Liigesehaiguste parim ennetus kehakaalu kontrollimine ja mõõdukas liikumine

Liigesehaigus võib esineda kõikides liigestes – puusa-, põlve, hüppe-, õla-, küünar- või randmeliigeses, ent sagedasemad oma esinemiselt on puusa- ja põlveliigese artroosid. Mida suurem liiges on haige, seda enam see inimest häirib. Prof Aare Märtsoni sõnul nimetati varem artroosi kõhre kulumise haiguseks, ent uuemad uuringud näitavad, et tegemist on põletikulise haigusega. „Seega pole enam õige öelda, et „kõhr kulus ära“, korrektne on, et „kõhr hävis“. Lisaks võib liigesehaigus esineda ka lülisambas, väljenduses tavaliselt nimmevaluna ehk alaseljavaluna. 50% elanikkonnast kogeb oma elu jooksul vähemalt ühe seljavalu episoodi. Opereeritakse aga vähem kui 1% neist. Eakate puhul tuleb rääkida ka liigeselähedastest murdudest, mis mõjutavad liigeste tervist – kodarluu murd ja reieluukaela murd, mis on sageli seotud osteoporoosiga ehk luude hõrenemisega,“ selgitas ortopeediakliiniku ülemarst-õppejõud. Kliinikumi Leht uuris prof Aare Märtsonilt ja ortopeediakliiniku juhilt dr Katre Maasalult, kuidas liigesehaigusi ennetada ja ravida.

Kas liigesehaigused on mureks pigem eakamatel inimestel?

Dr Katre Maasalu: Ainult vanus ei pruugi olla põhjuseks. Liigesehaiguste esinemine on seotud liigeste koormusega – näiteks endised tippsportlased, ka ekstreemsportlased. Samuti on liigesehaiguse esinemise tõenäosus suurem suurema kahekaalu puhul. Ühtlasi omavad mõju kaasuvad haigused, mille puhul ravimid võivad mõjutada luu ainevahetust, samuti varasemad liigesesse ulatuvad luumurrud.

Milline mõju on liigesehaigustel elukvaliteedile?

Prof Aare Märtson: Liigesehaigused mõjutavad väga oluliselt inimeste elukvaliteeti, kuna võivad piirata oluliselt liikumisvõimet. Enesega hakkama saamine võib olla väga keeruline ja seda mitte hobisid silmas pidades, aga ka lihtsamaid igapäevatoimetusi. Poes käimine võib olla raske, isegi toa piires liikumine võib olla raske. Toa- ja voodikesksus on tõsiseks väljakutseks vaimselt ja füüsiliselt.

Kuidas valitakse liigesehaiguste ravimeetod?

Prof Aare Märtson: Ravivõimalusteks on nii tablettravi, kehakaalu korrigeerimine, mõõdukas liikumine, piisav puhkeaeg liigesele. Samuti kasutatakse liigesesüste, mis ei ole esimene valik, kuna sellel meetodil on mitmeid vastunäidustusi ning need ei sobi paljudele. Liigesevahetuse operatsiooni põhinäidustuseks on konservatiivsele ravile allumatu seisund, mis õige sageli avaldub valuna.

Liigeseoperatsiooni käigus vahetatakse inimese enda liiges kunstliigese vastu. Öeldakse, et puusaliigese endoproteesimine on üks suurimaid elukvaliteeti muutvaid lõikusi. Kindlasti see nii ka on, aga tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et kunstliiges on suurim võõrkeha, mis inimese sisse pannakse. Sellega kaasnevad riske tuleb samuti teada – pärast operatsiooni on väga oluline hoolitseda enda tervise eest. Põletiku risk liigeses on suur ja vahel piisab ainult sissekasvanud varbaküünest või hambajuure põletikust, mis hakkavad mõjutama kunstliigest ja seda ümbritsevaid kudesid. Seega on ka pärast liigesevahetust väga oluline kontrollida tervisenäitajaid, toituda tervislikult ning jätkata mõõduka liigutamisega. Enamik patsientidest, kellel liigesevahetust tehakse 60–85 vanuses. Kolmandik liigesevahetustest tehakse enne pensioniiga ning kaks kolmandikku pensioniea saabudes. Seda nii Eestis kui Põhjamaades.

