Tallinna Dermatoloogide ja Veneroloogide Selts.
Asutatud 13. märtsil 1922.a
Asutajad: dr Oskar Pallop, dr Harry Rütman, dr Robert Koch

Põhjuskiri
Seltsi siht ja otstarve on:

1. Oma liikmeid teaduslikult edasitöötama õhutada.
2. Seltsi liikmete keskel ametivennalist vahekorda edendada, arstide ja seltskonna vahelisi eksiarvamusi selgitada.

Seltsi otstarbe kättesaamise abinõud on:

1. Teaduslikud kõned ja läbirääkimised.
2. Teaduslikude raamatute ja ajakirjade väljaandmine.
3. Raamatukogude asutamine.
4. Eriarstide päevade kokkukutsumine.
5. Statistikaliste teadete korjamine eriteaduse alal.

Tegevliikmeteks võisid olla ainult arstid. Auliikmeteks - arstid ja teadlased teistelt aladelt iseäranis väljapaistva töö eest, mis teaduse põllul ehk seltskonna kasuks teinud. Kirjavahetajad liikmed - arstid ja teadlased teistelt aladelt.
Tegevliikme maks oli 200.- aastas.
Kes aastakoosolekuks läinud aasta liikmemaksu ära pole tasunud, arvatakse nii kauaks seltsist väljaastunuks, kuni selle ära maksab. Väljaheidetakse liikmeid, kes end meelega seltsi põhjuskirja ja määruste alla ei heida, nõndasamuti ka need, kes arstilise eetika vastu raskesti on eksinud.

Tartu Dermatoloogia Selts (T.D.S.)
Asutatud 26. veebruaril 1935.a
Asutajad: dr. med. Aleksander Paldrock, dr. Johannes Imelik, dr. Aleksander Pooman

Põhikiri
T.D.S. sihid.
T.D.S. püüab koondada kõiki naha- ja suguhaiguste arste, et ühisel jõul arendada oma eriala rahva kasuks ning teadusega ajakohaselt kaasa sammuda. Peasihiks võtab T.D.S.võitluse suguhaigustega, püüdes selleks kasutada kõiki abinõusid, et säärane ühiskondlik pahe võimalikult väheneks. Nagu tegelik elu on näidanud, on see läbiviidav ainult ühisel nõul ja jõul, vastavate juhiste ja teadmiste levitamisel laiemate rahvahulkade ja eriti noorsoo seas, mille saavutamiseks T.D.S. sammub järgmisi radasid:

• Koguda teaduslisi ja statistilisi materjale, mis valgustaks põhjalikult naha- ja suguhaiguste käiku Eestis ning võimaldaks esineda ettepanekutega vastavate seaduste parandamiseks või uute väljatöötamiseks.
• Toetada ja kaasa aidata kõigi korralduste läbiviimisele, mis võimaldaks ühel ehk teisel viisil naha- ja suguhaiguste vähenemist Eestis.
• Kontakti luua riigi tervishoiu juhtivate organitega kui ka teiste linnade naha- ja suguhaiguste arstide ja seltsidega.
• Korraldada naha- ja suguhaiguste arstide kongresse või päevi, ühiselt väljatöötatud kava järele tervishoidu juhtivate organitega.

Seltsi õiguste hulka kuulus ka vastava loa olemasolul asutada arstiabi ambulantsi, haiglat, varjupaika või profülaktilist asutust. K.j. nimetatud asutuse juhatajaks võis olla ainult peakoosoleku poolt valitud tegevliige.

Seltsil olid tegev-, toetajad ja auliikmed.
Põhikirjas on peetud vajalikuks märkida, et tegevliikmeteks võetakse vastu mõlemast soost naha- ja suguhaiguste arste.

"Ustav vsesojuznava obshestva dermatologov i venerologov" alates 1941.a
Üleliiduline dermatoloogide ja veneroloogide selts on vabatahtlik meditsiinitöötajate organisatsioon, mis tegeleb dermatoloogia ja veneroloogia alase teadusliku uurimistööga. Seltsi ülesandeks on parandada oma liikmete teadmisi ja viia läbi ideelist kasvatustööd marksismi-leninismi vaimus. Võidelda ebameditsiiniliste teooriate vastu meditsiinis. Aidata kaasa meditsiinilise teaduse arengule, rakendada meditsiiniasutuste tööpraktikasse uusimaid meditsiinilise teaduse ja tehnika saavutusi, eesmärgiga tugevdada NL kommunistlikku ülesehitustööd ja tema kaitsevõimet.

Seltsi üldjuhid on olnud dots. L. Nurmand ja tema järel prof. H. Vahter.
Praktilises elus tegutses kaks filiaali Tallinnas ja Tartus.
Tallinnas on olnud filiaali eesotsas dr. Rubinshtein, prof. N. Loogna ja viimased 10 aastat dr. M. Majas.
Tartus on esimeesteks olnud dots. L. Nurmand ja prof. H. Silm.
Tartu dermatoloogide Selts asutati ametlikult 1961.a.
Mitteametlikult oli selts töötanud 1947.-st a. alates.

1961. a. kinnitati seltsi põhimäärus, milles seltsi põhieesmärk oli sama, mis vastavas üleliidulises dokumendis. Seltsi liikmed olid kohustatud:

• koguma, tundma õppima, arutama ja läbi töötama aktuaalseid teoreetilisi ja praktilisi dermatoloogiaalaseid materjale ja tegema tervishoiuorganitele ettepanekuid vastavate ürituste läbiviimiseks nendes küsimustes,
• populariseerima dermatoloogia alaseid saavutusi ja teadmisi laiades rahvahulkades,
• valmistama ette seltsi teaduslikke töid trükis avaldamiseks ENSV Tervishoiu Ministeeriumi loal,
• abistama tervishoiu organite tööd noore kaadri ettevalmistamisel ja nende kvalifikatsiooni tõstmisel, profülaktilise töö parandamisel kasutades oma praktilises töös uusimaid meditsiinilise teaduse saavutusi,
• looma sidemeid teiste teaduslike asutuste ja seltsidega Tartus ja kogu vabariigi ulatuses.

