Sünnitusjärgne

Nabaväädi sulgemine. Pärast lapse sündi kontrollitakse nabaväädi pulseerimist ja selle lõppemisel suletakse nabaväät steriilse instrumendiga ja lõigatakse läbi. Veidi hiljem asetatakse sellele veritsemise takistamiseks spetsiaalne klamber või kumm 1,5-4cm kaugusele nabarõngast ning nabaväädi könt lõigatakse lühemaks, et naba hooldus oleks mugavam. Naba kuju ei sõltu nabaväädi klemmimisest ja lõikamisest.

 Apgar ehk sünnihinne. Pärast sündi hinnatakse vastsündinu seisundit Apgari skaala järgi. Hinnatakse südametegevust, hingamist, nahavärvust, lihastoonust ja reaktsiooni välisärritusele. Iga näitaja hinnatakse 0-2 palli skaalal. Punktisumma, mis saadakse viie elulise näitaja skoorist esimese ja viienda eluminuti lõpul, kajastab vastsündinu üldseisundit. Vastsündinu seisund, keda hinnatakse 7-10 palliga, on hea kuni suurepärane ja nad vajavad üldjuhul tavapärast sünnijärgset hooldust. Vastsündinud Apgari hindega 5-6 palli vajavad enam tähelepanu ja vahel ka abistamist. Apgariga 4 ja vähem sündinud lapsed vajavad abistamist hingamisel, jälgimist ravipalatis, lisauuringuid ja vajadusel ravi.

 Nahk-nahaga kontakt ja esmane imetamine. Pärast sündi hakkab laps soojust kaotama naha ja hingamisteede kaudu. Ta kuivatatakse, puhastatakse ema verest ja looteveest ning pannakse paljalt ema kõhule. Selline nahk-nahaga kontakt on väga vajalik vastsündinu jahtumise vältimiseks ja turvaliseks kohanemiseks. Vastsündinu esmalt puhkab ja harjub uue keskkonnaga. Jahtumise vähendamiseks pannakse lapsele pähe müts ning kaetakse eelsoojendatud froteerätikuga. Kohanemist soodustab hämaram valgustus.

Laps teeb silmad lahti, uurib ümbrust, imeb oma sõrmi ning hakkab rinda otsima. Ta võib roomata ise ema rinna poole ja püüab haarata nibu imemise alustamiseks. Roomates stimuleerib laps jalgadega emakat, soodustades selle kokkutõmbumist, mis vähendab emal sünnitusjärgse verejooksu riski ja kiirendab platsenta irdumist ning sündimist. Tavaliselt on laps esimesel elutunnil ärkvel ja aktiivne, samas tunneb ennast turvaliselt ja nutab seetõttu ema kaisus väga vähe. Esimene elutund on väga oluline ema-lapse vahelise sideme tekkimiseks, mis paneb aluse edukaks imetamiseks, lapse eest hoolitsemiseks ning tagab lapsele vajaliku turvatunde. Esmast imetamist toetab ämmaemand, kes vanemaid vajadusel juhendab.

 Vastsündinu esmane läbivaatus. Esmaselt hindab lapse terviseseisundit ämmaemand, kes kohanemishäirete, sünnitrauma või arengurikete kahtlusel kutsub lastearsti. Lapse ja ema kohanemist jälgitakse sünnitustoas paari tunni jooksul.

 Mõõtmine, kaalumine, registreerimine. Lapse üsasisese arengu ja edaspidise kasvamise hindamiseks mõõdetakse vastsündinu kaal, pikkus, pea ja rinna ümbermõõt. Ajaline vastsündinu kaalub keskmiselt 3200-3800 grammi, tema pikkus on 46-54cm, mis mõõdetakse pealaest kuni väljasirutatud jala kannani. Peaümbermõõt on enamasti 34-36cm. Mõõdulint kulgeb kulmude kohalt ja kuklalt kõige väljaulatuvama koha pealt. Pea mõõdetakse üle enne kojuminekut, sest selle kuju kohaneb sünnituse käigus sünnitusteede järgi ja mõne päeva pärast võib selle kuju muutuda. Rinnaümbermõõt mõõdetakse rinnanibude kõrguselt ja on enamasti kas pea ümbermõõduga võrdne või 2-3cm väiksem.

 K-vitamiini manustamine pärast sündi on vajalik lapse vere hüübimishäirete ennetamiseks. Kõige lihtsaim ja usaldusväärseim võimalus K-vitamiini puuduse profülaktikaks on ühekordne süst pärast lapse sündi. Süst tehakse ema nõusolekul vastsündinule reielihasesse. See tagab kaitse K-vitamiini defitsiidi tekkimise eest mitmeteks kuudeks. Umbes 90.aastatest on Eestis kasutatud K-vitamiini manustamist vastsündinutele lihasesisese süstina. K-vitamiini on võimalik manustada ka suukaudselt. Sellisel juhul on vajalik igakuine K-vitamiini manustamine, et tagada K-vitamiini puudulikkuse tekkimise eest piisav kaitse, kuna suukaudselt manustatuna ei pruugi K-vitamiin imenduda  täielikult ja tema toime on lühiaegne.

