28. juunil 2023 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi Eesti esimene virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia. Uuringu läbiviimiseks seati Kliinikumi kopsukliinikusse sisse innovaatiline virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia süsteem, mis võimaldab diagnoosida kopsukoes olevad muutusi täpsemalt ja ohutumalt.
Kopsukliiniku pulmonoloogia eriala vanemarst-õppejõu prof Alan Altraja sõnul on kopsuvähk üks sagedasemaid ja pahaloomulisemaid kasvajaid kogu maailmas. „Euroopas haigestub igal aastal ligi 400 000 inimest, kellest sureb umbes 350 000. Nii on kopsuvähi suremus võrreldes teiste kasvajatega kõrge ning 5 aasta elulemus hilinenud diagnoosi tõttu madal. Seetõttu on äärmiselt oluline kopsukoes olevate kasvajakollete varajane avastamine ja diagnoosimine,“ selgitas prof Altraja. Täpse diagnoosimise tulemusena on võimalik vara avastatud kopsuvähi kolle edukalt kirurgiliselt eemaldada.
Virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia süsteemi kasutus ei piirdu ainuüksi kopsuvähi diagnostikaga, see on mõeldud kopsude piires navigeerimiseks ning lisaks diagnostikale ka ravitegevuse läbiviimiseks. Läbi virtuaalse juhtimise on võimalik pääseda kopsukoes olevate etteantud sihtpunktide juurde, samal ajal vältides veresoonte ja hingamisteede vigastamist. Nii on võimalik bronhoskoopiline uuring ka selliste keeruliste juhtude korral, kus seni on see olnud haiguse eeldatava olemuse, patsiendi seisundi või tervisenäitajate poolest ebasobiv või vastunäidustatud.
Esimene patsient, kellele virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia Kliinikumis tehti, oli 60. aastates naisterahvas, kellel oli vasaku kopsu ülasagaras perifeerne kolle. Virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia viiakse kogenud kopsuarsti poolt läbi üldnarkoosis või sügavas sedatsioonis ning selleks protseduuriks tuleb kulub aega keskmiselt kaks tundi. Virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia süsteemi töö tagamiseks teevad koostööd mitme erineva eriala esindajad – pulmonoloogid, kopsukirurgid, meditsiinitehnikud, radioloogiatehnikud, anesteesia meeskond, eriõed ja hooldajad. Oluline osa on patoloogidel, kes kogutud materjali alusel annavad lõpliku diagnoosi koos haiguse molekulaarse iseloomustusega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar tundis heameelt, et kopsukliiniku meeskonna aastatepikkuse töö tulemusel seati uudne virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia sisse just Kliinikumi. „Meditsiinitehnika areneb suurel kiirusel ning ülikoolihaiglana soovime oma patsientidele ning kogu Eestile pakkuda kõige kaasaegsemaid ravivõimalusi. Sealjuures ei piisa ainult uute seadmete ostust, vaid väga oluline roll on ka meeskonnatööl, et patsiendi raviteekond oleks sujuv ja ravi võimalikult tulemuslik,“ lausus ravijuht dr Kotsar.
Kliinikumi pöördub aastas 50–60 patsienti, kellele on virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia näidustatud. Teenuse eest tasub Tervisekassa ning uuringu vajaduse otsustab patsiendi raviarst, kaasates kogenud kolleegide kompetentsi, mis näidustuse püstituse kõrval on vajalik ka protseduuri potentsiaalse edukuse hindamiseks.
Virtuaalnavigatsiooni bronhoskoopia süsteem on Eestis kasutusel vaid Kliinikumis, idee uue vähem invasiivsema ja ohutuma uuringumeetodi rakendamise vajadusest pärineb 2018. aastast The American Thoracic Society kongressilt San Diegost. Samasugune süsteem on patsientide jaoks olemas mitmetes maailma mainekates haiglates: The Royal Brompton Hospital, Manchester University NHS, Heidelberg University Clinic, Essen University Clinic, Magdeburg University Clinic, Clinic Badalona, Munster University Clinic, Aachen University Clinic, CHU Limoges.
Teate edastas:
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee
