VASTSÜNDINU HOOLDUS

Õnnitleme Teid lapse sünni puhul! Käesolevast infovoldikust saate teavet vastsündinu hoolduse kohta tema esimestel elukuudel.

 

Silmade puhastamine
Vajalikud vahendid:

  • steriilne või keedetud (jahutatud) vesi, apteegis saadaval ka füsioloogiline lahus (NaCl 0,9%);
  • vatt või marlilapid.

Vastsündinu silmi puhastatakse vati ja vee abil välisnurgast sisenurga suunas, kasutades mõlema silma jaoks eraldi vatti, et vältida bakterite kandumist ühest silmast teise.
Puhastage vähemalt kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, vajadusel tihedamini. Põletiku tunnuste ilmnemisel (silma punetus, turse, eritis silmast) pöörduge perearsti poole.

Naba puhastamine
Vajalikud vahendid:

  • vatipulgad;
  • vatt;
  • steriilne või keedetud (jahutatud) vesi.

Puhastage vastsündinu naba 1–2 korda päevas (vajadusel tihedamini) steriilse veega niisutatud vatipulgaga kuni nabahaava paranemiseni. Jätke nabapiirkond mähkmest välja ja ärge katke marli ega plaastriga.
Nabakönt kukub ära tavaliselt esimese 2 elunädala jooksul.
Kui nabapiirkond tundub punetav, tursunud, ebameeldiva lõhnaga ning leemendab, võtke ühendust perearstiga.

 

Nina puhastamine
Vajalikud vahendid:

  • füsioloogiline lahus (NaCl 0,9% lahus);
  • pabertaskurätikud, vatt;
  • ninapump.

Vahel kipuvad vastsündinud „nohisema“ ja vanemad arvavad, et tegemist on nohuga. Tegelikult võivad lapse ninakäigud olla turses kuiva õhu või ema hormoonide tõttu. Sellisel juhul tilgutage lapsele ninna füsioloogilist lahust, mis niisutab limaskesti ja vähendab turset. Laps võib seejärel aevastada ning ninakäikudest väljuvad pehmenenud koorikud. Eemaldage need taskurätiga.
Kui ninas on rohkelt sekreeti ja see häirib lapse tavapärast olekut, võite kasutada ninapumpa.

Vannitamine
Vajalikud vahendid:

  • vann;
  • vannitermomeeter;
  • pehme pesemiskinnas/pesemiskäsn;
  • kann loputusvee jaoks;
  • silmade ja naba puhastamise vahendid;
  • naha hooldusvahendid;
  • rätik;
  • müts, vajalikud riided ja mähe.

Vannitage vastsündinut järgmisel päeval pärast haiglast koju jõudmist (enamasti 4–6. elupäev) või vastavalt lapse tervislikule seisundile.

Olulised aspektid, mida vannitamisel silmas pidada:

  • enne vannitamist pange valmis kõik vajalikud vahendid ja valmistage ette loputusvesi;
  • jälgige, et kõik vajalikud vahendid oleksid käe ulatuses;
  • vannis peaks olema vett nii palju, et lapse käed, jalad ja rind oleksid vee all;
  • vannitamiseks parim aeg on õhtul enne viimast toidukorda;
  • vältida vannitamist enne jalutama minekut;
  • ruumi temperatuur 24–25ºC ja veetemperatuur 37ºC;
  • vannitada võib iga päev, kuid pesuvahendeid kasutage 1–2 korda nädalas.

Peale vannitamist on kindlasti oluline laps hoolikalt ära kuivatada ning panna pähe puuvillane, õhuke müts. Erilist tähelepanu vajavad kõrvatagused, kaela- ja kubemevoldid ning kaenlaalused. Kuivatamisel kasutage käterätikuga tupsutamist, vältige hõõrumist, sest lapse nahk on õrn.
Vannitamise järgselt puhastage ka silmad ja naba. Ärge jätke mähkimislaual last kunagi järelvalveta.
Pidage meeles, et lapse vann olgu ainult lapse pesemiseks ning seda tuleb peale igat vannitamist loputada ja kuivatada.

Nahahooldus
Vastsündinu nahahoolduseks on kõige parem vahend puhas vesi. Mähkmepiirkonna puhastamisel kasutada voolavat kraanivett. Vältida niiskete salvrättide kasutamist.
Probleemide korral (nt naha kuivus, haudumus, lööve või põletik) peab kasutama spetsiaalseid imikute nahahooldusvahendeid.
Kui lapse nahk on kuiv, võib seda päeva jooksul korduvalt kreemitada.
Haudumuse ennetamiseks on oluline pärast pesemist kõik voldivahed hoolikalt kuivatada, sealhulgas kõrvatagused, lõuavolt, kaenlaalused ja kubeme piirkond.
Naha punetuse, põletiku või lööbe korral pöörduge kindlasti perearsti poole.

Küünte lõikamine
Vajalikud vahendid:

  • tömbi otsaga küünekäärid või küünetangid;
  • näpuplaastrid (vigastuse korral).

Kõige parem on lapse küüsi lõigata une ajal, kui laps on rahulik ega liiguta aktiivselt. Jälgige, et teravate otstega kääridel oleksid otsad suunatud väljapoole.
Pigem lõigata küüsi vähe ja ainult teravad servad, et laps ei saaks ennast kriimustada ega endale viga teha. Imiku küüsi lõigatakse sirgelt, et ennetada küünenurkade sissekasvamist. Kui on juhtunud, et olete vigastanud küünt ümbritsevat nahka, pange vigastatud kohale plaaster.

Esimene jalutamine õues
Esimene jalutamine võiks toimuda ülejärgmisel päeval pärast haiglast kojujõudmist, kui lapse tervislikust seisundist lähtuvalt ei ole soovitatud teisiti. Suvel jälgige, et laps ei jääks päikese kätte, et vältida ülekuumenemist ja päikesepõletust.
Talvel viibige õues esimesel korral 15 minutit ja igal järgneval korral 10 minutit kauem. Välistemperatuur ei tohiks olla alla -5 ºC.
Jälgige lapse riietust!

Koduapteek

  • Steriilne vesi.
  • D-vitamiin vastsündinule – manustada alates 5. elupäevast 400 TÜ päevas.
  • Paratsetamooli küünlad või siirup – üle 38,5ºC kraadise palaviku korral, manustamisel jälgida pakendi infolehte.
  • Suukaudsed tilgad gaasivalude leevendamiseks.
  • Niisutav kreem – vastavalt vajadusele.
  • Mähkmepiirkonna kreem (tsinki sisaldav) – vajadusel.
  • Digitaalne kraadiklaas.

Patsiendiinfovoldik

Koostanud: naistekliiniku ämmaemandad Ragne Engaste, Jana Meier

Muudetud: 10/2018