Turvalisuse huvides kinnitatakse ema ja lapse randmele ema nime, lapse sünnikuupäeva ja isikukoodiga pael.

Vastsündinu kohanemise jälgimine. Haigusseisundid võivad avalduda juba esimesel elupäeval. Lastearsti läbivaatus ja vastsündinu seisundi hindamine toimub tavapäraselt esimese 24 tunni jooksul. Hinnatakse südame tööd ja vereringe seisundit, hingamist, seedeelundite seisundit, kõhu piirkonna elundite suurust ja asendit, rooja eritumist, urineerimist. Jälgitakse vastsündinu käitumist, kontrollitakse lihastoonust, reflekse ja puusaliigeste ja välissuguelundite arengut. Lisaks toimub iga päev tavaläbivaatus ka ämmaemanda poolt, mille käigus hinnatakse temperatuuri, aktiivsuse ja naha muutuseid, kontrollitakse nabaväädi könti ja selle ümbrust põletiku suhtes.

 Igapäevane kaalu kontroll. Läbivaatuse käigus kaalutakse kõiki vastsündinuid toitumise (kas rinnapiima on jätkunud) ning seede- ja erituselundite töö hindamiseks paljalt. Nende kehakaal võib esimesel 3.-5. päeval väheneda 4-8% sünnikaalust (see on füsioloogiline kaalulangus) taastudes 7.-10. elupäevaks. Läbivaatuse tulemused dokumenteeritakse vastsündinu arengulukku.

 Hooldustoimingud ja protseduurid. Ämmaemand abistab ja juhendab vanemaid vastsündinu hooldamisel (silmade puhastamine, naha hooldus, nabaväädi köndi ning selle ümbruse hooldus, jne).

Õnnitleme Teid lapse sünni puhul! Käesolevast infovoldikust saate teavet vastsündinu hoolduse kohta tema esimestel elukuudel.

Silmade puhastamine
Vajalikud vahendid:

• steriilne või keedetud (jahutatud) vesi, apteegis saadaval ka füsioloogiline lahus (NaCl 0,9%);
• vatt või marlilapid.

Vastsündinu silmi puhastatakse vati ja vee abil välisnurgast sisenurga suunas, kasutades mõlema silma jaoks eraldi vatti, et vältida bakterite kandumist ühest silmast teise.
Puhastage vähemalt kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, vajadusel tihedamini. Põletiku tunnuste ilmnemisel (silma punetus, turse, eritis silmast) pöörduge perearsti poole.

Naba puhastamine
Vajalikud vahendid:

• vatipulgad;
• vatt;
• steriilne või keedetud (jahutatud) vesi.

Puhastage vastsündinu naba 1–2 korda päevas (vajadusel tihedamini) steriilse veega niisutatud vatipulgaga kuni nabahaava paranemiseni. Jätke nabapiirkond mähkmest välja ja ärge katke marli ega plaastriga.
Nabakönt kukub ära tavaliselt esimese 2 elunädala jooksul.
Kui nabapiirkond tundub punetav, tursunud, ebameeldiva lõhnaga ning leemendab, võtke ühendust perearstiga.

Nina puhastamine
Vajalikud vahendid:

• füsioloogiline lahus (NaCl 0,9% lahus);
• pabertaskurätikud, vatt;
• ninapump.

Vahel kipuvad vastsündinud „nohisema“ ja vanemad arvavad, et tegemist on nohuga. Tegelikult võivad lapse ninakäigud olla turses kuiva õhu või ema hormoonide tõttu. Sellisel juhul tilgutage lapsele ninna füsioloogilist lahust, mis niisutab limaskesti ja vähendab turset. Laps võib seejärel aevastada ning ninakäikudest väljuvad pehmenenud koorikud. Eemaldage need taskurätiga.
Kui ninas on rohkelt sekreeti ja see häirib lapse tavapärast olekut, võite kasutada ninapumpa.

Vannitamine
Vajalikud vahendid:

• vann;
• vannitermomeeter;
• pehme pesemiskinnas/pesemiskäsn;
• kann loputusvee jaoks;
• silmade ja naba puhastamise vahendid;
• naha hooldusvahendid;
• rätik;
• müts, vajalikud riided ja mähe.

Vannitage vastsündinut järgmisel päeval pärast haiglast koju jõudmist (enamasti 4–6. elupäev) või vastavalt lapse tervislikule seisundile.

Olulised aspektid, mida vannitamisel silmas pidada:

• enne vannitamist pange valmis kõik vajalikud vahendid ja valmistage ette loputusvesi;
• jälgige, et kõik vajalikud vahendid oleksid käe ulatuses;
• vannis peaks olema vett nii palju, et lapse käed, jalad ja rind oleksid vee all;
• vannitamiseks parim aeg on õhtul enne viimast toidukorda;
• vältida vannitamist enne jalutama minekut;
• ruumi temperatuur 24–25ºC ja veetemperatuur 37ºC;
• vannitada võib iga päev, kuid pesuvahendeid kasutage 1–2 korda nädalas.

