Foto: Kaimo Puniste/ kmzphoto.2000. aasta novembris tulid Tartus kokku 26 hea südamega inimest, et panna alus heategevusorganisatsioonile SA TÜ Kliinikumi Lastefond, mille sihiks on aidata ühiskonna kõige nõrgemaid ja abitumaid – haigeid lapsi.

Tänaseks on fond tegutsenud juba 10 aastat ning selle aja jooksul on ühendus abivajajaid aidanud 13 üle-eestilise kampaaniaga, millest kolm on olnud püsiannetus- ja kolm isikukampaaniad (Erle (liigesehaigete laste ravi toetamine), Nestor (ihtüoosi põdevate laste toetamine) ning Varvara (erilist seenhaigust põdevate laste toetamine)). Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul on suurim edu osaks saanud just viimastele. „Inimesed on altimad oma panust andma, kui seostavad haigust konkreetse lapsega," usub ta.

Oma tegevusaja jooksul on fond soetanud või osaliselt toetanud ka 46 meditsiiniseadme ostu. Sealjuures on suurimateks koostööpartneriteks olnud ETV heategevuslik saade „Jõulutunnel" (7 aastat ~4,3 mln krooni) ning kauplustekett Selver kampaaniaga "Koos on kergem" (4 aastat ~400 000 krooni). „Lisaks oleme 3 aastat toetanud liigesehaigete laste ravivõimlemist Aura keskuses ning ühe aparaadi ostnud ka koduseks kasutamiseks," räägib Küllike Saar.

Küsimuse peale, kuivõrd kerge või raske on tänapäeva Eestis ühel heategevusorganisatsioonil tegutseda, vastab fondi juht, et hakkamasaamine on täielikult iga ühenduse enda teha. Ta on veendunud, et vajadus heategevuslike fondide järgi on igatahes olemas, sest kitsakohti, mida riik toetada ei jõua, jätkub. „Ka annetajaid leidub alati. Oluline on lihtsalt kogu aeg n-ö pildil olla, loorberitele puhkama jääda ei saa," arvab Küllike Saar. Veel üheks oluliseks aspektiks peab ta isiklikke tutvuseid, ilma milleta oleks üsna raske midagi korda saata. „Tunnen, et mul on praegu oluliselt lihtsam kui paar aastat tagasi tööle asudes, sest on tekkinud juba teatud kontaktvõrgustik."

 

Kümnele tegevusaastale tagasi vaadates leiab Saar, et Lastefond on teinud head tööd. Eredamateks hetkedeks peab ta ettevõtmisi, mille tulemusena on suudetud mõjutada kogu riigi tervishoiupoliitikat. „Meenutame või Erle kampaaniat, mille tulemusena haigekassa vajalikud ravimid oma soodusnimekirja lisas," toob ta näite. „Vähemtähtsad aga ei ole rahalises mõttes küll väiksemad, kuid perekondade jaoks väga märkimisväärsed toetusprojektid nagu ravivõimlemine Auras, ihtüoosiravimite kompenseerimine, ainevahetushaigusega laste toetamine jne." 

Praegune tegevjuht Küllike Saar Lastefondi poolt lastekliinikus korraldatud lastekaitsepäevaüritusel. Enda juhtimisperioodi olulisemaks saavutuseks peab Küllike Saar Lastefondi tuntuse kasvu noorte hulgas. Seda peamiselt tänu vabatahtlike kaasamisele, millega tehti algust tema ametisse asumisel 2008. aasta sügisel. „Võtsime selle ette eelkõige sellepärast, et 2007. aasta kevadel õnnestus vabatahtlike abiga kampaania "Väike samm Sinule, suur samm lapsele" väga kenasti ja vabast tahtest aitamise vastu oli suur huvi," valgustab juht otsuse tagamaid. Saare sõnul on vabatahtlike panus aja jooksul järjest olulisemaks muutunud ning ta loodab, et uue struktuuri toimima hakkamine parandab seda veelgi. „Lisaks on märgitud, et fond tundub viimasel ajal olevat rohkem seotud spordi ja tervislike eluviisidega, mis on samuti mulle väga südamelähedane valdkond," paljastab Küllike veel ühe personaalse kordamineku enda jaoks.

Muidugi ei ole Lastefondi käekäik läbinisti roosiline ning silmitsi tuleb seista ka mitmete katsumustega. „Kõige suuremaks probleemiks on ikka inimressurss," nendib Küllike Saar. „Üks täis- ja kaks osalise koormusega töötajat ei saa edukalt täita nii arendaja, sekretäri, projektijuhi kui meedia- ja turundusspetsialisti ülesandeid." Tegevjuht usub, et kui ühendusel oleks võimalik enda heaks rakendada rohkem töötajaid, saaks ette näidata ehk veelgi paremaid tulemusi.

Tulevikust kõneldes on Küllike siiski optimistlik ja teotahteline. Ühe sihina toob ta esile keskendumise konkreetsete laste ja perede, mitte niivõrd enam haigla toetamisele. „Seda puhtalt sellepärast, et lastehaigla saab juba nii kenasti ise hakkama," märgib ta. „Loomulikult abistame nii paju kui vajalik ka lastekliinikut, aga tundub, et suund läheb sinnapoole". Lisaks on fondil käsil üleriigiline haridusprojekt "Väike heategija - koos õpime tegema head!", millega samuti jõuliselt edasi tegeletakse. Kuid kõige olulisemaks peab juht jätkuvalt püsiva toetajaskonna kasvatamist. „Püsiannetajate toetus on meile hädavajalik, sest vaid nii saame olla kindlad, et meil on pidevalt ressurssi toetamaks võimalikult paljusid hädasolijaid, kes meie poole pöörduvad."

