Sünnituseelne

Päevaravi
Haiglaravi

Sünnituseelne osakond asub

L. Puusepa 8, G2-korpuse II korrusel (pääseb peasissekäigust I korrusel asuva naistenõuandla poolse liftiga II korrusele sünnituseelsesse osakonda).

Kuidas tulla: Kesklinnast bussid 1, 8, 12 (Kaare peatus); 2, 10, 22 (Maarjamõisa peatus); 11 (Polikliiniku peatus).

Kontakt: 731 9940 valveämmaemand (09:00- 16:00)

Plaaniliste patsientide vastuvõtt toimub 08:30-12:00-ni. Osakonna valveämmaemand vormistab saabumisel Teid osakonda ja peale esmaseid haiglasse vormistamise toiminguid suunatakse Teid palatisse. Kõikides palatites on personaalsed kapid kuhu saate jätta oma üleriided ja muud isiklikud asjad.

Sünnituseelsesse osakonda tulles palume kaasa võtta:

  • raseda individuaalkaart;
  • isikut tõendav dokument
  • isiklikud hügieenitarbed;
  • vahetusjalatsid;
  • soovi korral isiklikud riided.

Sünnituseelse osakonna arstid ja ämmaemandad nõustavad, ravivad ja jälgivad rasedaid erinevate terviseprobleemide korral. Sünnituseelsed palatid on  2 kohalised. Igas palatis on WC ja dušš. Patsientidel on võimalus privaatsuse tagamiseks kasutada voodite vahel olevaid vahekardinaid.

731 9940 sünnituseelse osakonna valveämmaemand

731 9975 sünnituseelse osakonna arstid

Külastamine:

  • Külastada võib korraga 1–2 lähedast (sh lapsed).
  • Soovitatav külastusaeg on E–P 15:00–19:00.
  • Ühispalatis peab külastamine sobima mõlemale patsiendile, vajadusel kasutada patsientide puhkeala.
  • Arsti/ämmaemanda/hooldustöötaja visiidil ja/või protseduuride ajal võib paluda külastajatel palatist väljuda, kui see häirib töö tegemist või rikub patsiendi privaatsust (sh terviseandmete jagamisel).
  • Külastajad peavad üleriided jätma riidehoidu. Riidehoid on avatud E–R 07.00–19.00, L–P 09.00–18.00. Lastekliiniku garderoob on avatud E–R 7.30–18.00, L–P suletud. 
  • Enne palatisse sisenemist ja sealt lahkumist tuleb külastajatel teostada käte antiseptika.
  • Viirushaiguste tunnuste esinemisel või patsiendi isolatsiooni rakendamisel ei ole külastamine lubatud.

Teid suunati sünnituseelsesse osakonda sünnituse induktsiooniks ehk esilekutsumisele

Sünnituse induktsiooniks nimetatakse sünnituse esile kutsumist mehaaniliste vahendite või ravimitega enne sünnitustegevuse iseeneslikku algust. Induktsiooni eesmärgiks on tupekaudne sünnitus. Teid suunab sünnituseelsesse osakonda rasedust jälgiv ämmaemand või naistearst digitaalse saatekirjaga. Eelnevalt hinnatakse Teie emakakaela valmidust ambulatoorsel vastuvõtul tupekaudse läbivaatuse teel (soovitatav alates 38. rasedusnädalast, vajadusel varem) oma ämmaemanda või naistearsti poolt. Sünnituseelsesse osakonda ravile tulles on vaja kaasa võtta rasedakaart, isikut tõendav dokument, isiklikud hügieenitarbed, vahetusjalatsid ning soovi korral isiklikud riided.

Kõige sagedasemad sünnituse induktsiooni näidustused on:

  • Ülekandluse vältimine,
  • loote üsasisene kasvupeetus,
  • loote makrosoomia e. suurekaalulise lapse sünni vältimine,
  • ema haigused (diabeet ja rasedusdiabeet, kõrgvererõhutõbi, preeklampsia e. rasedusmürgistus, reesusisoimmunisatsioon jt),
  • liigveesus või lootevee vähesus,
  • sünnituseelne lootevee puhkemine.

Sünnituseelses osakonnas hindab naistearst uuringute alusel Teie  valmidust sünnituseks (analüüsid, ultraheli, emakakaela küpsuse olemasolu). Sellest tulenevalt võib tekkida vajadus induktsioon edasi lükata või sellest loobuda ning Teid saadetakse koju koos edasise plaaniga raseduse jätkumise osas.

Induktsiooni meetodid

Induktsiooni meetodid jagatakse mehaanilisteks ja medikamentoosseteks.

  • Mehaanilistest meetoditest on enamlevinud amniotoomia e. looteveepõie avamine  ja emakakaela laiendamine balloonkateetri abil;
  • medikamentoossete meetodite puhul kasutatakse prostaglandiinide või oksütotsiini manustamist.

Meetodi valik sõltub emakakaela küpsusest, mida hinnatakse tupekaudse läbivaatuse käigus. Lisaks on oluline patsiendi anamnees (kas on olnud eelnevalt keisrilõikeid, emakaoperatsioone; kas lootevesi on puhkenud või mitte). Sobiva induktsiooni meetodi valiku otsustab raviarst koos patsiendiga. Mõnikord osutub vajalikuks kasutada rohkem kui ühte meetodit ning emakakaela ettevalmistus võib kesta mitu päeva.

