Kliinikumis kasutati südame rütmihäire raviks südamevälist kateeterablatsiooni (21.11.2022)

4. novembril 2022 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi innovaatiline protseduur, millega raviti esimest korda patsiendi südame rütmihäiret südamevälise kateeterablatsiooniga.

Kliinikumi südamekliiniku rütmihäirete osakonnas kokku seitse tundi kestnud protseduur tehti noorele alla 30aastasele patsiendile, kellel esinesid kestvad ventrikulaarsed ravimitele allumatud rütmihäired. Rütmihäirete põhjustajaks on haruldane geenimutatsioon, mis põhjustab südamelihase laienemise ja sidekoestumise. „See omakorda võimaldab eluohtlike rütmihäirete teket. Antud patsiendil tekkis ventrikulaarse tahhükardia nn „torm“ – igapäevaselt korduvad ja sagedased ravile allumatud rütmihäired, mistõttu vajas patsient pidevat jälgimist ja ravi kardiointensiivravi osakonnas,“ selgitas protseduuri läbiviija, dr Priit Pauklin südamekliinikust. Ta lisas, et rütmihäirete tekkes osalevate piirkondade tuvastamiseks ja käsitlemiseks kasutatakse 3D-kaardistamist. Patsiendil kaardistati süda nii sisepinnalt kui ka südamepauna paigaldatud kateetrite abil südame epikardiaalselt ehk südamepauna poolt.

„Südame rütmihäirete kateeterablatsioon on väga tehniline ja üks kiiremini arenevaid suundi südamehaiguste valdkonnas, võimaldades ravida efektiivselt järjest keerulisemaid rütmihäireid. Kateeterablatsioon on tänapäevases ravikäsitluses mitmete rütmihäirete korral esmavaliku ravimeetodiks,“ tutvustas kliinikumi rütmihäirete osakonna juht dr Rain Paju. Enamasti tehakse südame rütmihäirete raviks kasutatavat kateeterablatsiooni südamesiseselt, liikudes südamesse mööda reieveeni või reiearterit.

„Harvadel juhtudel, nagu ka antud patsienti puhul, ei võimalda ainult südamesisene lähenemine siiski edukalt rütmihäireid kõrvaldada, kui neid põhjustavad või alalhoidvad piirkonnad asuvad südamelihase keskmistes või välimistes osades ja protseduuri käigus tekitatav ablatsioonilesioon ei ulatu rütmihäire kolleteni. Sel juhul on vajalik südameseina mõjutamine raviva raadiosagedusliku energiaga ka epikardiaalselt ehk sisestades kateetrid rinnakualuselt otse südame pauna. Selline lähenemine on seotud kõrgemate riskidega, kuna südamelihase peal kulgevad ka südant varustavad pärgarterid ja südamepauna läheduses on olulised närvid. Protseduuri läbi viiv meeskond jälgib, et nendes kriitilistes piirkondades ablatsioonil tekitatav kuumus ei põhjustaks pärgarterite või närvide kahjustust ning minimeeritud oleksid muud ohud. Sellele patsiendile tagas edukuse rütmihäiret põhjustava südame osa ablatsioon nii südame seest kui ka väljast,“ kirjeldas dr Pauklin.

Protseduuri käigus kasutati ka esmakordselt Eestis südamepaunal kulgevate närvide kaitseks balloontehnikat, millega nihutati närvid ablatsiooni vajavast piirkonnast eemale. „Kokkuvõtvalt oli tegemist väga komplitseeritud rütmihäirega, mis vajas väga head suure ravimeeskonna koostööd. Protseduur viidi läbi üldanesteesias, mistõttu kohal oli anesteesiabrigaad, kes hoidis patsiendi seisundi stabiilsena ka korduvate rütmihäirete tekke ajal. Lisaks olid kõrgendatud valmisolekus kardiokirurgid ja EKMO meeskond, kes oleks vajadusel taganud patsiendile kunstliku vereringe ja hapnikuga varustatuse,“ rääkis dr Rain Paju.

Innovaatilise protseduuri ravimeeskonda kuulusid protseduuri läbi viinud dr Priit Pauklin, proktor dr Ole Rossvoll Norrast, rütmihäirete osakonna juhataja dr Rain Paju. Südame pärgarterite visualiseerimisel oli abis angiograafia osakonna juhataja dr Toomas Hermlin. Protseduuri oli toetamas elektrofüsioloogia tehnik Sandra Einstein Abbottist ja protseduuriõed Kadi Oras, Keiu Oras ja Kaire Karindi.

Südame rütmihäirete kateeterablatsioon on kaasaegne rütmihäirete ravimeetod ja hea edukuse korral on võimalik sõltuvalt rütmihäire olemusest patsient terveks ravida. Seetõttu võiks lisaks rütmihäirete tablettravile kaaluda ka kateeterablatsioonravi võimalusi. Protseduuri näidustused sõltuvad rütmihäire tüübist ja otsuse kateeterablatsioonravi vajaduse ja võimaluse üle teeb selleks väljaõppinud rütmihäiretega tegelev kardioloog.

Lisainfo
Dr Priit Pauklin, südamekliinik
Priit.Pauklin@kliinikum.ee

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee
Tel: 5331 9423