Kõrvakliinikus vaadati tagasi kliiniku ajaloole (25.03.2022)

11. veebruaril tähistati Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus 102 aasta möödumist kõrva-nina-kurguhaiguste õpetamise alustamisest ja 84 aasta möödumist kõrvakliiniku avamisest.

Kõrvakliiniku juubelit oli plaanis tähistada juba kahe aasta eest, kuid siis takistas COVID-19 kriis plaane. Lisaks tagasivaatele ajalukku, oli sündmus mõeldud ka kolleegide tunnustamiseks, kes on kõrvakliiniku tegevusse pikaajaliselt panustanud. J. Kuperjanovi 1 majast ja selle töötajate minevikust, olevikust ja tegemistest tegid ettekanded Helju Mitrofanova, Kuldar Kaljurand, Priit Kasenõmm, Katrin Kruustük ning Marlit Veldi. Kõrvakliinikut tervitasid väärikal tähtpäeval juhatuse esimees Priit Perens ning ravijuht dr Andres Kotsar.

Kõrva-nina-kurguhaiguste eriala kujunemisel ja õpetamisel oli üks tähtsamaid isikuid Henrik Koppel, kes organiseeris Tartu Ülikoolis antud eriala kateedri. 1920. aastal kutsus dr Koppel esimese eestikeelse Tartu Ülikooli rektorina Tartusse Ernst Saareste, kellest sai 1926. aastal ülikooli kõrva-nina-kurgukliiniku juhataja. Prof Saareste oli otorinolarüngoloogiateaduse ja kõrva-nina-kurguhaiguste kirurgilise suuna rajaja. Põhilised protseduurid, mida teostati olid nibujätke trepanatsioonid, larüngektoomiad, põskkoopa operatsioonid, tonsillektoomia ning plastiline kirurgia (rinoplastika, kõrvalestaplastika).

Kõrvakliiniku maja ehitati koos silmakliinikuga prof Ernst Saareste eestvedamisel ning see valmis 1938. aastal. Uus neljakorruseline kivihoone ehitati kliiniku esimese hoone kohale. Sõjajärgsetel aastatel elasid mitmed (arstide) pered haigla ruumides.

Alates 1938. aastast omandas dr Elmar Siirde eriala prof Ernst Saareste käe all ning 1945. aastal oli ta ainus kõrva-nina-kurguarst Tartus. Tema juhendamisel kujunes välja uus erialakirurgide põlvkond ning tema eestvedamisel loodi 1952. aastal ka erialaselts.

1950. aastatel olid operatsioonidest esikohal tonsillektoomiad, teisel kohal mastoidektoomiad. Antibiootikumide kasutuselevõtuga vähenes oto- ja sinugeensete tüsistuste hulk. Olulisel kohal olid nina kõrvalkoobaste operatsioonid, larüngektoomiad ning plastilised operatsioonid. Kõik kõrvakliiniku kirurgid valdasid mastoidektoomiat, põskkoopaoperatsioone, ninavaheseina lõikuseid. Dr Klavdia Laamann ja dr Viktor Särgava juurutasid sisekõrva ravis jaluse osalist või täielikku asendamist proteesiga. Dr Endel Laamann ja dr Voldemar Liiv edendasid larüngektoomiat ja keskkõrva operatsioone. Dr Endel Laamann arendas ka endoskoopilist kõrikirurgiat.

1950–1980datel aastatel oli osakonnas 60 voodikohta. Operatsioonijärgselt viibisid patsiendid haiglas 4–5 päeva. Patsientide hulgas oli palju söövitusi ja kõritursega lapsi. Adenoidide eemaldamist viidi läbi ambulatoorsel vastuvõtul, kus protseduuri ajal saadeti lapsevanem kõrvalolevast poest lapsele jäätist tooma. Esimesel korrusel asus ambulants, professori kabinet, laboratoorium, tasakaalu uuringute kabinet ja surdologopeedia, arstide tuba, röntgenkabinet, füsioteraapia ning audiomeetria kabinet.

1977. aastal alustas kõrvakliinikus tööd dr Valdur Täll, kellest sai 1982. aastal kõrvakliiniku juhataja. 1978. aastal kutsuti kõrvakliinikusse dr Helju Mitrofanova, kes propageeris limakõrva diagnostikat ja õigeaegset šunteerimise vajadust. Tema töö tulemusel suurenes paari aastaga šunteerimiste arv 7-lt 200-ni. Samuti võttis dr Mitrofanova kõrvakirurgias kasutusele mikroskoobi ja puuri.

1992. aastal valiti kõrvakliiniku juhatajaks prof Mart Kull. Prof Kulli tohutu energia ja läbilöögivõime võimaldas viia kliiniku elu oluliselt edasi. Ta rakendas kõri endoskoopilise kirurgia jugaventilatsiooni tingimustes. Tema eestvedamisel alustati kliiniku rekonstrueerimist ja renoveerimist. Ühe operatsioonitoa asemel ehitati välja kolm, uuenes tehnika ja instrumendid, täienesid uuringute ja ravi meetodid. Taasiseseisvumisega avanes maailm ja laienesid võimalused. Pärast prof Mart Kulli surma võttis kliiniku juhataja kohustused üle dr Priit Kasenõmm ning 2021. aastast alates on kõrvakliiniku uueks juhiks dr Mihkel Plaas.

Kõrvakliiniku kolimine Maarjamõisa haigla uude korpusesse on plaanis 2023. aasta alguses. Valmimisel uus kõrvakliinik on üks moodsamaid ja tehnoloogiliselt paremini sisustatud kõrva-nina-kurguhaiguste keskuseid terves Läänemere regioonis.

Peatse kohtumiseni uues majas!
Aime Halgma, Kõrvakliinik