Kirurgiline ravi vaagnaelundite allavaje korrigeerimiseks

Rohkem kui pooltel üle 50-aastastest naistest esineb mingil määral vaagnaelundite prolapsi ehk allavajet. 80ndaks eluaastaks on üks kümnest naisest pidanud läbitegema allavaje tõttu operatsiooni.
Vaagnapõhja moodustavad vaagnapõhja elundid (kusiti, tupp,ja pärasool) ja lihased ning neid ühendav ja vaagnaluudele kinnitav sidekude. Vaagnapõhja ülesandeks on tagada normaalne urineerimine, roojamine ja suguelu ning olla toeks kõhuõõne organitele (põis, emakas, sooled). Allavaje korral on need elundid oma õigelt kohalt alla vajunud, mille tulemusena häirub nende normaalne tegevus.

Vasemal pildil on näha normaalne kõhuõõne organite paiknemine.
Paremal pildil on tumedate nooltega tähistatud tupe eesmise ja tagumise seina allavaje koos põie seina ja pärasoole seinaga.

Vaagnaelundite allavajet põhjustab ja soodustab
Iga (vananedes lihastoonus väheneb ja sidekude kaotab oma elastsuse), menopaus e. üleminekuiga (östrogeenide vähenemine soodustab allavajet), sünnitustega kaasnenud traumad, eelnevad günekoloogilised operatsioonid, geneetiline eelsoodumus, haigused (sidekoehaigused, suhkrutõbi, kroonilised haigused millega kaasneb pidev surve vaagnapõhjale nt. krooniline köha, kõhukinnisus, ülerasvumine), suurte raskuste regulaarne tõstmine.

Allavajega kaasnevad vaevused
Raskus-või survetunne alakõhus ja tupes, alakõhu ja seljavalu, häired urineerimisel (sagenenud urineerimine, pakitsustunne, põis ei tühjene korralikult), soole tühjendamise häired (kõhukinnisus, raskendatud roojamine), tahtmatu uriinileke, gaaside ja rooja pidamatus, ebamugav ja valulik suguelu.

Allavaje variandid

1. Kusiti allavaje
   On tingitud kusitit hoidva sidekoe ja ligamendi lõtvusest. Põhjustab uriinileket pingutusel või teatud asendites (kummardamisel, püsti tõusmisel, peale urineerimise lõpetamist).
2. Põie allavaje
   Enamal määral tingitud tuppe eesseina allavajest kuid võib kaasneda ka tupe tagaseina allavaje korral. Tekivad häired urineerimisel ja põie tühjendamisel.
3. Pärasoole ja soolte allavaje
   Tingitud tuppe tagaseina allavajest mille tagajärjel kaotavad pärasool ja sool oma õige asendi. see toob endaga kaasa häired soole tühjendamisel, gaaside ja rooja pidamatuse.
4. Emaka allavaje
   Emakat hoidvate struktuuride nõrgenemisel hakkab emakas vajuma allapoole. Ja sõltuvalt allavaje ulatusest võib väljuda tupepilust. Põhjustab ebamugavust, valu ja häiritud suguel.
5. Tupeköndi allavaje
   Tekib siis kui emakas on eelnevalt eemaldatud. Kaasneb põie ja soolestiku allavaje, mille tulemusena tekivad häired urineerimisel ja roojamisel.
6. Emakakaela pikenemine
   Esineb enamasti kaasuvana tupeseinte allavaje korral kuid võib olla ka tegemist ainult emakakaela pikenemisega. Emakakael on tuntav tupe sissekäigus või väljunud tupepilust.
7. Tupeseinte fastsiate (sidekoelise vahesein) rebendid
   Tekib sünnituse käigus kui normaalne sidekude on rebenenud lahti oma anatoomiliselt õigest kinnituskohast.

