Kliiniliste uuringute keskus põimib ülikoolihaiglas ravi ja teaduse (05.11.2024)
2017. aastal loodi riikliku siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskuse baasil Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli koostöös kliiniliste uuringute keskus, millest on kujunenud ülikoolihaigla asendamatu tugisüsteem erinevat tüüpi teadustöö, sealhulgas uute ravimite, ravimeetodite ja meditsiiniseadmete arendamiseks ning hindamiseks. Keskus pakub arstidele ja meditsiiniteadlastele vajalikku tuge ja kompetentsi, et edendada teaduspõhist meditsiini ning viia teadustulemused igapäevasesse kliinilisse praktikasse, parandades seeläbi patsientide ravikvaliteeti.
Tartu Ülikooli Kliinikumi kliiniliste uuringute keskuse juhataja dr Katrin Kaarna sõnul on keskus ühtlasi ka üleriigiline kompetentsikeskus, mis teeb tihedat koostööd teiste Eesti suurhaiglate, Tartu Ülikooli erinevate instituutide, ravimi- ja biotehnoloogiafirmadega ning riigiasutustega, toetades nii riiklikke kui rahvusvahelisi teadusuuringuid.
„Sel viisil aitame tagada, et tipptasemel meditsiiniline teadustöö jõuaks patsientideni. Nagu ütleb ka Kliinikumi missioon „Teadus patsiendi teenistuses“, on ülikoolihaigla eelduseks keskkond, kus ravi ja teadus on tihedalt põimunud. Kliinilises töös keskenduvad arstid igapäevaselt patsientide ravimisele, kuid ülikoolihaigla kontekstis laieneb nende roll ka uute teadmiste ja raviviiside loomisele,” rääkis dr Kaarna.
Kliiniliste uuringute keskuse juhataja sõnul on ülikoolihaigla loogiline eestvedaja kaasaaegseima ning tõenduspõhise meditsiiniteenuse pakkumisel patsientidele, kuna just siin kohtuvad teadus ja praktika. „Usun, et oleme Kliinikumis suutnud luua keskkonna, kus iga uuringut algatav arst ja meditsiiniteadlane tunneb end toetatuna ning saab õigeaegselt kompetentset spetsialistide tuge. Tegeleme igapäevaselt uuringute koordineerimise, kooskõlastamiste, uuringute dokumentatsioonile sisendite andmise ning nõustamisega uuringute eetilistes, andmekaitselistes ning muudes seadusandlusest tulenevates küsimustes,“ kirjeldas dr Kaarna keskuse tegevusi.
Üks olulisi aspekte kliiniliste uuringute puhul on patsientide kaasamine. „Eestis on arsti ja patsiendi vahel usalduslik suhe, mis soodustab patsientide osalemist erinevates teadusuuringutes. Kliiniliste uuringute keskus aitab tagada, et uuringutes osalemine oleks patsiendile läbipaistev ja eetiliselt korrektne. Meie patsientide soov teadusuuringutes osaleda on suur. See loob võimaluse saada rohkem teada oma haigusest, olla tihedas kontaktis oma arsti ja ravimeeskonna liikmetega ning testida uusi ravivõimalusi, kui praegune standardravi on osutunud ebapiisavaks. Lisaks aitab see panustada tulevikku, et uued lahendused võimaldaksid ravida ka seni ravimata haigusi,” selgitas keskuse juht Katrin Kaarna.
Dr Kaarna sõnul ei ole tänapäeval võimalik teha kvaliteetset teadustööd ilma meeskonnata, tuues näiteks Covid-19 pandeemia, mil teadusprojektide elluviimine toimus kiirendatud tempos. „Just sel perioodil, kui rutiinne ravitöö oli oluliselt muutunud ning põhifookus oli suunatud haigla vaates raskes seisundis patsientide ravile, algatati Kliinikumis ka rekordarv uusi teadusprojekte. Aitasime läbi viia projekte, mis toimusid riigipoolsete tellimustena ja kus osalesid meie meditsiiniteadlased ülikoolist, arstid erinevatest haiglatest, perearstid, ametkonnad ja laborid,“ rääkis kliiniliste uuringute keskuse juhataja, kelle sõnul töötas kogu meeskond ühise eesmärgi nimel – koguda teavet pandeemia olemuse ja leviku kohta ning pakkuda tõenduspõhiseid lahendusi kriitilistes olukordades.
„Just meeskonnatöö on õnnestumiseks väga oluline, üksi ei jõuta kaugele. Meil on keskuses suurepärane, kvalifitseeritud ja tööle pühendunud meeskond,” lisas dr Kaarna. Meeskonnatöö olulisust rõhutas ka Riina Janno, kes on üks kaheksast keskuse liikmest. „Ma ei väsi endiselt imestamast kui paljud arstid ja õed panustavad akadeemilisse uurimistöösse, et meie patsiendid saaksid teaduspõhist ravi. Mul on väga hea meel olla selles meeskonnas – tunnen, et täidan olulist missiooni oma elus, aidates arendada uusi ravivõimalusi,“ lisas Janno.
Kliiniliste uuringute keskuse juhatajana tunneb dr Kaarna, et tal on elus väga vedanud, sest töö iseloom toob pidevalt kaasa uusi ja põnevaid väljakutseid. „Me saame panustada oma teadmistega inspireerivate meditsiiniteadlaste ning arstide teadusprojektidesse ja sel viisil panustada ka iga päev patsientide paremasse ravisse. Seetõttu julgen väita, et teaduse areng meditsiinis ei lõppe mitte kunagi. Me saame pidevalt uusi teadmisi haiguste olemuse kohta ning see omakorda loob platvormi inimeste paremaks ravimiseks,“ rääkis dr Kaarna, lisades, et mida rohkem saadakse teada haiguse põhjusest, seda paremad on võimalused uute tõhusamate ravimite loomiseks.
Igal aastal algatatakse Kliinikumis üle 100 uue teadusprojekti ning hetkel on käimas 349 uuringut.
Kliinikumi Leht