laparoskoopiaLaparoskoopia on endoskoopiline operatsioonimeetod, kus kõhukatteid ei avata lõikega vaid läbi väikeste avauste viiakse kõhuõõnde spetsiaalsed instrumendid. Laparoskoopiliselt on võimalik teostada mitmeid operatsioone: näiteks eemaldada liiteid, munasarja tsüste, väiksemaid emakamüoome ja väljalõigata või koaguleerida (termiliselt hävitada) endometrioosi koldeid, eemaldada munajuhasid, sulgeda verejooksu lõhkenud munasarja puhul, sulgeda munajuhasid steriliseerimise eesmärgil ning teostada mitmeid teisi operatsioone.

LAVH ehk laparaskoopiliselt assisteeritud vaginaalne hüsterektoomia on kombineeritud emaka eemaldamise operatsioon, mille käigus kogu emakas vabastatakse oma sidemetest laparoskoopiliselt, kuid väljutatakse tupe kaudu. LSCH ehk laparoskoopiline supratservikaalne hüsterektoomia on emaka osaline eemaldamine, emakakael jäetakse alles.


Laparoskoopia eelisteks traditsionaalse avatud kõhuõõne lõikuste ees on oluliselt väiksem kudede trauma, millest tulenevalt on kiirem operatsioonijärgne taastumine, tagasihoidlikum valureaktsioon ja väiksem operatsiooniarm.

 

Enne pperatsiooni

Haiglasse tuleku päeval Teid vormistatakse haiglasse, täidetakse haiguslugu. Operatsiooni plaan koostatakse Teid opereeriva arsti ja Teie poolt enne planeeritavat operatsiooni günekoloogia osakonnas, kusjuures arvestatakse võimalusel ka Teiepoolseid soove. Operatsioon toimub järgmisel päeval.

Operatsioonipäeval peate olema söömata-joomata vähemalt 6 tundi enne operatsiooni. Operatsiooni päeval ei tohi suitsetada ega närida närimiskummi, et vältida oksendamist ja happelise maosisu sattumist kopsudesse.

Operatsioonile eelneva dieedi ja lahtistite kasutamises osas järgige arsti soovitusi.

 

Operatsiooni kulg

Operatsioon teostatakse üldnarkoosis. Esmalt täidetakse kõhuõõs süsihappegaasiga läbi spetsiaalse õhunõela. Gaas tõstab kõhu eesseina siseorganitest kõrgemale tagades sellega hea nähtavuse kõhukoopas ja piisava ruumi instrumentide kasutamiseks. Nahale tehakse 3-4 lõiget: 1,0 cm pikkune lõige nabarõnga lähedale, mille kaudu viiakse kõhuõõnde laparoskoop ja 2-3 umbes 0.5 cm pikkust lõiget alakõhule, mille kaudu viiakse kõhuõõnde instrumendid. Operatsiooni kestus on keskmiselt 0,5 - 2 tundi sõltuvalt operatsiooni mahust. Peale operatsiooni lõpetamist lastakse gaas  kõhuõõnest välja ning kõhuhaavad suletakse. Eemaldatud koed (tsüst, müoomisõlm, jt.) saadetakse histoloogilise uuringule, mille käigus uuritakse kudede rakulist ehitust. Uuringu vastuse saadame Teid operatsioonile suunanud arsti kätte 2 nädala möödudes. Histoloogiline uuring võimaldab kinnitada ja täpsustada diagnoosi.

 

Operatsioonijärgne periood

Peale operatsiooni viiakse Teid väiksemate operatsioonide korral intensiivravi palatisse 1-3 tunniks. Suuremate operatsioonide korral olete olete intensiivravipalatis järgmise päeva hommikuni. Edasi lähete tagasi oma palatisse. Haiglas viibite tavaliselt 1-2 päeva. Vajadusel kirjutatakse Teile koju kaasa retsept valuvaigistite või põletikuvastaste  ravimite ostmiseks. Kindlasti kutsub arst Teid tagasi järelkontrollile kas enda või Teid operatsioonile suunanud arsti juurde 5-8 päeva pärast. Visiidi käigus eemaldatakse nahalt õmblusniidid.
Haiglas viibitud päevade ajal ning vahetult haiglast lahkumise järgselt viibite töövõimetuslehel. Kui on vajalik töövõimetuslehte pikendada, teeb seda arst esimese ambulatoorse visiidi käigus.
Operatsiooni järgselt on soovitav vältida raskuste tõstmist (üle 5-6 kg ). Toit peaks olema kergesti seeditav, mitte tekitama kõhugaase ja kõhukinnisust. Suguelu tuleb vältida, kui esineb määrivat voolust või veritsust tupest. Enamasti ei teki operatsioonijärgselt häireid seksuaalsuhetes.
Kindlasti tuleb arsti juurde pöörduda, kui operatsiooni järgselt tekib:

  • kehatemperatuuri tõus üle 37,5°C
  • tugev valu kõhus
  • seedetalitluse ja urineerimishäired
  • eritis tupest muutub rohkeks ja ebameeldivalt lõhnavaks
  • verejooks suguelunditest

Sagedasemad probleemid on lühiajaline kõhuvalu, valu õlgades ja kaelas, tavaliselt need sümptoomid mööduvad 2-3 päeva jooksul. Tüsistused võivad ilmneda kohe operatsiooni ajal, kuid ka 1 kuu jooksul peale operatsiooni.

Harva esineb järgmisi tüsistusi:

  • emaka ja emakamanuste põletik,
  • kõhusisene verejooks,
  • tromboos (veresoone ummistumine verehüübega),
  • gaasemboolia (veresoone sulgumine gaasimulliga),
  • siseorganite (soolte, kusepõie, veresoonte) mehhaanilised või elektrilised traumad. Selliste tüsistuste tagajärjel on mõnikord vajalik operatsiooni käigus avada kõhuõõs traditsioonilise kõhulõikega. Vigastuse hilisemal ilmnemisel võib olla vajalik kordusoperatsioon.
  • narkoosist tingitud tüsistused. Need on enamasti seotud ülitundlikkusega ravimitele. Võimalik on ka toidu ja joomise keelu eiramisest tingitud oksendamine narkoosi ajal ning sellele järgnev oksemasside sattumine hingamisteedesse ja lämbumisoht.

Et viia tüsistuste tekke risk võimalikult väikeseks, palume Teid enne laparoskoopiat informeerida arsti:

  • Oma teadaolevatest haigustest ja tarvitatavatest ravimitest. Operatsiooni päeval võib ravimeid kasutada ainult kokkuleppel arstiga
  • Oma seisundist operatsioonile tulles (nt viirusinfektsioon)
  • Teadaolevast ülitundlikkusest ravimitele

NB! Laparoskoopia ajal võib tekkida olukord, kus planeeritav operatsioon ei ole tehniliselt teostatav. Näiteks esinevad kõhuõõnes tugevad liited, mis takistavad pääsu kõhuõõnde või ei ulatu instrumendid opereeritava piirkonnani rohke rasvkoe tõttu kõhu eesseinal. Samuti võib haigusprotsessi osutuda ulatuslikumaks ja vajada laialdasemat juurdepääsu opereeritavale piirkonnale. Sellistel juhtudel minnakse üle avatud kõhuõõne lõikusele.