Kunstlik viljastamine
Naistekliinik pakub ühe lastetusravi meetodina kunstliku viljastamise teenust.
Viljatusravi vastusvõtule saate registreeruda tel 7319 100 või epatsient.kliinikum.ee kaudu. Saatekirja ei nõuta.
Võimalusel soovitame tulla esmasele vastuvõtule koos partneriga.
Soovi korral saate eelnevat infot telefonilt 7319 901 või kirjutades viljatusravi@kliinikum.ee
Mis on kunstlik viljastamine?
Kunstlik viljastamine on toiming, mille käigus viiakse rasestamise eesmärgil naise kehasse mehe seemnerakud või kehaväliselt loodud embrüo (viljastatud munarakust arenenud alge). Seemnerakud võivad pärineda naise partnerilt, anonüümselt doonorilt või mittepartnerist annetajalt. Kui naiselt endalt ei ole võimalik saada munarakke, millest areneksid elujõulised embrüod, võidakse viljastamiseks kasutada anonüümse munarakudoonori või naisele teada oleva doonori munarakke.
Kuidas kunstlikku viljastamist tehakse?
Kunstliku viljastamise meetodid on:
- kunstlik seemendus e intrauteriinne inseminatsioon (IUI) ja
- munaraku kehaväline viljastamine (In Vitro Fertilization-IVF) koos embrüo siirdamisega (Embryo Transfer – ET)
IUI on näidustatud, kui lastetuse põhjuseks on mehe sperma kerge astme patoloogia, emakakaelaga seotud probleemid, või kui lastetuse põhjus on ebaselge. IUI on ka esmane meetod doonori seemnerakkudega viljastamiseks.
Viljatuse ravi alguses on õigustatud 3-6 IUI protseduuri teostamine, eeldusel, et naise munajuha(d) on läbitav(ad).
IUI tulemuslikkus üle 40-aastastel naistel on väga madal ja seepärast on õigem valik kehaväline viljastamine (IVF).
Ka raske spermapatoloogia korral on IUI tulemusel rasestumise tõenäosus väga väike.
IUI tehakse järgnevalt:
IUI tehakse nii loomuliku menstruaaltsükli ajal kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus mõnevõrra suurem.
Oodatava ovulatsiooni paiku annab mees spermaproovi. Eelnevalt on soovitav 2-3 päeva vältel suguühtest hoiduda.
Sperma töötluse käigus eraldatakse parima kvaliteediga seemnerakud muudest seemnevedeliku komponentidest.
Saadud kõrge viljastusvõimega spermapreparaat süstitakse peene kateetri abil emakaõõnde.
IUI edukus sõltub naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, lastetuse kestusest, spermapreparaadi kvaliteedist ja muudest asjaoludest. Keskeltläbi võib esimese 3 protseduuri ajal rasestumise tõenäosust hinnata 15% tsükli kohta. Järgnevad tsüklid on juba vähem edukad.
IVF saab kasutada kõikide viljatuse juhtude käsitlusel, mil IUI tegemine ei ole võimalik (nt munajuhade umbumise korral) või selle edukuse tõenäosus on liiga väike.
IVF tehakse järgnevalt:
IVF protseduurile eelneb munasarjade hormoonidega stimuleerimine eesmärgiga hankida 10-15 munarakku. Juhul, kui munasarjad ei allu stimulatsioonile või ravimeid ei ole võimalik kasutada, võib IVF läbi viia ka loomulikus tsüklis, kuid ravi edukus on sel juhul oluliselt väiksem.
Munarakkude eemaldamiseks punkteeritakse munasarju tupe kaudu. Samal päeval annab mees spermaproovi. Eelnevalt on soovitav 2-3 päeva vältel suguühtest hoiduda.
Munarakk viiakse katseklaasis kokkupuutesse seemnerakkudega, et toimuks munaraku kehaväline viljastumine. Raske spermapatoloogia korral võib munaraku viljastumise tagamiseks osutuda vajalikuks seemneraku otsene munarakku süstimine (Intracytoplasmatic Sperm Injection – ICSI).
Viljastatud munarakust arenenud embrüo siiratakse 3-5 päeva hiljem emakasse.
Kui IVF tulemusena saadakse rohkem embrüoid kui siirdamiseks vajalik, saab ülejäänud embrüod pärast külmutamist säilitada hilisemateks siirdamisteks.
Embrüo siiratakse emakasse peene kateetri abi, protseduur on kiire ja valutu. Peamine siirdamisega kaasnev ebamugavustunne on seotud täis kusepõiega, mis on siirdamise õnnestumiseks vajalik.
IVF tulemuslikkus sõltub mitmetest teguritest – lastetuse põhjusest, naise vanusest, kogutud munarakkude arvust, embrüote kvaliteedist jms. Esimese 3 IVF tsükli jooksul on rasestumise tõenäosus keskeltläbi 25-35% tsükli kohta, järgmistes tsüklites protseduuri õnnestumise tõenäosus kahaneb.
Kunstliku viljastamisega seotud peamised tüsistused
1-2% naistest võib kehavälise viljastamise ettevalmistamise käigus tekkida munasarjade hüperstimulatsiooni sündroom, mida iseloomustab üldine kudede turse. Kirjeldatud tüsistus võib vajada haiglaravi.
Kui munarakke kogutakse narkoosis, on võimalikud narkoositüsistused, mis on eeskätt seotud organismi ülitundlikkusega ravimitele, mille tulemusena võib tekkida allergiline šokk. Selle tüsistuse esinemissagedus on 0,5:10 000.
Ehkki nii IUI kui ka embrüo siirdamise käigus järgitakse aseptika nõudeid, on nende protseduuride käigus võimalik infektsiooni sattumine emakakaelast emakasse
Kunstliku viljastamise õiguslikud alused ja tagajärjed on fikseeritud KUNSTLIKU VILJASTAMISE JA EMBRÜOKAITSE SEADUSega.