Peale vannitamist on kindlasti oluline laps hoolikalt ära kuivatada ning panna pähe puuvillane, õhuke müts. Erilist tähelepanu vajavad kõrvatagused, kaela- ja kubemevoldid ning kaenlaalused. Kuivatamisel kasutage käterätikuga tupsutamist, vältige hõõrumist, sest lapse nahk on õrn.
Vannitamise järgselt puhastage ka silmad ja naba. Ärge jätke mähkimislaual last kunagi järelvalveta.
Pidage meeles, et lapse vann olgu ainult lapse pesemiseks ning seda tuleb peale igat vannitamist loputada ja kuivatada.

Nahahooldus
Vastsündinu nahahoolduseks on kõige parem vahend puhas vesi. Mähkmepiirkonna puhastamisel kasutada voolavat kraanivett. Vältida niiskete salvrättide kasutamist.
Probleemide korral (nt naha kuivus, haudumus, lööve või põletik) peab kasutama spetsiaalseid imikute nahahooldusvahendeid.
Kui lapse nahk on kuiv, võib seda päeva jooksul korduvalt kreemitada.
Haudumuse ennetamiseks on oluline pärast pesemist kõik voldivahed hoolikalt kuivatada, sealhulgas kõrvatagused, lõuavolt, kaenlaalused ja kubeme piirkond.
Naha punetuse, põletiku või lööbe korral pöörduge kindlasti perearsti poole.

Küünte lõikamine
Vajalikud vahendid:

• tömbi otsaga küünekäärid või küünetangid;
• näpuplaastrid (vigastuse korral).

Kõige parem on lapse küüsi lõigata une ajal, kui laps on rahulik ega liiguta aktiivselt. Jälgige, et teravate otstega kääridel oleksid otsad suunatud väljapoole.
Pigem lõigata küüsi vähe ja ainult teravad servad, et laps ei saaks ennast kriimustada ega endale viga teha. Imiku küüsi lõigatakse sirgelt, et ennetada küünenurkade sissekasvamist. Kui on juhtunud, et olete vigastanud küünt ümbritsevat nahka, pange vigastatud kohale plaaster.

Esimene jalutamine õues
Esimene jalutamine võiks toimuda ülejärgmisel päeval pärast haiglast kojujõudmist, kui lapse tervislikust seisundist lähtuvalt ei ole soovitatud teisiti. Suvel jälgige, et laps ei jääks päikese kätte, et vältida ülekuumenemist ja päikesepõletust.
Talvel viibige õues esimesel korral 15 minutit ja igal järgneval korral 10 minutit kauem. Välistemperatuur ei tohiks olla alla -5 ºC.
Jälgige lapse riietust!

Koduapteek

• Steriilne vesi.
• D-vitamiin vastsündinule – manustada alates 5. elupäevast 400 TÜ päevas.
• Paratsetamooli küünlad või siirup – üle 38,5ºC kraadise palaviku korral, manustamisel jälgida pakendi infolehte.
• Suukaudsed tilgad gaasivalude leevendamiseks.
• Niisutav kreem – vastavalt vajadusele.
• Mähkmepiirkonna kreem (tsinki sisaldav) – vajadusel.
• Digitaalne kraadiklaas.

Patsiendiinfovoldik

Koostanud: naistekliiniku ämmaemandad Ragne Engaste, Jana Meier

Vaktsineerimine toimub ainult ema nõusolekul.

Tuberkuloosi vastane süst tehakse vasaku õlavarre ülemisele kolmandikule. Torke kohale tekib väike kubel, mis kaob mõne minuti jooksul. Vaktsineerimise tagajärjel võivad lümfisõlmed kaenla all suureneda, mis on loomulik reaktsioon ega vaja ravi. Kaks kuni neli nädalat hiljem tekib süsti kohale väike tihe sõlmeke ning nahk muutub seal punaseks ja läikivaks. Teisel elukuul tekib paistetuskolle, millest võib tulla veidi mäda. Mäda eritus ei ole nakkuse tundemärk ja ei vaja ravi, kuid see koht tuleb hoida puhas ja kuiv. Vannitamisel tohib süstekohta pesta, kuid mitte hõõruda. Paistetuskolle paraneb mõne nädala jooksul, mille käigus tekkiv koorik võib korduvalt ära tulla ning kolle armistub lõplikult 3.-5. kuu jooksul. Mõningatel juhtudel mädaeritust ei teki, vaid tihe sõlmeke püsib ühe või mitu kuud.

Haiglast antakse kaasa immuniseerimispass, kuhu kirjutatakse edaspidi kõik lapsele tehtud vaktsineerimised.

