Nabaväädi sulgemine. Pärast lapse sündi kontrollitakse nabaväädi pulseerimist ja selle lõppemisel suletakse nabaväät steriilse instrumendiga ja lõigatakse läbi. Veidi hiljem asetatakse sellele veritsemise takistamiseks spetsiaalne klamber või kumm 1,5-4cm kaugusele nabarõngast ning nabaväädi könt lõigatakse lühemaks, et naba hooldus oleks mugavam. Naba kuju ei sõltu nabaväädi klemmimisest ja lõikamisest.

 

Apgar ehk sünnihinne. Pärast sündi hinnatakse vastsündinu seisundit Apgari skaala järgi. Hinnatakse südametegevust, hingamist, nahavärvust, lihastoonust ja reaktsiooni välisärritusele. Iga näitaja hinnatakse 0-2 palli skaalal. Punktisumma, mis saadakse viie elulise näitaja skoorist esimese ja viienda eluminuti lõpul, kajastab vastsündinu üldseisundit. Vastsündinu seisund, keda hinnatakse 7-10 palliga, on hea kuni suurepärane ja nad vajavad üldjuhul tavapärast sünnijärgset hooldust. Vastsündinud Apgari hindega 5-6 palli vajavad enam tähelepanu ja vahel ka abistamist. Apgariga 4 ja vähem sündinud lapsed vajavad abistamist hingamisel, jälgimist ravipalatis, lisauuringuid ja vajadusel ravi.

 

Nahk-nahaga kontakt ja esmane imetamine. Pärast sündi hakkab laps soojust kaotama naha ja hingamisteede kaudu. Ta kuivatatakse, puhastatakse ema verest ja looteveest ning pannakse paljalt ema kõhule. Selline nahk-nahaga kontakt on väga vajalik vastsündinu jahtumise vältimiseks ja turvaliseks kohanemiseks. Vastsündinu esmalt puhkab ja harjub uue keskkonnaga. Jahtumise vähendamiseks pannakse lapsele pähe müts ning kaetakse eelsoojendatud froteerätikuga. Kohanemist soodustab hämaram valgustus.

Laps teeb silmad lahti, uurib ümbrust, imeb oma sõrmi ning hakkab rinda otsima. Ta võib roomata ise ema rinna poole ja püüab haarata nibu imemise alustamiseks. Roomates stimuleerib laps jalgadega emakat, soodustades selle kokkutõmbumist, mis vähendab emal sünnitusjärgse verejooksu riski ja kiirendab platsenta irdumist ning sündimist. Tavaliselt on laps esimesel elutunnil ärkvel ja aktiivne, samas tunneb ennast turvaliselt ja nutab seetõttu ema kaisus väga vähe. Esimene elutund on väga oluline ema-lapse vahelise sideme tekkimiseks, mis paneb aluse edukaks imetamiseks, lapse eest hoolitsemiseks ning tagab lapsele vajaliku turvatunde. Esmast imetamist toetab ämmaemand, kes vanemaid vajadusel juhendab.

 

Vastsündinu esmane läbivaatus. Esmaselt hindab lapse terviseseisundit ämmaemand, kes kohanemishäirete, sünnitrauma või arengurikete kahtlusel kutsub lastearsti. Lapse ja ema kohanemist jälgitakse sünnitustoas paari tunni jooksul.

 

Mõõtmine, kaalumine, registreerimine. Lapse üsasisese arengu ja edaspidise kasvamise hindamiseks mõõdetakse vastsündinu kaal, pikkus, pea ja rinna ümbermõõt. Ajaline vastsündinu kaalub keskmiselt 3200-3800 grammi, tema pikkus on 46-54cm, mis mõõdetakse pealaest kuni väljasirutatud jala kannani. Peaümbermõõt on enamasti 34-36cm. Mõõdulint kulgeb kulmude kohalt ja kuklalt kõige väljaulatuvama koha pealt. Pea mõõdetakse üle enne kojuminekut, sest selle kuju kohaneb sünnituse käigus sünnitusteede järgi ja mõne päeva pärast võib selle kuju muutuda. Rinnaümbermõõt mõõdetakse rinnanibude kõrguselt ja on enamasti kas pea ümbermõõduga võrdne või 2-3cm väiksem.

 

K-vitamiini manustamine pärast sündi on vajalik lapse vere hüübimishäirete ennetamiseks. Kõige lihtsaim ja usaldusväärseim võimalus K-vitamiini puuduse profülaktikaks on ühekordne süst pärast lapse sündi. Süst tehakse ema nõusolekul vastsündinule reielihasesse. See tagab kaitse K-vitamiini defitsiidi tekkimise eest mitmeteks kuudeks. Umbes 90.aastatest on Eestis kasutatud K-vitamiini manustamist vastsündinutele lihasesisese süstina. K-vitamiini on võimalik manustada ka suukaudselt. Sellisel juhul on vajalik igakuine K-vitamiini manustamine, et tagada K-vitamiini puudulikkuse tekkimise eest piisav kaitse, kuna suukaudselt manustatuna ei pruugi K-vitamiin imenduda  täielikult ja tema toime on lühiaegne.

Turvalisuse huvides kinnitatakse ema ja lapse randmele ema nime, lapse sünnikuupäeva ja isikukoodiga pael.