Ajakirjas „Kliiniline Epigeneetika“ (Clinical Epigenetics) avaldati uuringu tulemused, mis näitavad isade varases teismeeas suitsetamise mõju nende lastele. Kokku uuriti 875 inimese epigeneetilisi profiile vanuses 7–50 eluaastat ning nende isade suitsetamisharjumusi. Üheks uuringu keskuseks oli ka Tartu Ülikooli Kliinikum, kus uuritavate kaasamine algas juba 1992. aastal juhuvalimi põhjal (ECRHS) ning edaspidi on uuritud nende laste tervist (RHINESSA).
Uuringu käigus avastati epigeneetilisi muutusi 19 kohas, mis olid seotud 14 geeniga nendel lastel, kelle isad suitsetasid enne 15. eluaastat. Leitud muutused rakkudes olevas DNAs reguleerivad geenide ekspressiooni, mis seotud astma, rasvumise ja viliseva hingamisega. „Meie uuringud suurtes rahvusvahelistes RHINESSA, RHINE ja ECRHS projektides on näidanud, et tulevaste põlvkondade tervis sõltub noorte inimeste täna tehtud tegudest ja otsustest – juba enne seda, kui neist saavad lapsevanemad. Eriti kehtib see poiste puhul puberteedieas ning emade puhul nii enne rasedust kui ka raseduse ajal,“ ütles Bergeni Ülikooli professor Cecilie Svanes, RHINESSA uuringu teadusjuht.
Epigeneetiliste markerite muutused olid rohkem väljendunud lastel, kelle isad hakkasid suitsetama puberteedieas võrreldes isadega, kes hakkasid suitsetama hilisemas eas enne eostamist. Varane puberteet võib tähistada kriitilist faasi poiste füsioloogilistes muutustes, sest siis luuakse tüvirakud, millest arenevad spermatosoidid kogu ülejäänud eluks, ütles uurimuse kaasautor dr Negusse Kitaba, Southamptoni Ülikooli teadur. Sealjuures on kõnekas, et 16 markerit 19st, mis olid seotud teismeeas isade suitsetamisega, ei ole olnud varem seostatud ema või uuritava enda suitsetamisega.
Noorte suitsetamine Eestis
Olgugi, et noorte suitsetajate arv on Eestis viimastel aastatel vähenenud, on tõusvaks probleemiks e-sigarettide tarvitamise tõus. Ülemarst-õppejõu Rain Jõgi sõnul viiakse selle mõjude teadasaamiseks Kliinikumi kopsukliinikus praegu läbi uuringusse kaasatud indekspõlvkonna 30 aasta järjeuuringut. „Lähiajal on plaanis alustada ka järeltuleva põlvkonna 10 aasta järjeuuringut. Mõlema uuringu tulemusel saame unikaalseid andmeid, mis võimaldavad ka tulevikus avastada uusi põlvkondade vahelisi seoseid nii haiguste kujunemise ja arengu kohta kui leida tegureid, mis aitavad haigusi ära hoida. Ühtlasi, mida aeg edasi, seda enam koguneb ka andmeid e-sigarettide tarvitamise ehk veipimise kahjulike mõjude kohta. Veipimise põlvkondadeülest toimet saame paraku hinnata alles aastate pärast,“ lausus kopsukliiniku ülemarst-õppejõud Jõgi.
Veipimise mõju kinnitab ka uuringu kaasautor professor John Holloway Southamptoni Ülikoolist ja NIHR Southamptoni Biomeditsiniuuringute Keskusest: „On äärmiselt murettekitav, et tänapäeva teismelised, eriti poisid, puutuvad veipimisel kokku väga kõrgete nikotiinitasemetega. Selle uuringu tõendid pärinevad inimestelt, kelle isad suitsetasid teismelistena 60ndatel ja 70ndatel aastatel, mil tubaka suitsetamine oli palju tavalisem. Me ei saa kindlalt väita, et veipimisel on sarnane mõju üle põlvkondade, kuid me ei tohiks ka paar põlvkonda oodata selleks, et tõestada, millist mõju võib see võib teismelistele avaldada. Uued leiud on olulised rahvatervise seisukohast. Need viitavad sellele, et tervist ohustava käitumise ennetamise ebaõnnestumine noorte teismeliste seas võib kahjustada tulevaste põlvkondade hingamisteede tervist, süvendades tervislikust seisundist tulenevat ebavõrdsust aastakümneteks.“
„Isade enne eostamist suitsetamine ja järglaste DNA metülatisoon” (Fathers’ preconception smoking and offspring DNA methylation) on avaldatud ajakirjas „Clinical Epigenetics“ ning on kättesaadav veebis.
Teate edastas:
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee
