Oktoobris 1998 kirjutas Kliinikumi Leht: „Samas tuleks õigesti hinnata praeguste hoonete seisundit ja renoveerimiskulutusi. Praegu Maailmapanga abiga läbiviidava analüüsi tulemusena saab peatselt otsustada, kas otstarbekam oleks üks uus hoonekompleks, osaliselt uus hoonekompleks või olemasolevate hoonete renoveerimine."

Jaanuaris 2000 avaldas tollane juhatuse esimees Jaanus Pikani Kliinikumi Lehes arvamust: „Kaugemas plaanis on kvaliteedile suunatud ka kliinikumi uue hoone projekt. Käesoleva aasta ülesandeks on jõuda otsusele, millised on võimalikud finantseerimisskeemid. Ühtlasi tähendab see ka valmisolekut järgmiseks sammuks, s.o projekteerimise lähteülesande püstitamiseks."

Mais 2001 ilmus Kliinikumi Lehes intervjuu kliinikumi konsultandi Göran Hellersiga, kus ta kõneles: „Käesoleva aasta 19. septembriks peaks valmima hoone planeering. Sellele järgneb umbes kuuekuuline otsustamisprotsess kliinikumis ja valitsusorganites. Lõpliku hoone kujunduse väljatöötamine võtab aega umbes kaks aastat. Uue haigla avamise tähtajaks on 2005. aasta."

Veebruaris 2002 arutles juhatuse esimees Urmas Siigur Kliinikumi Lehes: „Kuigi nii käesolevat kirjatükki lugedes kui väliskeskkonnas toimuvat seirates (kired haiglate arengukava ümber, ravirahade süvenev defitsiit jms) on selge, et kohe uut maja küll tegema ei hakata, pole plaani päriselt maha maetud. Samas on juhatus vastavalt kliinikumi nõukogu suunistele asunud ette valmistama ka võimalikke alternatiivkavu."

Märtsis 2003 kirjutas juhatuse liige Mart Einasto: „Põhjalikult käsitles nõukogu kliinikumi uue hoonekompleksi rajamise erinevaid võimalusi ning kiitis heaks kava taotleda projekti elluviimiseks raha Euroopa Liidu struktuurifondidelt. Selle kava kohaselt ehitatakse kliinikumi uue hoonekompleks välja etappide haaval."

Detsembris 2004 avaldas juhatuse esimees Urmas Siigur Kliinikumi Lehes arvamust: „Väga ammuseks ootuseks ja unistuseks on olnud uus hoone. Kuigi selles protsessis on olnud ettearvamatult palju viivitusi, võib siiski aastalõpu seisuga väita, et selle unelma täitumine on tõenäolisem kui kunagi varem. Rahastamise otsus Euroopa Liidu tõukefondide vahenditest on olemas ja 2008. aasta lõpuks peab maja valmis olema."

Novembris 2006 kirjutas Kliinikumi Leht: „Kliinikumi uues Maarjamõisa meditsiinilinnaku ehitamise eesmärgiks on aktiivravi koondamine kompaktsesse keskusesse, kliinikumi hoonete killustatuse vähendamine ja ravitegevuse lõpetamine amortiseerunud hoonetes."

September/oktoober 2007 ilmus lehes: „Kliinikumi uusehitis on esimene suur haiglahoone, mille ehitust on alustatud taasiseseisvunud Eestis. Sisuliselt tähendab uus maja kogu kliinikumi ravikeskkonna tehnoloogilist kui ka ehituslikku uuendamist. Kliinikumi uues ehitis valmib 2008. aasta oktoobris."

Ülevaate koostas
Merili Väljaotsa