Dr Katre Maasalu: Tänane tablettravi on liigeshaiguste korral väga heade tulemustega – kolme kuni kuue kuuline tabletikuur võib kaotada liigesevalu mitmeks aastaks. Kui seda kombineerida toitumise korrigeerimisega ja võimlemisega, võivad tulemused olla veel pikaajalisemad. Nii kummaline kui ka ei ole, võtab selle teadmise juurutamine veel aega. Tablettides ei kahelda mõne teise kroonilise haiguse puhul – näiteks nagu kõrge vererõhk. Inimesed võtavad korrektselt oma ravimeid ning ei mõtle kohe operatsioonile. Nii kipub see olema aga liigeste puhul.

Prof Aare Märtson: Üks artroosi peamisi tõenduspõhiseid ravivõtteid on füsioteraapia, mis areneb ka pidevalt edasi uute harjutuste komplekside kaudu.

Kas liigesehaigusi on võimalik ennetada?

Dr Katre Maasalu: Kõlab kulunult, aga parim ennetus on hoida kehakaal kontrolli all ja harrastada mõõdukalt liikumist või võimlemist. Juba ainuüksi 3–5 kilo võrra kehakaalu alandamine leevendab oluliselt liigesevalu. Seega, nagu elustiilil on igale haigusele suur mõju, on nii ka liigeshaiguste puhul. Alustades sellest, kas inimesel on selja taga sportlaskarjäär või füüsilist pingutust ja sundasendeid nõudnud tööelu.

Ortopeedidena soovitame raskusjõuvaba liigutamist – näiteks nagu rattasõit ja ujumine, mille puhul keharaskus ei koorma liigeseid. Ülekoormust tuleks kindlasti vältida, niisamuti äkilisi režiimi muudatusi. Näiteks kui varasem tugitoolisportlane hakkab igapäevaselt suurtel koormustel treenima. Kindlasti ei pea spordist loobuma, aga oma võimeid tuleb hinnata õigesti ja ausalt.

Mida peaksid inimesed järgima siis, kui haigus on juba diagnoositud?

Dr Katre Maasalu: Inimene ise saabki kõige rohkem ära teha – võttes arvesse, milliseid soovitusi on talle tervishoiutöötaja poolt jagatud, ühtlasi neid järgides. Samuti on väga toetavad erinevad veeprotseduurid, kodused saunakäigud, vannid või ka spa- ja veekeskused, mis mõjuvad kroonilisele liigesehaigusele väga hästi. Samas on oluline lähtuda ka individuaalsusest – näiteks kui lisaks liigesehaigusele vaevab inimest ka südamepuudulikkus, ei ole kuum saun mõistlik valik. Meil on väga heal tasemel füsioterapeudid, kelle nõuandeid oleks väga kasulik järgida. Ägedad liigesehaiguse seisundid vajavad pigem jahedat keskkonda, näiteks trauma järgselt.

Tasub silmas pidada, et ülekaal ja ebatervislikud eluviisid on suur terviserisk ja takistus ning seda mitte ainult liigesehaiguste puhul. Ka siis, kui patsient juba vajab liigesevahetuse operatsiooni, on liigne ülekaal selle vastunäidustuseks. Kehamassiindeks 35+ tõstab oluliselt operatsiooni riske.

Prof Aare Märtson: Kui liigesehaigus on juba diagnoositud, siis võiks sporti teha koos juhendajaga või käia kord-paar harjutusi ja nende tehnikat konsulteerimas. Hommikuvõimlemine on väga hea, samuti saalis võimlemine ja vesivõimlemine. Kõndimine sobib kõigile ning väga kasulik on ka kepikõnd, mis lisaks koormusele toetab tasakaalu. Jalgrattasõidu puhul võib ka valida hoopis jalgrattatrenažööri ja kui spordisaal võimaldab, siis ka stepperi, millel on võimalik stabiilselt ja ühesuunaliselt liikuda.

Lõpetuseks lisasid ortopeedid, et liigeshaiguste esinemissagedus on kindlasti tõusuteel. „Ameeriklased on hinnanud, et aastaks 2050 on põlveliigese proteesimise vajadus suurenenud viis korda. See on seletatav inimeste pikema eluaega, samuti aktiivse sportimisega 40.–50. eluaastates, ootustega elukvaliteedi standarditele ning muidugi ka meditsiini arenevate võimalustega,“ tõdes prof Märtson.

Kliinikumi Leht