Vanemahüvitise seadus jõustus 2004. aasta 1. jaanuaril. Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla 3-aastast last ning soodustada töö-ja pereelu ühitamist. Isikule, kes tulu ei saanud, tagatakse hüvitise määra suurune sissetulek.

Õigus vanemahüvitisele on:
Last Eestis kasvataval vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping Sotsiaalhoolekande seaduse alusel ning kes on Eesti kodanik, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välimaalane või Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elav välismaalane.
Üldjuhul on kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni õigus hüvitisele last kasvataval emal. Alates lapse 70 päeva vanuseks saamisest võivad vanemad kasutada õigust hüvitisele kordamööda. Kui ema viibib sünnituslehel, tekib õigus hüvitisele sünnituslehe lõppemisele järgnevast päevast.

Vanemahüvitise taotlemine
Vanemahüvitise ja teiste perehüvitiste saamiseks tuleb hüvitise taotlejal peale lapse sünni registreerimist (nime panekut) esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus, mille võib esitada isiklikult sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse (pensioniametisse), saata e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või esitada elektroonselt riigiportaali eesti.ee kaudu.
Kui samadel vanematel sünnib järgmine laps, kelle sünd on registreeritud ning kui seoses eelmise lapsega makstakse jätkuvalt perehüvitisi, saadab sotsiaalkindlustusamet ise mõlemale vanemale e-kirjaga pakkumise perehüvitiste määramiseks peale lapse sünni registreerimist. Vastuseks ootab sotsiaalkindlustusamet vähemalt ühe vanema nõusolekut hiljemalt 6 kuu jooksul pärast lapse sündi. Nõusoleku saamisel määratakse ettenähtud perehüvitised, võttes aluseks samad eelistused, mis kehtisid viimati seoses eelmise lapsega. Kui vanemad soovivad teha muudatusi võrreldes sellega, kuidas neile viimati hüvitisi maksti, peab esitama uute andmetega uue taotluse.

Vanemahüvitise maksmise periood
Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval ning hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks.
Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni tema 18 kuu vanuseks saamiseni.
Kui rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele õigust omav ema ei kasuta õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele, arvutatakse hüvitise suurus esimese 70 päeva eest eraldi ja hüvitist ei maksta ühes kalendrikuus esimese 70 päeva eest rohkem kui kuupalga alammääras.
Vanemahüvitis määratakse tagantjärele alates hüvitisele õiguse tekkimise päevast, kui hüvitise taotlemiseks vajalikud dokumendid esitatakse kuue kuu jooksul nimetatud päevast alates. Vanemahüvitist makstakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. 

 

Vanemahüvitise suurus

Alates 01.09.2019 arvutatakse vanemahüvitise suurus välja uutel alustel ehk muutunud on vanemahüvitise arvestuse aluseks võetav periood.

Hüvitis arvutatakse järgnevalt:
Esmalt lahutatakse lapse sünnikuule eelnevad 9 kalendrikuud maha ning hüvitis arvutatakse hüvitise taotleja sellele perioodile (9 kuule) eelneva 12 kalendrikuu keskmise, sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.
Näiteks: Laps sünnib 10.09.2019, sellele eelnevad 9 kalendrikuud on periood detsember 2018-august 2019, neid kuid hüvitise arvutamisel arvesse ei võeta. Arvesse tulevad sellele perioodile eelnevad 12 kalendrikuud ehk periood detsember 2017-november 2018.
Vanemahüvitise suuruse arvutamisel on erisus juhul, kui hüvitise taotlejal on uue lapse sünnihetkel veel alla kahe aasta ja kuue kuu vanuseid lapsi. Sellisel juhul makstakse seda vanemahüvitist, mis on soodsam. Juhul, kui eelmise lapse vanemahüvitis oli arvutatud suurema tulu alusel, arvutatakse ka uue lapse vanemahüvitis varasemas suuruses.

Vanemahüvitise maksustamine
Kooskõlas Tulumaksuseadusega maksustatakse vanemahüvitis tulumaksuga. Kui vanemahüvitise saaja soovib, et talle hüvitise maksmisel rakendataks tulumaksuvaba miinimumi, peab ta selleks tegema vastavasisulise taotluse peale vanemahüvitise otsuse saamist eesti.ee teenuses-tulumaksuvabastuse taotlemine.

 

Hüvitise saaja vahetamine
Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks või kui lapse emal on lõppenud sünnitusleht. Kui isa taotleb vanemahüvitist pärast seda, kui hüvitist on saanud ema, arvutatakse isa hüvitis sama perioodi tulude alusel, mis oli arvestuse aluseks emal. Kuna vanemahüvitis on kuuhüvitis, on hüvitise saajat võimalik vahetada kalendrikuu algusest.
Hüvitise saaja vahetatakse alates järgmisest kuust juhul, kui taotlus on esitatud enne jooksva kuu lõppu. Väljamakse uuele taotlejale tehakse ülejärgmises kalendrikuus.
Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek.

 

Koostanud ämmaemand Eneli Viltmann www.eesti.ee  põhjal. Konsulteerinud SA TÜK naistekliiniku jurist Terje Soots.

 

LISA:

Otse link www.eesti.ee kodulehele vanemahüvitise taotlemiseks: vanemahüvitis

 

Täpsemat infot leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused