Kuulmislangusega inimeste arv suureneb nii Eestis kui ka mujal maailmas (03.03.2025)
3. märtsil tähistatakse ülemaailmselt kuulmisepäeva, et pöörata tähelepanu kõrvatervisele ja kuulmise hoidmise olulisusele. Kuulmislangus on aladiagnoositud probleem, mille levimus tõuseb aasta-aastalt. Kuigi mõned kuulmisprobleemid on kaasasündinud, tekib enamik kuulmisprobleeme siiski elu jooksul, sealhulgas on osa kuulmislangusest ennetatav.
Kuulmislangus mõjutab ligikaudu 15% elanikkonnast, avaldades mõju igas eluvaldkonnas. Maailma terviseorganisatsiooni prognoosi kohaselt on 2030. aastaks neljandikul inimestest kuulmislangus ning vähemalt 7% inimkonnast vajab kuulmislanguse tõttu (re)habilitatsiooni. Seetõttu on oluline juba täna mõelda, kuidas märgata kuulmislangust ning kuidas oma kuulmist hoida.
Esmased märgid, mis viitavad kuulmislangusele:
- Sage vajadus küsida räägitut üle
- Liiga vali või liiga vaikne kõne
- Raadiot või televiisori liiga valju kuulamine
- Kuulaja pöörab ühe kõrva rääkija poole, et saada paremini aru
- Kaebused kõrvavilele või kõrvakohinale
- Lapse kõne pole eakohane ja arenenud normaalselt
Nõuanded kuulmise hoidmiseks:
- Liigse müra vältimine. Mürarikkas keskkonnas tuleks kasutada kõrvatroppe või kõrvaklappe, vajadusel tuleks teha 10–15 minutit vaikusepause.
- Helitugevuse jälgimine. Muusikat kuulates võiks kasutada “60/60” reeglit – helitugevus 60% peal maksimaalselt 60 minutit.
- Kõrvaklappe kasutades ei tohiks unustada ka pause.
- Kõrvu puhastades tuleks vältida vatitikke, mis võivad vaiku sügavamale suruda. Kõrvas olev liigne vaik tuleks eemaldada perearsti juures. Kodus saab vaigu ennetamiseks kasutada spetsiaalset kõrvavaigu õli.
Regulaarne kuulmiskontroll aitab tuvastada kuulmislangust enne, kui see hakkab igapäevaelu mõjutama. Kui aga kuulmine on juba kahjustunud, tuleks kanda spetsialisti poolt individuaalselt seadistatud kuulmisabivahendit. Kuulmisuuringuid ja ravi viiakse läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus.