad probleemid vahetult pärast operatsiooni on lühiajaline kõhuvalu, valu kiirgumine õlga ja kaela, tavaliselt mööduvad need sümptomid 2-3 (harva 7) päeva jooksul.

Tüsistused ja probleemid võivad ilmneda ka 1 kuu jooksul pärast operatsiooni.

Kindlasti tuleb arsti juurde pöörduda, kui operatsioonijärgselt tekib kodus:

• kehatemperatuuri tõus üle 38°C;
• tugev valu kõhus;
• olulised seedetalituse ja urineerimishäired;
• rohke ja ebameeldivalt lõhnav eritis tupest;
• verejooks suguelunditest.

Tööpäevadel kell 08.00-18.00 pöörduge naistenõuandla valvekabinetti; nädalavahetusel, öösel ja riigipühadel EMOsse.

Koostajad: dr Ülle Kadastik ja dr Pille Soplepmann
2024