Akne on üks levinumaid nahahaigusi, millega puutub elu jooksul kokku 80–85% inimestest. Tegemist on karvafolliikuli ja rasunäärme kroonilise põletikulise haigusega, mis avaldub peamiselt näol, rindkerel ja seljal, kus rasunäärmeid on kõige rohkem. Akne avaldub enamasti teismeeas, kuid võib esineda ka täiskasvanutel.
Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku arst-residendi dr Laura Jõgeda sõnu on aknel iseloomulikud komedoonid ehk must- ja valgepead, põletikulised paapulid ja pustulid ning raskematel juhtudel põletikulised sõlmed ja tsüstid. „Akne kõige varasem lööbeelement on komedoon, mis tekib siis, kui karvafolliikuli pooriava ummistub rasu ja surnud naharakkudega. Kui ummistunud karvafolliikulisse lisandub põletik, kujunevad paapulid ehk punetavad nahapinnast kõrgemad lööbeelemendid ning pustulid ehk mädase tipuga vistrikud,“ selgitas dr Jõgeda.
Akne tekkes mängivad keskset rolli hormonaalsed muutused, suurenenud rasueritus, karvafolliikuli ava ummistumine, nahabakter Cutibacterium acnes ning põletikuline immuunreaktsioon. „Puberteedieas
suureneb androgeenide ehk meessuguhormoonide mõju, mille tulemusena toodavad rasunäärmed rohkem rasu. Samuti tekivad ummistunud karvafolliikulis soodsad tingimused Cutibacterium acnes paljunemiseks,“ ütles dr Jõgeda.