Edasised vaktsineerimised teostatakse perearstikeskuses vastavalt Eestis kehtivale vaktsineerimiskavale. Vaktsineerimiste aegadest tuleb kinni pidada, sest nii toodab lapse organism kõige paremini välja vajalikud kaitsekehad raskete haiguste vastu. Kui laps puutub edaspidises elus kokku selle haiguse tekitajatega, siis organism suudab haigestumata ennast kaitsta. Vaktsineerimist ei teostata, kui imikul on palavik või nohu, köha või kõhulahtisus, sest organismi immuunsüsteem on siis nõrgem. Lapsel võib esineda kerge tervisehäire, süstekoha valulikkus või kehatempearatuuri tõus kahe ööpeva jooksul pärast vaktsineerimist. Kui lapse seisund teeb lapsevanemale siiski muret, tuleb pöörduda arsti poole.

Eestis kehtiv imiku vaktsineerimisgraafik:

https://www.vaktsineeri.ee/et/haigused-ja-vaktsiinid/vaktsineerimine-eestis/riiklik-immuniseerimiskava

Tasulised immuniseerimiskava välised vaktsiinid:

Tuulerõuged: süstitav nõrgestatud elusvaktsiin, mille esimene doos tehakse 1 aasta vanuselt koos leetrid– mumps-punetised vaktsiiniga ja teine doos 4-6 aastaselt.
Pneumokokkinfektsioon : süstitav vaktsiin, mida tehakse koos riiklike vaktsiinidega kolm doosi esimesel eluaastal ja neljas doos teisel eluaastal.
Rotaviirusinfektsioon: suukaudse suspensiooni pulber ja lahusti. See on suukaudne elusvaktsiin, mida manustatakse kahel korral koos teiste vaktsiinidega. Sobiv vanus esimeseks doosiks on 1,5 kuud kuni 3,5 kuud. Soovitav vaktsineerida koos difteeria-teetanus-läkaköha esimese ja kolmanda doosiga. Vaktsineerimine peab olema lõpetatud 6.-8 elukuu vanuseks.

Riikliku vaktsineerimiskalendri välised vaktsiinid peavad lapsevanemad ostma ilma haigekassa kompensatsioonita.
Arst ütleb, kui last ei tohi vaktsineerida.

Käesolev materjal annab Teile infot sünnitus-järgse perioodi võimalikest vaevustest ja nende leevendamise võimalustest.

Valud alakõhus ja nimmepiirkonnas on tingitud emaka kokkutõmmetest, mis tekivad hormoon oksütotsiini toimel enamasti imetamise ajal. Vajadusel võib kasutada valuvaigistit (paratsetamool 1000mg; ibuprofeen 400mg). Valud mööduvad iseenesest 1–2 nädalaga.

Sünnitusjärgne voolus kestab 6–8 nädalat. Esimestel päevadel on voolus verine, kuid muutub aegamööda heledamaks kuni kaob täielikult. Voolusel on omapärane lõhn. Ämmaemanda/arstiga tuleb ühendust võtta kui voolus muutub uuesti veriseks või halvalõhnaliseks.

• Vaheta sidemeid vastavalt vajadusele.
• Pese alati pärast tualetis käimist käed.

Valu ja turse suguelunditel on pärast sünnitust normaalne, see tekib kudede venitusest ja rebenemisest. Sünnitusjärgselt tehtud õmbluseid ei eemaldata, niidid sulavad ise paari nädala möödudes.

• Pärast tualetis käimist pese iga kord välissuguelundeid jaheda veega. Kasutades kätekuivatuspaberit, kuivata lahkliha piirkond õrnalt tupsutades.
• Kord päevas kasuta pesemiseks intiimpesugeeli või haiglas olles seepi haigla tualeti seinal.
• Mõned korrad päevas tee lahklihale õhuvanni.
• Esimestel päevadel toetu istudes ühele tuharale, väldi järsku istumist.
• Kui esineb turset esimestel päevadel, küsi ämmaemandalt külma kompressi lahklihale.
• Vajadusel kasuta valuvaigistit (paratsetamool 1000mg, ibuprofeen 400mg).
• Haava paranemise soodustamiseks võib kasutada Silversprayd või astelpajuõli.
• Vaagnapõhjalihaste harjutustega alusta 24–48 tundi pärast sünnitust. Kui on lahkliha rebend või episotoomia, siis oota harjutustega 6 nädalat.

Sünnitusjärgselt võib esineda urineerimisraskus ja -pidamatus, mis on tingitud veninud vaagnapõhjalihastest. Kui urineerimine esimestel kordadel peale sünnitust on raskendatud, siis lase suguelunditele sooja voolavat vett tualettpotil istudes.

• Joo piisavalt vedelikku (1,5–2l).
• Tühjenda regulaarselt põit (u 3 tunni järel).
• Uriinipidamatuse leevendamiseks alusta vaagnapõhjalihaste harjutustega.

Kõhukinnisus ja hemorroidid teevad muret paljudele sünnitanud naistele.

• Tarbi täisteraviljatooteid, kiudaineterikkaid toite, puu- ja köögivilju (ka kuivatatult).
• Tarbi piisavalt vedelikku (1,5–2l).
• Joo hapendatud piimatooteid (nt keefir).
• Vajadusel võib kasutada lahtisteid (Duphalac siirup, Microlax).

Hemorroidide (võivad tekkida sünnitamise järgselt, tingituna pressimisest) puhul peaks vältima kõhukinnisust ja punnitamist.

• Vajadusel kasuta valuvaigistit.
• Leevendamiseks küsi ämmaemandalt/ arstilt spetsiaalset suposiiti (rektaalküünal) või kreemi.

Esimestel päevadel võib esineda rinnanibude hellust ja valulikkust sagedasest imetamisest. Esineda võib ka rinnanibude lõhenemist.

• Palu ämmaemandal lapse imemisvõte üle kontrollida.
• Kasuta rinnanibude hooldamiseks spetsiaalset salvi, mida määrida nibudele peale igat imetamist.
• Lõhenenud rinnanibudele tee õhuvanne, kasuta spetsiaalseid kompresse.
• Nibukaitsme kasutamise vajalikkuse osas konsulteeri ämmaemandaga.
• Rinnanibude valulikkus peaks mööduma 1–2 nädalaga.

Sagedase ja regulaarse imetamise korral peaks rohkem piima rinda tekkima 3–5 päeval peale sünnitust. Sellel ajal tekib paljudel naistel piimapais. Piimapaisu leevendamiseks:

• Imeta regulaarselt.
• Enne imetamist tee sooja kompressi rinnale (nt soe dušš).
• Vajadusel proovi käsitsi rinda sõõrutada, et rind pehmemaks muutuks (lapsel lihtsam haarata).
• Peale imetamist kasuta jahedat kompressi (nt külmkapist võetud kapsaleht).
• Piimapais peaks mööduma mõne päevaga.

Kui tekib kõrge palavik, rind muutub valulikuks, kuumab, tekivad tükid ja punetavad alad, pöördu ämmaemanda/arsti poole, et välistada rinnapõletik. Kasuta palavikualandajat, oluline on jätkata regulaarse imetamisega.

Kui oled sünnitanud keisrilõike teel, on esimestel päevadel vajalik adekvaatne ja regulaarne valuvaigistamine haavavalu tõttu. Võib esineda ka valu õlavöötme või kaela piirkonnas (lokaalseks kasutamiseks sobivad Diclac geel, soe kompress).

• Alusta liikumisega võimalikult vara, nii on taastumine kiirem.
• Haavaplaaster eemaldatakse tavaliselt 24 tunni möödudes.
• Tee haavale õhuvanni ja jälgi, et püksiäär ei hõõruks haava peale.
• Kord päevas käi duši all ja kuivata haav korralikult.
• Haavaniidid eemaldatakse ämmaemanda või perearsti poolt nädala jooksul peale lõikust.
• Vajalik on säästev režiim esimesel kahel kuul: väldi raskuste tõstmist (mitte üle 5kg), sauna, ujumist, vanni, tupetampoone, suguelu.
• Kui keisrilõike järgselt tekib kõrge palavik; kõhuvalu; haava piirkonnas punetus, turse ja valu või eritis haavast, pöördu koheselt arsti poole.

Sünnitusjärgselt

• Epiduraalanalgeesia järgselt võib esineda tugevat peavalu, mis ei allu valuvaigistitele, pöördu sellega erakorralise meditsiini osakonda.
• Taastumiseks toeta kõhtu tugivööga, mida on oluline kanda esimesed 2 kuud võimalikult palju.Keisrilõikejärgselt peab tugivöö kandmiseks ootama kuni õmblused on paranenud ning eelistada pükstega varianti.
• Klassikalisi kõhulihaste harjutusi ei tohi teha 2 kuud, pärast keisrilõiget 4 kuud.
• Väldi kuuma sauna, ujumist, suguelu ja tampoonide kasutamist kahe kuu jooksul.
• Kui voolus on lõppenud ja alustad suguelu enne sünnitusjärgset kontrolli, kasuta kondoomi.
• Pöördu sünnitusjärgsesse kontrolli ämmaemanda/ naistearsti juurde 6–8 nädala möödudes.
• Teavita perearsti lapse sünnist.

Patsiendiinfo koostajad: ämmaemandad Emily Naarits ja Kätlin Mark
10/2018

Sünnitusjärgse võimlemisega soovitame alustada 24 tunni jooksul pärast sünnitust. Sünnitusjärgne võimlemine pinguldab kõhu- ja vaagnapõhja lihaseid, aitab taastada sünnituseelset üldist vormi ning vähendab stressi ja annab energiat.

Üldised soovitused sünnitusjärgseteks võimlemisharjutusteks

• Sooritage harjutusi aeglases tempos.
• Soovitame võimelda sageli ja korraga vähe.
• Ei ole soovitav võimelda 1,5–2 tunni jooksul pärast söömist, samuti ei tohiks pärast võimlemist kohe süüa.
• Võimalusel planeerige võimlemise aeg pärast rinnaga toitmist.
• Harjutuste ajal jälgige oma hingamist! Väljahingamine peab toimuma pingutuse ajal. Harjutused, mis sunnivad hinge kinni hoidma, on liiga pingutavad ja nendest tuleb esialgu loobuda.
• Venitamisel lähtuge enesetundest.
• Kõhu- ja seljalihaste treenimisega alustage ettevaatlikult. Kõigile teistele lihasgruppidele võib harjutusi teha vastavalt oma enesetundele.