Algselt oli liikmemaks 1 rubla aastas, hiljem 2 rubla ja 1991.a. 10 rubla ning peale kroonile üleminekut 10 krooni.
Kogutud maksudest saadud summast tuli 15% anda Üleliidulisele Teaduslikule Dermatoloogia Seltsile.
Seltsi liige võidi arvelt kustutada järgmistel juhtudel:

• kui seltsi liikmel oli kohtu poolt ära võetud valimisõigus,
• kui seltsi liige on korda saatnud süüteo, mis on vastuolus seltsi põhiülesannetega ja mis riivab sotsialistliku ülesehitustöö huvisid või halvab riigi kaitsevõimet,
• isikliku avalduse alusel,
• liikmemaksu mittetasumisel 3 kuu vältel.

Seltsi liikmeid Tartus
1978-79 - 27
1979-80 - 28
1981-82 - 28
1983-84 - 26
1985-86 - 29
1988-90 - 28
1990-91 - 33
1991-92 - 34

1996. a. võeti vastu Eesti Dermato-veneroloogide Seltsi põhikiri, mille üldsätete esimeses punktis oli öeldud, et Eesti Dermato-Veneroloogide Selts on vabatahtlik ja sõltumatu naha- ja suguhaiguste erialal töötavate arstide ülemaaline mittetulunduslik ühendus, mis on asutatud 1935. a. Tartus. Seltsi presidendiks valiti prof. Herman Vahter.
Seltsi eesmärgid:

• dermato-veneroloogia kui eriala arendamine,
• dermato-veneroloogide omavahelise suhtlemise arendamine,
• kaasa aitamine dermato-veneroloogide kvalifikatsiooni tõstmisele ja teadustöö stimuleerimine,
• eriala informatsiooni levitamine seltsi liikmete seas,
• koostöö arendamine kõigi maade dermato-veneroloogide seltside vahel.

Eesmärgi saavutamiseks selts:

• koordineerib ravitöö metoodikat dermato-veneroloogide erialase töö tõhustamiseks,
• organiseerib seminare ja konverentse dermato-veneroloogide kvalifikatsiooni tõstmiseks ja erialase informatsiooni levikuks,
• korraldab noorte dermato-veneroloogide täiendusi,
• teeb koostööd teiste maade vastavate seltsidega,
• töötab välja dermato-veneroloogia arengu kontseptsiooni arvestades Eesti vajadusi,
• jälgib kõigi liikmete poolt eetikakoodeksi täitmist,
• erialase töö korraldamisel esindab dermato-venerolooge ja kaitseb nenede huve riigi- ja kohaliku omavalitsusüksustes.

15. juuni 1999.a. Riigiteataja Lisas nr. 97 avaldati seltsi nimi Tartu Linnakohtu otsusega sundlõpetatud mittetulundusühingute nimekirjas.
11. oktoobril 1999. a. toimus Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi asutamiskoosolek.
Seltsi registreerimise kuupäev on 28. Oktoober 1999. a.
Seltsi eesmärk on sama, mis 1935. aastal dr. Aleksander Paldrocki poolt moodustatud Tartu Dermatoloogia Seltsil. Seltsi presidendiks valiti prof. Helgi Silm.

Seltsi eesmärk on:

• Arendada dermatoveneroloogia eriala Eestis, tagades koostöös Tartu Ülikooliga eriala spetsialistide järjepidevuse vastavalt Eesti Vabariigi vajadusele.
• Ühtse diagnostika ja ravisuundade väljatöötamine dermatolveneroloogia erialal Eestis ja nendes küsimustes ettepanekute esitamine vastavatele riigivõimu esindajatele.
• Informatsiooni edastamine ja kogemuste vahetamine nii riiklikus kui erameditsiinis dermatoveneroloogidena töötavatele arstidele.
• Korraldada erialaseid seminare ja konverentse, täienduskoolitusi, aidates sellega kaasa dermatoveneroloogide kvalifikatsiooni tõstmisele, võimalusel toetada täienduskoolitust välismaal.
• Profülaktilise töö edendamine ja väärtustamine seksuaalsel teel levivate haiguste ja nakkavate nahahaigustega tegelevate arstide hulgas. Teabematerjalide väljaandmine.
• Arendada koostööd sarnaste tegevussuundade ja eesmärkidega eriala ühenduste või liitudega Eestis ja välismaal.

Seltsil on tänaseks 92 liiget.

TÜ Nahahaiguste kliinik

1. Aleksander Paldrok, professor - dermatoveneroloogia kateedri juhataja 7.sept. 1919 kuni 1.veebr. 1941.
2. Paul Parmakson, dotsent - dermatoveneroloogia kateedri juhataja 23.november 1944 kuni dets. 1946.
3. Ludmilla Nurmand, dotsent - dermatoveneroloogia kateedri juhataja veebr. 1947 kuni september 1966.
4. Herman Vahter, professor - dermatoveneroloogia kateedri juhataja sept. 1966 kuni 31.august 1992.
5. Helgi Silm, korraline professor - nahahaiguste kliiniku juhataja alates 1.sept. 1992