Veidi vähem kui kaks kuud on kliinikumis tegutsenud transplantatsioonikeskus, mis rajati juhatuse otsusega 2010. aasta lõpupäevil. „Keskuse peamiseks eesmärgiks on kliinikumi kõigi doonormaterjali käitlemise ja siirdamisega seotud valdkondade organisatoorne koondamine, tegevuste ühtlustamine ja standardimine ning kliinikumi ja teiste Eesti haiglate transplantatsiooni-alase töö integreerimine," ütles avatud konkursil vastloodud üksuse direktoriks valitud Virge Pall, kes seni töötas kliinikumi turundusosakonna juhatajana.
Direktori kõrval vastutab transplantatsioonikeskuse eesmärgipärase toimimise eest ka 9-liikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad kudede ja elundite käitlemisega seotud isikud erinevatest kliinikumi struktuurüksustest ning üks esindaja ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglast.
Nõukogu esimeheks valiti dr Tanel Laisaar.
Keskuse esialgsetest sihtidest ja lähteülesannetest rääkides, tunnistas direktor Virge Pall, et esmaseks prioriteedikson saada võimalikult põhjalik ülevaade kogu selle hästi spetsiifilise valdkonna tegemistest nii kliinikumis, Eestis kui naaberriikides. „Nii ongi keskuse esimeseks tööks olnud valdkonnaga seotud inimeste ja dokumentatsiooniga tutvumine ning keskuse tutvustamine ja koostöösuhete loomine erinevatel tasanditel, sh kliinikumi struktuuriüksused, EV Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa, Ravimiamet,
Eesti Haiglate Liit, 3 Balti riigi töögrupp, Eurotransplant jt," rääkis ta.
Lisaks koostati ja esitati möödunud aasta lõpus koostöös Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühinguga hinnataotlused kopsu- ning maksasiirdamisteenuste lisamiseks Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelusse. „Oleme pidanud läbirääkimisi rahastamisvõimaluste leidmiseks nii luuüdi tüvirakkude doonorluse kui organsiirdamiste osas, täpsustanud rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa nõudeid ja tingimusi ning koostanud esmaseid kokkuvõtteid 2010. aasta siirdamistegevusest," andis direktor ülevaate senitehtust ning lisab, et esimese suurema dokumendina sai kirjeldatud transplantatsiooni koordinatsiooni skeem. „See hõlmab eneses transplantatsiooniprotsessi põhietappe kadaveerse organdoonori korral, sealhulgas organdoonori käitlus, retsipiendi sobivuse väljaselgitamine, doonoroperatsioon ja siirdamisoperatsioon."
Keskuse tulevikule mõeldes on Virge Pall veendunud, et kuna valdkond on suur, interdistsiplinaarne ja kiiresti arenev, ootab ees hulgaliselt väljakutseid ja huvitavat tegevust. „Kindlasti on vaja palju tööd teha õigusloome ja kvaliteedijuhtimise vallas ning suurt tähelepanu tuleb pöörata elanikkonna teadlikkuse tõstmisele ja doonorluse toetamisele," kirjeldab ta valdkondi, millele ta keskuse juhina sooviks keskenduda. Põhjalikku analüüsi vajab direktori sõnul ka kõigi doonorluse ja siirdamisega seotud tegevuste rahastamine ning oluline on ressursikasutuse optimeerimine ja protsesside jätkusuutlikkuse tagamine. „Üks ja ühine võtmesõna selle kõige juures on koostöö – nii kliinikumisisene kui haiglatevaheline, nii Eestisisene kui piiriülene," rõhutab ta. „Kõigil neil plaanidel saab olla tulevikku ainult osapoolte vastastikku mõistva ja üksteist toetava suhtumise korral."
Keskusega saab ühendust direktori kontaktandmetel – e-mail: Virge.Pall@kliinikumee; telefoninumbrid: 731 8162, 5331 8162. Virge Pall kutsub kõiki üles oma doonorlust ja siirdamist puudutavate küsimuste, ideede ja ettepanekutega keskuse poole pöörduma: „Igasugune tagasiside on alati teretulnud!".
Merili Väljaotsa