Kirurgiline ravi
Haiglasse tuleku päeval kohtute oma raviarsti ja narkoosiarstiga, operatsioon toimub järgmisel päeval. Operatsioon teostatakse üldanesteesias või spinaalanesteesias. Viimase korral on patsient ärkvel, pärsitakse ainult valutundlikkus. Tavaliselt korrigeeritakse vaagnaelundite allavajet vaginaalse operatsiooni (tupe kaudu9 teel. Samuti võib seda teostada veel laparoskoopilise või avatud kõhuõõne lõikuse kaudu. Operatsioonimeetod valitakse lähtuvalt patsiendist ja allavaje tüübist.
Operatsiooni eesmärk on taastada vaagnapõhja normaalne anatoomia. Sellest lähtuvalt allavaje korral teostatakse sidekoestruktuuride taastamine, nende asetamine õigele anatoomilisele tasandile ja vajadusel toestamine polüpropüleenist võrgu (lingu) või biomaterjali abil, hoidmaks ära allavaje taasteket.
Emaka allavaje korral enamasti ei ole vajalik emaka eemaldamine, vaid tema asetamine õigele anatoomilisele tasandile ja tupeseinte toestamine. Kaasuvate haiguste esinemisel võib olla vajalik ka emaka eemaldamine. Emakakaela pikenemisel vajalik emakakaela osaline eemaldamine.
Rebenenud tupeseinad taastatakse õmbluste abil.

Operatsioonijärgne periood
Operatsiooni järgselt viiakse Teid jälgimisele olenevalt operatsiooni mahust kas günekoloogia osakonna palatisse, kus te viibisite enne operatsiooni, või intensiivravi palatisse. Vaginaalse operatsiooni järgselt on asetatud tuppe tampoon, mis eemaldatakse järgmisel päeval. Kusepõide on asetatud kateeter ja see eemaldatakse samuti järgmisel päeval pärast operatsiooni. Veenikanüül jäetakse veeni seniks kuni on vajalik manustada ravimeid: valuvaigistid, iivelduse- ja põletikuvastased ravimid.
Haiglaravi kestab tavaliselt 2-5 päeva. Režiimist räägib Teie raviarst (kas võite istuda, ida süüa, kuidas enda eest hoolitseda). Normaalne on vereseguse vooluse eritumine tupest 1-3 nädala vältel. Arsti poole tuleb pöörduda, kui veritsus muutub rohkeks, eritub helepunast verd, tekib tugev valu või kehatemperatuuri tõus >37,5°C. Operatsiooni järgselt viibite haiguslehel olenevalt Teie seisundist 3-6 nädalat.
1-2 kuu jooksul pärast operatsiooni tuleb vältida raskuste tõstmist ( > 5 -6 kg ). Samuti tuleb loobuda suguelust ja pingutust nõudvast tegevusest (võimlemine, punnestamine jt). Ei ole soovitav käia vannis vaid kasutada dušši või sauna (mitte viibida kuumal laval).

Võimalikud tüsistused
Kirurgilise operatsiooni korral on alati oht tüsistuste tekkeks.
Sagedasemaks tüsistuseks on tavapärasest suurem verekaotus operatsiooni ajal ja operatsiooni järgselt, mis võib vajada vereasendajate ja/või vere ülekannet.
Võib tekkida operatsiooni järgne haava või seesmiste organite põletik, mis vajab pikemaajalist antibakteriaalset ravi.
Harva esineb kõrvalpaiknevate organite: kusepõie, kusejuha ja soole vigastust. Vigastatud organite terviklikkus taastatakse tavaliselt operatsiooni käigus.
Vaatamata veenitromboosi profülaktikale ( tugisukad, vajadusel vere hüübimist vähendavad ravimid ) võib harvadel juhtudel esineda tromboosi ( veresoone ummistumine verehüübega ) juhtusid.
Et viia operatsiooni ja anesteesiaga seotud tüsistuste tekkimise risk võimalikult väikeseks, palume Teid informeerida arsti:
• oma teadaolevatest haigustest ja tarvitatavatest ravimitest. Operatsiooni päeval võib ravimeid kasutada ainult kokkuleppel arstiga
• oma tervislikust seisundist operatsioonile tulles ( nt. viirusinfektsioon )
• teadaolevast ülitundlikkusest ravimitele
Operatsioonipäeval peate olema söömata – joomata vähemalt 6 tundi enne operatsiooni.
Operatsiooni päeval ei tohi suitsetada ega närida närimiskummi, et vältida oksendamist ja happelise maosisu sattumist kopsudesse.
Operatsioonile eelneva dieedi ja lahtistite kasutamise osas järgige arsti soovitusi.