Kuidas kriisis vaimne tasakaal säilitada? (25.03.2022)

COVID-19 oli ettearvamatu ja tundmatu, aga igaüks sai midagi enda kaitseks teha ja teadus toetas seda. Kogemused aitasid meil karastuda ning nüüd oleme vastamisi jälle uue ja hirmutava olukorraga. Kliinikumi tööpsühholoog Anna Helena Ursula Allvee selgitab, et kriisid nii eraelus kui ka ühiskonnas tekitavad meis erinevaid tundeid – hirmu, viha, ärevust. On mõistetav, et võime sellises olukorras tunda muret tuleviku pärast või kogeda raskusi keskendumisel. Need tunded moodustavad normaalse reaktsiooni ebanormaalsele olukorrale. Tööpsühholoogi sõnul aitab meid kõige rohkem see, kui suuname oma tähelepanu asjadele ja tegevustele, mida saame ise kontrollida.

Ka psühhiaatriakliiniku ülemõde Reet Tohvre ei kahtle, et saame selles olukorras hakkama. Ta toob välja väga lihtsad eneseabivõtted ja põhitõed, mida igaüks meist saab kasutada, et püsida tasakaalus.

Kuula oma keha

Kui oled füüsiliselt väsinud ehk kõndinud ca 20 000 sammu, töötanud sundasendis, tõstnud raskusi jms, siis puhka ennast välja – mine koju, söö ja maga. Juhul, kui und kohe ei tule, siis tegele meelepärase tegevusega, mis vaimselt kurnaks ehk loe raamatut, vaata filmi, kuula muusikat vms.
Kui oled vaimselt väsinud ehk istunud 8 tundi kabinetis, osalenud koosolekutel, suhelnud paljude inimestega, teinud mõttetööd, siis koorma oma keha füüsiliselt. Kõnni jala koju, tee aiatöid, lõhu puid, korista, mine lähedaste või koduloomadega jalutuskäigule või trenni – liiguta pinged kehast välja.

Ole hooliv nii enda kui kõigi teiste vastu. Iseendast ja oma tervisest hoolides oled paremas vormis, et pädevalt ja pühendunult oma igapäevast tööd teha. Tunne siiralt huvi, kuidas kaaslastel läheb ja kuula nad ära. Ole avatud ja ära kiirusta erinevate arvamuste korral teisi hukka mõistma.

Tea, et sa oled väärtuslik ja vajalik. Oma igapäevast tööd pühendunult tehes oled üks väga tähtis pusletükikene Kliinikumi pildis. Meil kõigil on täita oma koht ja roll, milleta terviklik kliinikum ei oleks võimalik.

Tööpsühholoog Anna Helena Ursula Allvee toetab eelnevat sellega, et olles teadlik, mis meid mõjutab, saame end ka teadlikult aidata. Märgates, et pidevalt toimuvaga kursis olemine aitab olla rahulikum, siis on igati mõistlik nii tegutseda. Sama kehtib ka toiduvarude kogumise või kriisiplaanide läbi mõtlemise kohta – kui tunned, et kindlust pakub toiduainete kogumine või kriisis toimimise tegevuskava koostamine, siis tee seda. Mõistame, et reaktsioonid on erinevad ning ei mõista ühtegi neist hukka. Lisaks juhib Allvee tähelepanu sellele, et aega on vaja leida ka positiivsete tegevuste jaoks – hobid, meelelahutus, värske õhu nautimine. „On hea meeles pidada, et millegi üle rõõmustamine ei tähenda, et me ei hooliks toimuvast,“ ütleb Allvee.

Tohvre soovitab neid eneseabivõtteid järgida vähemalt kuu aega, et näha, kuidas enesetunne paraneb. Allvee peab ka sobilikuks välja otsida need tegevused ja oskused, mis on varem rasketes olukordades aidanud – lõdvestustehnikad või hingamisharjutused, mis aitavad rahuneda. „Kui tunned, et sellest jääb väheks ja soovid oma tööriistakasti täiendada või vajad kohta, kus oma mured ja mõtted laiali harutada, siis on võimalus pöörduda kliinikumi vaimse tervise toe poole. Tõhusaid võtteid ja tööriistu leiab ka kliinikumi koolituskeskusest vaimset tervist puudutavatest koolitustest,“ kinnitavad Reet Tohvre ja Anna Helena Ursula Allvee.