 

Merili Väljaotsa

 

Kommentaarid:

Tähtis osa Lastefondi toimetamisest on olnud kliinikumi heade lastearstide tähtsa töö avalikkusele nähtavaks tegemine. Laste tervisest sõltub meie noore põlvkonna tugevus ja tublidus. Kui mured on nähtavad, on kergem leida toetust ja abi – ja head inimesed on selle kümne aasta jooksul väga palju aidanud nii soetada paremat aparatuuri kui osta vajalikke ravimeid ning ergutanud ka riiki selles vallas rohkem panustama.

 

Merike Kaunissaare. Foto: Kaimo Puniste/ kmzphoto.

Merike Kaunissaare
SA TÜK Lastefondi tegevjuht aastatel 2002-2008

 

Fakt, et Lastefond on kümne tegevusaasta jooksul kogunud annetusi 18 miljoni krooni, on meilegi meeldiv üllatus. Tegelikult on võimatu mõõta selle abi suurust, ulatust ja tähendust, kuna materiaalsele küljele (eelkõige aparatuur) lisandub emotsionaalne. Näen, et Lastefond tegutseb missioonitundega meie (haigete) laste suhtes, aga toetab ka meie arstide-õdede täiendkoolitusi. Viimastel aastatel kaasatud vabatahtlikud loovad fondi ümber meeldivat elevust, lisavad nooruslikku energiat ja vahvaid ideid. Meie koostöö on sujuv, meie soovidega arvestatakse... Soovin fondile jätkuvat jõudu ja entusiasmi!

 

Dr Marika Kirss. Foto: Kaimo Puniste/ kmzphoto.

Dr Marika Kirss
lastekliiniku direktor

 

Lastefondis tegutsevad inimesed on aastate jooksul hämmastavalt palju korda saatnud ning tundub, et iga aastaga muutub fond paljude väikeste patsientide jaoks e l u l i s e l t järjest olulisemaks. See, et fondi tegevusse on kaasatud ka vabatahtlikud, on minu arvates äärmiselt tähtis: nende kaudu mõistavad kõrvalseisjad, millega Lastefond täpselt tegeleb ning üritustel osalemine toob fondi inimestele lähemale. Usun, et kui nähakse, kuidas vabatahtlikud oma aega panustavad, kasvab usaldus Lastefondi ning selle eesmärgi vastu. Loodan, et mul jätkub energiat ja motivatsiooni fondis veel mitu-mitu aastatabiks olla. Praegu tundub küll, et tahtmine head teha niipea ei lõppe!

 

Kärt Hüdsi. Foto: Kaimo Puniste/ kmzphoto.

Kärt Hüdsi
SA TÜK Lastefondi vabatahtlik

 

Kes siis, kui mitte meie?

Selge on, et ainult riigi rahale lootes ei saa kunagi kõike tehtud ja seetõttu on heategevus vägagi märkimisväärne ka Eestist palju rikkamates maades. Heade Tegude Fond on viimasel ajal pööranud erilist tähelepanu just laste ravi toetamisele, sest haigekassa ei suuda paraku mitmete haruldaste haiguste ravi finantseerimist siiani tagada. Ja ega siis palju variante üle jäägi – vanemate rahakott või lahked annetajad.

Fondi vahendusel on abi saanud kümned harva esinevate diagnoosidega lapsed – alates ihtüoosi ja lõpetades erinevate liigesehaiguste põdejatega. Lisaks muinasjuttude lugemised, taastusravi vesivõimlemised, laste mängutubade sisustamised – see on ainult väike osa aastate jooksul toimunust. Omalt poolt julgustame nii arste, vanemaid kui ka sotsiaaltöötajaid haruldaste haigusjuhtumite puhul julgemini meie poole pöörduma, sest paljudel juhtudel saab fond omalt poolt ravile õla alla panna.

On hea meel, et järjest enam inimesi on hakanud püsiannetajateks ning panustavad heategevusse järjepidevalt. See näitab, et soov aidata ei teki ainult ühekordsete emotsionaalsete kampaaniate tulemusel, vaid on pidevalt olemas. Tahamegi tänada kõiki neid inimesi ja ettevõtteid, kes ei ole pidanud paljuks annetada kas 25, 25 000 või ka 125 000 krooni – iga panus on oluline ja aitab laste ravi kaudu ka kogu Eestit veidi paremaks paigaks kujundada.

Aga miski ei sünni inimesteta. Aastate jooksul on Lastefondil olnud kolm tubli tegevjuhti – Piret Roos, Merike Kaunissaare ja nüüd Küllike Saar. Kõik nad on andnud oma panuse fondi arengusse ning nõukogu on üritanud nende tegevust maksimaalselt toetada. Ning fondil on ka palju koostööpartnereid, ilma kelleta oleks tänapäeval võimatu midagi sellist teha – suuremad neist reklaamifirma Vatson&Vatson, Meediapool, Webmedia, Saurus jt.

Aitäh kõigile aitajaile!

 

Jaan Kelder
SA TÜK Lastefondi nõukogu liige