Kliinikumis algab kõhuaordi aneurüsmi sõeluuringu pilootprojekt (30.01.2025)

Alanud aastal alustatakse esmakordselt Eestis olulist südame- ja veresoonkonna haigust – kõhuaordi aneurüsmi – käsitleva uuringuga, et diagnoosida haigust juba varajases staadiumis. Tervisekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt rahastatud pilootprojekti raames läbiviidavale sõeluuringule oodatakse 65-aastaseid mehi nii Tartust ja Tartumaalt kui ka Tallinnast ja Harjumaalt.

Kõhuaordi aneurüsmi korral on oluline selle haiguse varajane avastamine, kuna aneurüsmi rebenemine on eluohtlik ja kiiret ravi vajav seisund. Kõhuaordi aneurüsm on keha suurima veresoone ehk aordi liigne laienemine kõhu piirkonnas. Aordi laienemist põhjustavad haiguslikud muutused aordiseinas ja üheks suurimaks riskifaktoriks on suitsetamine. Haigusest on enam ohustatud üle 60-aastased mehed, riskifaktoriteks on veel ateroskleroos, kõrgvererõhutõbi ja pärilikkus (1. astme sugulastel haiguse esinemine).

„Sõeluuringu pilootprojekti eesmärk on avastada haigus võimalikult varakult, mil ravi on efektiivsem. Olulisena on maailmas ka näidatud, et sõeluuringu edukal rakendumisel väheneb lisaks aordi aneurüsmist tingitud suremusele ka surmade arv teise väga olulisse südame-veresoonkonna haigusesse – südame isheemiatõvesse. Aneurüsmi varajaseks avastamiseks tehakse patsiendile ultraheliuuring kõhuaordist,“ selgitas projekti kliiniline juht, Kliinikumi kirurgiakliiniku veresoontekirurgia osakonnajuht professor Jaak Kals. „Kõhuaordi aneurüsmid tekivad ja arenevad ilma märgatavate sümptomiteta. Küll aga võib olla juba suure aneurüsmi korral tuntav valu kõhu- ja ka seljapiirkonnas ning tuiklev tunne naba lähedal,” täiendas prof Kals.

Tervisekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on tegemist eluliselt tähtsa projektiga. „Kõhuaordi aneurüsm on potentsiaalselt eluohtlik haigus, mille korral on suremus kuni 90%. Seetõttu on pikalt ja hoolikalt ette valmistatud sõeluuringu pilootprojekt elulise tähtsusega. Tänaseks on loodud ülesehituselt lihtne, tõhus ja valutu sõeluuring, millel on väga oluline roll ühe tõsise haiguse ennetamisel,“ sõnas Maivi Parv.

Eestis haigestub kõhuaordi aneurüsmi hinnanguliselt 440−700 inimest aastas, kuid enamik juhtudest on asümptomaatilised ning jäävad seetõttu algstaadiumis avastamata. Haigestumine on suurim 65–69-aastaste hulgas ja enamasti avaldub see meestel. Eestis registreeritakse aastas 80−100 uut kõhuaordi aneurüsmi haigusjuhtu, millest ligi pooled on juba tüsistunud – kõhuaordi rebendid, mille suremus ulatub umbes 80–90 protsendini.

Sõeluuringule pöördumiseks saadab Tervisekassa juhuvalimi alusel kutsed 65-aastastele meestele nii Tartust ja Tartumaalt kui ka Tallinnast ja Harjumaalt. „Paneme inimestele südamele, et nad kutset tähelepanuta ei jätaks ning pöörduksid ultraheliuuringule ja nõustamisele. Vajadusel jäävad patsiendid kas jälgimisele või suunatakse ravile,“ lisas prof Jaak Kals.

Kliinikumi ametlikud koostööpartnerid projekti läbiviimisel on Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikool. Pilootprojekti õnnestumisel on võimalik algatada ka üleriiklik sõeluuring, millised on juba toimumas näiteks Rootsis, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.

Kliinikumi Leht