Amniotoomia  ehk looteveepõie avamine

Amniotoomia toimub tupekaudse läbivaatuse käigus selleks spetsiaalselt disainitud instrumendi abil.  Meetodi kasutamise eelduseks on teatud emakakaela „küpsuse“ olemasolu. Protseduuri ajal ja järgselt teostatakse kardiotokogramm (KTG) ehk loote südamelöökide ja emaka kokkutõmmete registreerimine.

Balloonkateetri meetod

Balloonkateeter viiakse tupekaudse läbivaatuse käigus läbi emakakaela sisesuudme kõrgusele ning täidetakse steriilse vedelikuga. Pehme balloon avaldab mehaanilist survet ning laiendab ja valmistab paikselt emakakaela sünnituseks ette. Balloonkateetri eemaldamisel/ spontaansel väljumisel on emakakael tavaliselt nii palju avanenud, et sünnituse esilekutsumist saab jätkata looteveepõie avamisega.

Oksütotsiin

Oksütotsiin on ajuripatsi tagasagara hormoon, mis füsioloogiliselt põhjustab emaka kokkutõmbeid ja käivitab sünnitustegevuse. Sünnituse induktsioonil kasutatakse oksütotsiini sünteetilist analoogi, mida  manustatakse ainult veenisiseselt.

Prostaglandiinid

Misoprostool on sünteetiline prostaglandiini analoog, mida manustatakse tableti vormis suukaudselt, keele alla või tuppe.

Dinoprostoon on  prostaglandiini analoog, mida manustatakse tupesisese geelina.

Misoprostool ja dinoprostoon tekitavad muutusi emakakaelas ning kutsuvad esile emaka kokkutõmbeid ja seeläbi käivitavad sünnitustegevuse.

Kõikide meetodite korral jälgitakse sünnitustegevuse kujunemist ning teatud aja tagant tehakse kardiotokogramme, et  hinnata loote seisundit ja emaka kokkutõmbeid. Vajadusel tehakse ka tupekaudne läbivaatus emakakaela seisundi hindamiseks.

Võimalikud riskid,  tüsistused

Enamasti on sünnituse esilekutsumine ohutu nii emale kui lootele.

Esilekutsutud sünnituse korral on võrreldes spontaanselt alanud sünnitusega suurem risk pikaleveninud sünnituseks.

Liiga tugeva reaktsiooni korral ravimile võivad tekkida üleliia sagedased emaka kokkutõmbed.

Mõnevõrra on suurenenud risk sünnituse lõpetamiseks vaakumsünnituse või keisrilõike teel ning infektsiooni tekkeks.

Misoprostooli ja dinoprostooni manustamise kõrvaltoimena võivad mõnikord tekkida kehatemperatuuri tõus, külmavärinad (need mööduvad iseenesest), oksendamine, kõhulahtisus, liiga sagedased emakakokkutõmbed.

Oksütotsiini peamised kõrvaltoimed on liiga sagedaste emakakokkutõmmete teke, iiveldus ja oksendamine. Sel juhul on vaja vähendada ravimi manustamise kiirust või manustada emaka kokkutõmbeid vähendavaid ravimeid.

Sünnitustegevus ei pruugi käivituda vaatamata mitmete induktsiooni meetodite kasutamisele. Sünnituse induktsiooni ebaõnnestumine ei tähenda tingimata keisrilõiget, kuid eeldab edasise sünnitusplaani ülevaatamist.

Teid suunati sünnituseelsesse osakonda päevastatsionaari uuringutele

Päevastatsionaari tulles palume anda üleriided kliiniku riidehoidu, mis asub I korrusel fuajees Puusepa tänava peaukse juures. Sünnituseelse päevastatsionaar asub G2. korpuses II korrusel. Osakonda pääseb naistenõuandlast liftiga. Palume varuda aega ja kannatust, ämmaemand tegeleb Teiega kohe, kui osakonna töö seda võimaldab, aega läheb ka analüüside vastustega.

Telefonid:

731 7933 valveämmaemand (09:00 – 14:00)

Mida kaasa võtta?

  • rasedakaart
  • isikut tõendav dokument
  • Vahetusjalatsid – sussid

  • Sünnituseelse päevastatsionaari toimingud:
  • loote väline pööre tuharseisu korral
  • naiste- ja sisearsti konsultatsioonid
  • sünnitusplaani koostamine
  • raseda seisundit täpsustavaid uuringuid ja ravi, mis ei vaja pidevat haiglaravi
  • suhkru tolerantsustest (GTT)

Päevaravis toimuvat uuringut / protseduuri saab oodata päevaravi ruumis. Kohapeal tuleb viibida kuni 6 tundi.

Suhkru tolerantsustestile tulles viimane söögi ja joogi kord  peab olema eelmisel õhtul kella 20:00.

Osakonda saabudes vormistatakse Teid päeravile, võetakse veeniverest analüüs, milles määratakse paastuveresuhkur (tühja kõhu suhkur). Seejärel antakse juua  200 ml glükoosilahust. Vedelik tuleb ära juua 5 minuti jooksul.

Verd võetakse kokku kolmel korral: paastuveresuhkur, 1 tund ja 2 tundi pärast glükoosilahuse joomist.  Testi vältel ei tohi süüa ega juua, soovitav on rahulik istumine või lamamine.
Testi läbiviimine võtab aega 4 tundi.

Analüüside väärtuste kõrvalekallete korral võetakse Teiega ühendust ühe nädala jooksul ning kutsutakse dieedinõustamisele.

Siit leiate infot peamiste raseduse ja sünnitusega seotud protseduuride kohta.

Viimati uuendatud: 02.08.2024