Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Haigekassa maksab sünnitushüvitist sünnituslehe alusel neile ravikindlustatud naistele, kellel on õigus ravikindlustushüvitistele.

Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädakse 30-70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.-36. rasedusnädal). Sünnituslehe vormistab arst või ämmaemand, kelle juures on naine rasedusega arvel. Kui jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega, makstakse hüvitist kõigi 140 kalendripäeva eest. Kui aga jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem, arvutatakse hiljem jäädud päevade arv 140 kalendripäevast maha.

Erand on kehtestatud rasedatele, kelle töö- või teenistuskohustusi on kergendatud. Sel juhul peab rasedus-ja sünnituspuhkusele jääma vähemalt 70 kalendripäeva enne eeldatavat sünnituse tähtaega, et saada 140 kalendripäeva eest sünnituspuhkust ning -hüvitist. Võimalus on jääda puhkusele ka hiljem, kuid siis väheneb rasedus-ja sünnituspuhkuse päevade arv.

Sünnitushüvitist makstakse Haigekassa poolt töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates ühe kalendripäeva eest 100% arvutamisele eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust. Haigekassa saab sotsiaalmaksu tasumist puudutavad andmed Maksu- ja Tolliametist .

 

Uus sünnituspuhkus lapsehoolduspuhkuse ajal

Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut rasedus- ja sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama.
Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks
Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15-30 päeva varem), et tööandja ja Haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeaegselt vormistada.

 

Isapuhkus


Isapuhkust saavad vastavalt Töölepingu seaduse §-le 60 kasutada töölepingu alusel töötavad isad lapse sünni korral 2 kuu jooksul enne lapse sünni eeldatavat tähtaega ja 2 kuu jooksul peale lapse sündi kokku 10 tööpäeva. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mille on avaldanud Statistikaamet puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. Puhkuse saamiseks tuleb tööandjale esitada avaldus. Puhkuse kasutamise soovist tuleb tööandjat informeerida vähemalt 14 kalendripäeva enne seda.
Isapuhkuse kasutamisel enne lapse sündi tuleb tööandjale esitada lapse eeldatav sünnitähtaeg ning lapse ema nimi ja isikukood. Puhkuse kasutamisel peale lapse sündi lapse nimi ja isikukood.

NB! Alates 01.07.2020 rakendub uus isapuhkuse andmise kord. Uus süsteem kehtib juhul, kui laps sünnib 1. juulil või pärast seda. Isapuhkus pikeneb 10 tööpäevalt 30 kalendripäevale ja selle eest maksab Sotsiaalkindlustusamet isa täiendavat vanemahüvitist. Puhkust saab kasutada alates 30 kalendripäevast enne lapse sündi kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (kuid mitte enne 1.juulit 2020). Isapuhkust saab kasutada ka osadena, kuid tööandja võib keelduda puhkuse andmisest lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva.

Isa täiendav vanemahüvitis arvestatakse välja samade reeglite alusel nagu tavaline vanemahüvitis ehk lapse sünnikuule eelnevad 9 kuud lahutatakse maha ja hüvitis arvutatakse sellele eelneva 12 kalendrikuu tulu alusel. Isa täiendavat vanemahüvitist on õigus saada kõigil isadel. Avaldus isa täiendava vanemahüvitise saamiseks tuleb teha Sotsiaalkindlustusametile.


www.eesti.ee

www.haigekassa.ee

Refereerinud SA TÜK naistekliiniku ämmaemand Eneli Viltmann. Konsulteerinud SATÜK naistekliiniku jurist Terje Soots.