Kliinikumis saab alguse insuldipatsiendi inimkeskne raviteekond (03.03.2020)

12. veebruaril sai projekt „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas“ Eesti Haigekassa toetuse.

Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe kinnitab, et kliinikumis on projekti väljatöötamises osalenud ravitöö parimad praktikud. „Kliinikumi insuldiprojekt on ambitsioonikas, mille valmimisele on andnud oma olulise panuse mitmed kliinikumi välised institutsioonid, et ehitada sildasid eriarstiabi, esmatasandi ja sotsiaalvaldkonna töökorralduse vahel. Mul on usku sellesse, et suudame seniseid praktikaid oluliselt muuta,“ ütles juhatuse esimees.

Kliinikumi koostööpartneriteks projektis on Tartu Ülikool, Põlva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Elva Haigla, Jõgeva Haigla, Viljandi Haigla, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Perearstide Selts, Tartu Linnavalitsus, Kogemusnõustajate Koda, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing.

Arvukate partnerite koostööd koordineerib projektijuht Liina Pääbo.

Mille poolest erineb raviteekonna-põhine insuldikäsitlus praegusest?
See on terviklik vaade insuldipatsiendi ravile. Koostöövõrgustikus lepime kokku, kuidas raviteekondi kõige mõistlikumalt juhtida ja suunata. Osad reeglid on ka praegu olemas, kuid kriitiline koht on seisundi jälgimine ja ühtsetel alustel hindamine. Ühtsetes kriteeriumites kokku leppimine ja nende kommunikeerimine on abiks nii patsiendile ja tema lähedastele kui ka raviasutuste töötajatele.

Raviteekonna-põhise käsitluse puhul lisandub praegusele ravimeeskonnale veel koordinaator, kes on patsiendile toeks ja peamiseks infoallikaks. Koordinaator võib olla sotsiaaltöötaja või õe taustaga, kes läbib vajaliku täiendkoolituse. Kui patsiendil on meditsiinilisi küsimusi, saab neile lisaks raviarstile vastata insuldiõde.

Raviteekonnapõhise käsitluse puhul ei tohiks olla regionaalseid erinevusi, iga inimene peaks saama sama kvaliteetset abi, sõltumata sellest, millisesse partnerhaiglasse ta satub. Tahame, et patsiendile ja lähedastele suunatud infomaterjalid on kokku koondatud, kaasajastatud ning lihtsasti arusaadavad. Ka töötajatele on abiks head toetavad materjalid.

Kliinikumi insuldikeskus alustas septembris ning kõik ägedad insuldipatsiendid tuuakse Lõuna-Eesti piirkonnast nüüd Tartusse. See on toonud kaasa töökoormuse hüppelise ja suure kasvu, võrreldes 2018. aastaga oli 2019. aasta viimastel kuudel kliinikumis ravil 52% rohkem insuldipatsiente.

Koos patsientide arvu kasvuga on nüüd õige aeg uuesti läbi mõelda patsientide liikumine ning ka erinevate patsiente vastu võtvate haiglate võimekus. Statsionaarne taastusravi Lõuna-Eesti patsientidele toimub Tartus ja Põlvas. Kõigis partnerhaiglates on järelravi, statsionaarse õendusabi ja ambulatoorse taastusravi võimalus.

Mis muutusi veel insuldiprojektiga kaasneb?
Need patsiendid, kes osalevad pilootprojektis, saavad endale koordinaatori, võimaluse täiendavateks lisategevusteks ning patsienti jälgitakse pikema perioodi vältel. Katsetame erinevaid lisateenuseid – videokonsultatsiooni, insuldiprogrammi, koduteenuseid, ravimsoostumuse ja kõne toetamise digilahendust. Lisaks piloodis osalevatele patsientidele on kõikide patsientide jaoks avatud vestlusringid ning kogemusnõustamise grupid. Patsientidega tegelesid ka varasemalt õendusabis tegevusjuhendajad ja -terapeudid.

Soovime tõsta koolituste abil insuldikäsitluse kvaliteeti ning erilist tähelepanu pöörame ka õendus- ja hooldustegevuse tõenduspõhisusele ning meeskonnatööle.

Insuldipatsiente iseloomustab suur heterogeensus – erinevused on ealised, varieeruv on patsiendi tervislik seisund enne insulti ning see, millised probleemid tal pärast on. Praegune keskmine patsient on eakas, tal võivad tekkida probleemid liikumise, kõne, tajuga. Lahendustele mõeldes on vajalik see, et erinevate probleemidega patsiendid oleksid esindatud ning oluline on kaardistada vananeva ühiskonna tingimustes, millist abi saame pakkuda. Näiteks püüame pakkuda statsionaarse õendusabi osakonnas viibivatele patsientidele rikastatud keskkonda. Selles on meile appi tulnud MTÜ Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing ning MTÜ Helikool. Tähtis on, et pakutav õendus-hooldusteenus toetab kaasaegse neurotaastumise põhimõtteid.

Milline on pilootprojekti ulatus ning milline on selle edasine rakendus?
Kahe aasta jooksul osaleb pilootprojektis minimaalselt 85 inimest. Selleks, et võrgustikutööd paremini teha, katsetame Viljandi haigla PAIK projekti raames võrgustikutööks välja töötatud platvormi Teleskoop. Projekti tulemusena haldame paremini raviteekonna akuutravijärgset osa, kus inimesed kipuvad oma probleemidega abita jääma. Kaasame enam esmatasandit – kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaid ja perearste. Lisaks loome linke sotsiaalsüsteemiga, mille tulemusel korraldavad töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet vestlusringe igas haiglas.

Koos Eesti Insuldiliidu ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga kaasajastame kodulehekülge www.insult.ee, mis on laiemale lugejaskonnale oluline infoallikas. Lisame kogemuslugusid ning pakume patsientide ja lähedaste seisukohast vajalikke teemasid.

Kahe aasta möödudes teame, kas välja töötatud esialgne raviteekonna mudel töötab ja milliste lahendustega edasi minna. Projektist tulenevad soovitused ja järeldused esitame haigekassale. Mitmed tegevused vajavad korraldamist ka riiklikult. Näiteks see, et perearstid saaksid teate selle kohta, kui nende nimistu patsientidel on insult. Samuti peaks riiklikul tasemel olema korraldatud ennetustöö ja kampaania insuldisümptomite ära tundmiseks.