Kliinikumis opereeritakse uroloogilisi kõhukoopa ja vaagna kasvajaid laparoskoopiliselt (04.06.2024)

Alates märtsikuust on võimalik Kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonnas opereerida kõhukoopa ja vaagna uroloogilisi kasvajaid laparoskoopiliselt. Sealhulgas ka eesnäärme-, neeru- ja kusepõievähki. Seda tüüpi vähikirurgia võimaldab patsientidel kiiremini taastuda, säilitades samas ravi kõrge efektiivsuse ja vähendades tüsistuste arvu.

Kliinikumi kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonnajuht, vanemarst-õppejõud dr Mihhail Žarkovski tutvustas, et laparoskoopilise kirurgia tulemused on võrreldavad traditsioonilise avatud kirurgiaga, kuid sel on mitmeid eeliseid patsiendile: kiirem taastumine, vähem tüsistusi ja parem elukvaliteet. Laparoskoopia on endoskoopiline operatsioonimeetod, mille puhul kõhukatteid ei avata kõhulõikega, vaid läbi väikeste haavakeste viiakse kõhuõõnde kaamera ning spetsiaalsed instrumendid.

“Nüüd, kui me viime lõikuse läbi 3–4 auguga, teeme ühe pisikese lõike selleks, et saada kätte organ, kus kasvaja paikneb, siis üldiselt juba järgmine päev on patsiendid suutelised püsti tulema ja koju minema,“ rääkis dr Žarkovski. Varem võttis operatsioonist taastumine aega vähemalt 10–12 päeva. „Kui räägime suuremahulisest tsüstektoomiast ehk kusepõie eemaldamisest, siis alates kolmandast, vahel neljandast, päevast patsiendid liiguvad juba ringi, söövad-joovad ja ootavad, millal nad saavad lahti torudest, mis peavad operatsioonijärgselt sees olema kuni 10 päeva,” lisas dr Žarkovski. Torusid paigaldatakse operatsioonijärgselt erinevatel eesmärkidel: drenaažiks, et eemaldada liigne koevedelik ning karkassiks, et toetada uut ühendust kusejuhade ja peensoole vahel.

Laparoskoopiline kirurgia on muutunud standardiks mitmete uroloogiliste kasvajate, nagu neeru-, eesnäärme- ja kusepõievähi, ravis. Vanemarst-õppejõu dr Žarkovski sõnul on neeruvähi ja eesnäärmevähi puhul laparoskoopiline operatsioon tihti ajaliselt kiiremini teostatav kui avatud lõikus, pakkudes kirurgile paremat visualiseerimist ja võimaldades pääseda piirkondadesse, mida varem lahtisel kirurgial silmaga hästi ei näinud. “Alates sellest aastast oleme me laiendanud laparoskoopiliste operatsioonide kasutamist kusepõievähi ravis, mida varem peeti üsna keeruliseks lõikuseks, aga meil on see õnnestunud,” selgitas kirurgiakliiniku uroloogia ja neerusiirdamise osakonnajuht, tuues laiendamise põhjuseks patsiendi parema taastumise võrreldes avatud lõikusega.

Just tehnoloogia ja oskuste areng on võimaldanud teha keerulisi operatsioone, mis varem olid väga riskantsed ning erinevad ravivõimalused konsulteeritakse alati patsiendiga läbi. “Näiteks neerukasvaja puhul annab kirurgiline lõikus kõige parema tulemuse. Samas arutame eesnäärmevähi puhul patsiendiga, et kas rakendame kirurgilist- või kiiritusravi. Mõlema ravitulemused on suhteliselt võrdsed, aga tüsistused ja elukvaliteet võib olla täiesti erinev, mistõttu teeme selle otsuse koos patsiendiga,” rääkis dr Žarkovski.

Laparoskoopiliste lõikustega alustati Eestis 90ndatel üldkirurgia valdkonnas, mis levis 2000ndate alguses uroloogiasse. Alguses tehti lihtsamaid operatsioone, nagu neerutsüstide eemaldamine ja nefropeksia, kuid aja jooksul on kirurgide oskused ja tehnoloogia arenenud, võimaldades keerukamaid operatsioone, nagu neerude ja eesnäärme pahaloomuliste kasvajate eemaldamine. “Nüüd me oleme jõudnud faasi, kus opereerime eesnäärmevähki sajaprotsendiliselt laparoskoopiliselt. Viimase 3–4 aasta jooksul ei ole olnud ühtegi lahtist lõikust,” selgitas vanemarst-õppejõud, lisades, et sama puudutab ka neerukasvaja lõikusi, välja arvatud üksikud juhud, kus on tegemist lokaalselt kaugelearenenud kasvajaga. Tulevikus plaanitakse laiendada laparoskoopiliste operatsioonide kasutusala veelgi, et pakkuda patsientidele parimat võimalikku ravi.

Kertu Rannu