Harjutused vaagnapõhjalihastele

Vaagnapõhjalihaste harjutused aitavad taastada ja säilitada kontrolli põietegevuse üle, ennetada emaka allavajet ning tagada normaalse seksuaalelu.

Vaagnapõhjalihased meenutavad number kaheksat („8“): ülemine osa teeb kaare ümber tupe ja kusiti, alumine ümber päraku. Pingutada tuleb ülemist, alumist või mõlemat osa „8“t moodustavatest lihastest.

Harjutusi võib sooritada igas asendis mitu korda päevas jälgides enesetunnet. Pingutuse ajal hingake normaalselt ja sooritage iga harjutust kuni 30 korda.

1. Selili asendis pingutage vaagnapõhjalihaseid, tõmmates neid ettevaatlikult sisse ja hoides 3–10 sekundit. Lõdvestage aeglaselt lihased. Tehke seda harjutust 3 nädalat enne järgnevate harjutustega alustamist.
2. Pingutage ja lõdvestage vaagnapõhjalihaseid 10 korda aeglaselt ja seejärel 10 korda kiiresti. Lõdvestuge. Sooritage harjutust 2–3 korda.
3. Pingutage pärakut ümbritsevaid lihaseid („8“ alumist osa). Lõdvestuge. Pingutage tuppe ümbritsevaid lihaseid („8“ ülemise ringi alumist osa). Lõdvestuge. Viimasena pingutage kusitit ümbritsevaid lihaseid („8“ ülemise ringi ülemist osa). Lõdvestuge.

Kui saate viimase harjutusega hakkama, püüdke teha pingutusi ja lõdvestusi kiiresti. Tekib nagu “laine”, mis liigub päraku juurest ettepoole. Tehes pingutusi ja lõdvestusi tagurpidises järjestuses, tekib “laine”, mis liigub eest tupe juurest taha päraku poole. Samal ajal võib kiigutada vaagent ette ja taha. Lõdvestamiseks sobivad hästi hingamisharjutused selili lamades ja põlvest kõverdatud jalgadega.

Harjutused rühile
Käimine langetatud peaga vähendab õlavöötme- ja seljasirutajalihaste toonust, selg kumerdub ja kõht võlvub ette. Jälgige, et last tõstes ja kodutöid tehes oleks selg alati sirge. Kummardades vältige samuti küürus selga, et ennetada alaseljavalu tekkimist.

1. Lamage selili. Suruge kukal, õlad, põlved ja kannad vastu põrandat. Proovige suruda selja nimmeosa vastu põrandat. Hoidke nii 5 sekundit ja tunnetage oma kehaasendit.
2. Suruge selg vastu seina ja sirutage end. Hoidke asendit 3 minutit. Astuge kaks sammu ette ning seiske 1 minut ilma toeta, kehahoiakut muutmata. Sooritage harjutust 3 korda.
3. Toengpõlvituses tõstke selg nii kumeraks kui saate („kassiküür“) ning seejärel laskuge tagasi algasendisse.
4. Kõverdage käed küünarliigesest ja tõstke peod vastamisi pea kohale. Suruge küünarnukke kergelt taha. Hoidke asendit vähemalt 5 sekundit.

Harjutused vereringe elavdamiseks
Vereringe elavdmiseks sobivad hästi jalalaba- ja randmeringid, sõrmede ja varvaste kokkusurumine ja sirutamine hästi laiali. Õlgade- ja käteringid ning kätevibutused on samuti head.

1. Selili lamades suruge varbad tugevasti konksu ja sirutage neid vaheldumisi 10 korda.
2. Selili lamades tõmmake labajalad tugevasti enda poole, seejärel sirutage. Sooritage harjutust 10 korda. Sama harjutust võite teha tõstes üles kord ühe, siis teise jala.

Kui olete ülalpool kirjeldatud harjutusi teinud 6–8 nädalat ja tunnete end hästi, võite lisada oma treeningusse mõõdukas tempos kepikõnni, suusatamise ning võimlemise koos beebiga. Aeroobika ja võistlusalade juurde ei ole soovitav naasta enne 10.–12. sünnitusjärgset nädalat.

Harjutused kõhulihastele
Kõhulihaste harjutused stimuleerivad emaka kiiremat kokkutõmbumist, viivad kõhulihased toonusesse ja aitavad ära hoida „rippuvat“ kõhtu. Esimestel sünnitusjärgsetel päevadel võib harjutusi teha voodis.

1. Lamage selili, jalad põlvedest kõverdatud, tallad toetatud madratsile/põrandale. Pange üks käsi rinnale, teine kõhule. Hingake sügavalt välja, seejärel läbi nina sisse, nii et kõht liigub ette. Nüüd hingake aeglaselt läbi suu välja, samal ajal püüdes tõmmata kõhtu tugevalt selgroo poole (käed aitavad kontrollida, kas sooritate harjutust õigesti: rinnal olev käsi peab jääma liikumatuks, kõhul olev käsi liigub kaasa). Seejärel hingake rahulikult sisse ja lõpetage pingutus. Sooritage harjutust 5–10 korda, alustades viiest korrast ja lisades iga päev 1 kord.
2. Lamage külili, jalad põlvedest kõverdatud. Hingake sisse, kõht liigub ette, väljahingamisel tõmmake kõht tugevasti sisse ja püüdke samal ajal selga kumerdada. Lõdvestage kõhu- ja seljalihased. Alustage 4–6 korrast ja tõstke vähehaaval koormust. Harjutusi saab muuta raskemaks, kui kõhulihaseid pingutades lugeda viieni, samal ajal rahulikult hingates ning vaagnapõhja lihaseid pingutades.
3. Lamage kõhuli mitu korda päevas 10–20 minutit. Pange kõhu alla väike padi, mis vähendab koormust alaseljale. Hingake rahulikult ja jälgige, et õlavööde oleks lõdvestunud. Selles asendis saate tuharalihaste treenimiseks vaheldumisi tuharaid kokku suruda ja lõdvestada.
4. Seiske püsti. Pingutades kõhulihaseid tehke puusaringe 10–15 korda ühele ja sama palju teisele poole.

Kui olete neid harjutusi teinud 3 nädalat, võite proovida järgmisi harjutusi.

1. Lamage selili, jalad põlvedest kõverdatud, tallad toetatud põrandale. Tõstke puusad aeglaselt põrandalt 3–5 cm kõrgusele, samal ajal surudes tuharad kokku ja hingates pikalt välja. Sisse hingates langetage puusad ja suruge alaselg tugevalt vastu põrandat. Sooritage harjutust 5–10 korda.
2. Lamage selili, jalad põlvedest kõverdatud, tallad toetatud põrandale. Langetage põlved 5–10 korda vaheldumisi ühele ja teisele küljele.

Patsiendiinfo koostanud: ämmaemand Anne Ilves; 2016

VAHETU SÜNNITUSJÄRGNE HOOLDUS

Puhkus – esimesel kolmel sünnitusjärgsel päeval on oluline puhata nii palju kui võimalik. Lahkliha paranemiseks on kõige soodsam lamav asend, mis vähendab turset ja ebamugavust. Seetõttu püüa pikutada igas tunnis umbes 20 – 40 minutit. Voodist tõuse ja voodisse mine üle külje.

Püüa võimalusel vältida istuvat asendit, kuna see koormab lahkliha kõige enam. Ka last toida võimalusel lamavas asendis. Väldi kükitamist ja suurte raskuste tõstmist (kaasa arvatud vanemate laste sülle võtmine).

Paikne külm – on väga oluline jätkata jääkoti või külma geelikoti paikset kasutamist, kuni tunned turset ja valu lahkliha piirkonnas. Aseta jääkott lahklihale iga 2-3 tunni järel 10-20 minutiks (enne kasutamist keera jääkott rätiku sisse). See tegevus on eriti oluline esimesed 12-24 tundi pärast sünnitust. Vahel aitab jääkott väga hästi valu vaigistada ning sellest tulenevalt on selle kasutamine vajalik pikema perioodi vältel nt 24-48 tundi.

Valuravi – valu leevendamiseks võid kasutada regulaarselt Paracetamoli 1g 3 korda päevas + Ibuprofeni 400mg 3x päevas suu kaudu. Ära kasuta pärasoolekaudseid ravimeid.

Isiklik hügieen ja režiim – puhtus on lahklihahaava kiire paranemise eelduseks. Pese end üleni voolava vee all vähemalt 1 kord päevas. Lahkliha piirkonda pese 3-4 korda päevas, soovitatavalt pärast iga tualetis käimist leigeveega. Pese end alati, kui käid soolt tühjendamas. Pesemisel pööra tähelepanu, et vesi voolaks suunaga eest taha (st tupe poolt pärasoole poole), vältimaks haava infitseerumist soole pisikutega. Ka paberiga kuivatades järgi sama põhimõtet. Vaheta hügieenisidemeid vähemalt 4-6 korda päevas, et hoida lahklihahaava piirkond võimalikult puhas ja kuiv.

Kui märkad põletikule viitavaid tunnuseid nagu palavik, halvalõhnaline voolus, haavaservade lahtiminek, siis pöördu kohe naistearsti vastuvõtule.

Suguelu võid alustada, kui lahklihahaav on täielikult paranenud ning oled selleks valmis. Selleks kulub tavaliselt ~6 nädalat kuni 3 kuud, vahel ka kauem. Ujuma ja vanni võid minna, kui haav on täielikult paranenud ja vereeritus lõppenud.

Dieet ja soole tühjendamine – erilist dieeti järgima ei pea, söö harjumuspärast toitu, mis ei tekita kõhukinnisust ja liigselt gaase. Soovitatav on kiudaineterikas toit (puuviljad, juurviljad, täisteratooted), mis soodustab soole kiiremat tühjenemist ja muudab väljaheite pehmemaks. Kõhukinnisuse vältimiseks joo umbes 1,5-2 liitrit vedelikku päevas. Paaril esimesel nädalal (vajadusel kauem) võid kasutada soolesisu pehmendamiseks näiteks Duphalaci lahust (saadaval apteegis) kui ei esine laktuloosi talumatust.

Soolt tühjendades toeta käega eestpoolt lahkliha – see vähendab survetõmblustele; sama soovitatakse naermisel, köhimisel, aevastamisel. Kui soole tühjendamine põhjustab probleeme, siis võid tualetis istudes jalgade alla asetada madala pingi, nii et kõverdatud põlved oleksid puusadest kõrgemal – selline asend soodustab soole tühjenemist.

Ära lükka soole või põie tühjendamist edasi, kui tunned vajadust tualetti minna. Varu aega ning tühjenda sool ja põis täielikult.

TAASTAVAD HARJUTUSED
Vaagnapõhjalihased moodustavad väikese aga olulise lihaste grupi, paiknedes sügaval vaagna sisemuses. Need lihased toetavad vaagnapõhja organeid ning osalevad soole ja kusepõie tühjenemisel. Sünnitamise ajal kaasneb nende lihaste venitus, vahel ka kahjustus. Seetõttu on oluline pärast sünnitust alustada vaagnapõhjalihaste harjutustega normaalse lihastoonuse taastamiseks, mis aitab vältida funktsionaalste probleemide (uriinipidamatus, roojapidamatus, põie/soole tühjendamise häired) teket.

Harjutusi tuleb alustada ettevaatlikult, järk-järgult nende intensiivsust ja kestvust suurendades!
Kriteeriumiks harjutuste tegemisel on valu ja ebamugavustunde puudumine ja lahklihahaava paranemine (tavaliselt 10-14 päeva). Niipea kui tunned valu, tuleb harjutused selleks korraks katkestada. Lahkliha III-IV järgu kahjustuse korral peaks alustama nn tunnetusharjutustega ja seejärel jätkama jõuharjutustega.

Vaagnapõhjalihaste tunnetusharjutused
Need ei ole veel venitusharjutused, millega lihaseid tugevamaks muuta, vaid nn tunnetusharjutused, mida sooritades õpid üles leidma ehk tunnetama õigeid lihaseid, mis osalevad kusiti, tupe ja pärasoole sulgemisel ja avamisel.
Lama selili või külili, jalad puusast ja põlvest kõverdatud; selili lamades toeta jalad täistaldadele. Pinguta kergelt lihaseid ümber tupe ja pärasoole ava, kuid lõpeta kohe, kui tunned valu. Hoia lihaseid pingutatuna kuni 3 sekundit, seejärel lõdvesta aeglaselt, puhka 5 sekundit ja korda siis harjutust uuesti. Väldi kaasuvana tekkivat tuharate, reite ja kõhu pingutust. Ära hoia hinge kinni! Korda harjutust päevas mitu korda, kuid katkesta kohe kui tunned lihasväsimust.
Edaspidi soorita kirjeldatud harjutusi erinevates asendites – selili, külili, käpuli, pinguta lihaseid tugevamini ja kauem ning tee kordusi rohkem. Pinguta lihaseid 3 – 6 sekundit, lõdvestu 5 sekundiks ning soorita harjutust 8 -10 korda järjest. Korda harjutuste seeriaid vähemalt 3 korda päevas.

Vaagnapõhjalihaste jõuharjutused
• Hinga sügavalt sisse-välja, väljahingamise lõpus pinguta vaagnapõhjalihaseid nii tugevalt, et tunned päraku ja tupe tõusmist ülespoole. Hoia pingutust lugedes 6-ni (edaspidi järk-järgult kuni 10-ni), lõõgasta 6-7 sek. Korda harjutust 8-12 pingutust lõõgastust 3 korda päevas erinevates asendites, ka istudes ja seistes.
• Pinguta vaagnapõhjalihaseid tugevalt ja siis köhata 2-3 korda, hoia vaagnapõhjalihaste pingutust lugedes 5-ni. Lõõgasta lihased, korda harjutust 5 korda.

EDASINE JÄLGIMINE

• 6 nädala pärast sünnituse järgselt on vajalik kohtuda füsioterapeudiga – aja peaksid broneerima juba sünnitusosakonnast lahkudes saatekirja alusel; järgnev jälgimise kava lepitakse kokku individuaalseid vajadusi arvestades
• 1,5 – 2 kuu möödudes pöördu plaanilisele sünnitusjärgsele naistearsti vastuvõtule
• Kaebuste esinemisel pöördu koheselt erakorralisena:
  o tööpäevadel kell 08.00–19.00 naistenõuandlasse naistenõuandla valvearsti vastuvõtule:

1. Puusepa 8, G2 korpus, I korrus – sissepääs peauksest, seejärel vasakule naistenõuandla registratuuri

o tööpäevadel kell 19.00–08.00 ja puhkepäevadel erakorralise meditsiini osakonda (EMO):
 L. Puusepa 8, G1 korpus, I korrus – sissepääs hoone vasakult küljelt

Head paranemist!