Kliinikumis viidi läbi kogu Eestis uudne ja erakordne vähiraviprotseduur (16.07.2024)
2024. aasta mai- ja juunikuus viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi Eestis uudne vähiraviprotseduur. Mitme osakonna koostöös teostatud lapspatsiendi kasvaja ravi sisaldas erinevaid vähiravi meetodeid, muuhulgas kõrgdoosis I131-mIBG ravi, mida kombineeriti süsteemravi ja vereloome tüvirakkude siirdamisega.
Kliinikumi nukleaarmeditsiini osakonna juhi dr Tiina Kärneri sõnul oli tegemist esmakordselt Eestis kõrgdoosis korduvalt, kahenädalase vahega, manustatava I131-mIBG raviga. „I131-mIBG on radioaktiivse joodiga märgistatud noradrenaliini analoog, millega samal ajal manustatakse patsiendile ka keemiaravi. Ravi eesmärk on anda kasvaja märkainet koguvatele haiguskolletele maksimaalne ja eeldatavasti kasvajarakke hävitav kiirgusdoos. Protseduuri juures arvestatakse sealjuures patsiendile maksimaalset lubatud kogu keha kiirgusdoosi ja fakti, et ravi viib paratamatult luuüdi kahjustuse ja vereloome tüvirakkude siirdamise vajaduseni. Ravi teostamise eelduseks on eelnev diagnostika sama märkainega,“ selgitas dr Kärner.
Selline laste onkoloogiliste haiguste kombineeritud ravi on täna võimalik ainult Tartu Ülikooli Kliinikumis mitme osakonna koostöös. „Raviks on vajalik nukleaarmeditsiini meeskond, kuhu kuuluvad arst, meditsiinifüüsik ja radioloogiatehnikud, samuti lasteonkoloogia meeskond koos luuüdi siirdamise võimekuse ja vastava pädevusega arstide ning õdedega, lisaks ööpäevaringne lasteintensiivravi valmidus,“ kirjeldas dr Kärner. Ta lisas, et eduka ravi üks väga tähtis komponent on ka patsiendi vaprus ja suurepärase koostöövõimega lapsevanemad. „Vanemad said enne protseduuri lühikese kiirguskaitse-alase koolituse ja kiirguskaitsevahendid – selleks, et viibida mitmeid päevi koos patsiendiga kiirgusvarjestusega palatis,“ lausus osakonnajuht.
Patsiendi raviarsti, dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul on väikese kaheksa-aastase patsiendi neuroblastoomi ravi olnud kompleksne, sisaldades lisaks süsteem-, kirurgilisele ja kiiritusravile ka eelnevalt juba kahte vereloome tüvirakkude siirdamist. „Iga patsient on meile eriline ning kaalume kogu ravimeeskonnaga alati põhjalikult, milline ravi antud lapsel antud ajahetkel võiks anda parima tulemuse. Kasutame ja järgime pahaloomuliste kasvajate ravis samu raviprotokolle, mida kolleegid Skandinaavias, mis tähendab, et Oslos ja Eestis vähidiagnoosi saavat last ravitakse täpselt samade raviskeemide alusel. Keerulisemate, samuti standardravile mitte alluvate juhtumite lahendamiseks kuulub lasteonkoloogide igapäevatöö hulka tihe suhtlemine erinevate kompetentsikeskustega Euroopas, et ka väikeriigis keerulise harvikhaiguse diagnoosiga lapsed saaksid parimal võimalikul teadmisel ja kogemusel baseeruva käsitluse. Nii ka antud juhul – meie ravivalikute konsultantideks on olnud kolleegid Austriast ja Rootsist. Tänaseks on tehtud nii süsteemravi, paralleelselt koostöös nukelaarmeditsiini meeskonnaga Eestis uudse ravimeetodina kõrgdoosis I131-mIBG ravi kui ka vereloome tüvirakkude siirdamine,“ kirjeldas dr Kõrgvee.
Ta lisas, et arendus- ja teadustegevus on kaasaegse vähiravi lahutamatu osa. „Uusi ravimeid ja ravivõimalusi lisandub pidevalt, mis on juba muutnud paljude senini ravimatute haiguste prognoosi ja kulgu ning ootame järjest uusi läbimurdeid. Samal ajal ülikoolihaiglana ise aktiivselt lisaks ravitööle arendus- ja teadustöös osaledes,“ ütles dr Kõrgvee.
Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Kommunikatsioon@kliinikum.ee