Kliinikum tähistab 220. sünnipäeva (13.05.2024)

Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad, aga ka patsiendid ning tudengid said täna osa ühisest meeleolukast juubelitordi söömisest, millega tähistati 220 aastat kestnud ravi-, õppe- ja teadustööd. Just 13. mail 1804 hospitaliseeriti 220 aastat tagasi loodud haiglasse esimene patsient.

Tartu Ülikooli meditsiiniline clinicum ehk haigla avati ametlikult 1. mail 1804. „Kõik vaesed haiged võivad sinna pöörduda ja loota, et kui nende haigus kliinikusse vastuvõtuks sobib ja kõik voodid veel hõivatud ei ole, paigutatakse nad kas haiglasse või külastatakse neid kodus, kusjuures arstiabi ja ravimid ja haiglas ülalpidamine on tasuta“. Sel moel teavitas Tartu Ülikooli Kliinikumi avamisest patoloogia, semiootika, teraapia ja kliiniku korraline professor Daniel Georg Balk Tartu ajalehes. Tänaseks hävinud Dahlströmi eramaja, milles Kliinikum tööd alustas, asus Võru, Lille ja Tähe tänava vahelisel alal.

Nii algas 220 aastat tagasi Kliinikumi ambulatoorne ravitöö ning vähem kui kaks nädalat hiljem, 13. mail 1804 ka haiglaravi, kui hospitaliseeriti esimene patsient. 1804. aastal raviti kliinikus kokku 90 statsionaarset ja ambulatoorset patsienti. Ravitöö seadmeteks olid termomeeter, baromeeter, galvaaniline aparaat ja elektrimasin. Patsientide hospitaliseerimise otsustas prof Balk ning iga patsiendi kohta peeti haiguslugu. Kui patsient lahkus haiglaravilt või suri, kanti haiguslugu kliinikus täielikult prof Balki selgituste saatel ette.

Sarnaselt praeguse ajaga, toimus ka 220 aastat tagasi ravitööga paralleelselt õppetöö. Pärast seda, kui prof Balk oli kliiniku avanud, alustasid praktiseerimist ka üliõpilased, jagunedes kuulajateks ja praktikantideks. Kuulaja rolliks oli kahe semestri jooksul tutvuda patsientide seisundiga, uurimismeetodite, diagnoosimise ja haiguse kuluga. Seejärel võis üliõpilane praktikandina alustada koos kliiniku direktoriga patsientide ravimist. Kliinilised harjutused toimusid igapäevaselt.

Kliiniku avamine tõi kokku nii palju abivajajaid, et 8-kohalisele statsionaarile käis see üle jõu. Seetõttu teavitas prof Balk 1806. aastal ajalehes, et Tartu Ülikooli Kliinik ei ole heategev asutus, vaid ette nähtud meditsiini õppivate noormeeste praktiliseks õppeks. Ühtlasi anti teada, et kliinikusse ei saa vastu võtta neid haigusi, mida üliõpilased on varem korduvalt näinud, mis on ravimatud või väga nakkavad. Küll aga oli prof Balk valmis igal päeval kell 10.00–11.00 tasuta vastu võtma patsiente ja ka ravima, kui nad endale ise ravimid ja põetusvahendid saavad muretseda. Kiiret ravi vajavaid patsiente võeti vastu igal ajal ning kodustes tingimustes voodirahu vajavaid haigeid oli professor valmis kodus külastama või saatma selleks mõne üliõpilase. Samuti pani professor vaestele lastele tasuta kaitserõugeid.

Tegevus Dahlströmi eramajas kestis 1808. aastani. 1803. aastal oli Tartu Ülikooli ehituskomisjon teinud ettepaneku rajada Toomemäele arstiteaduskonna jaoks aastate 1803–1805 jooksul anatoomikum ning aastatel 1806–1808 clinicum, mille moodustavad meditsiini-, kirurgia- ja sünnitusabi kliinikud. Toomemägi oli tollal unarusse jäetud kasutuseta maa koos Toomkiriku varemete ja kasarmu laatsareti ehk sõjahaiglaga. Just sellesse hoonesse oligi otsustatud rajada Kliinikumi esimene oma hoone. Tänapäeval asub Toomemäel selles hoones Riigikohus. Toona oli pärast suurt 1775. aasta tulekahju loobutud Toome ala korrastamisest, linnaelanikud rajasid sinna hütte ning pidasid koduloomi.

220 aastaga on Tartu Ülikooli Kliinikumi algusaastate 8–9 voodikohast saanud 963 voodikohta. Mõne üksiku töötajaga haiglast on saanud Eesti üks suurimaid tööandjaid, kus üheskoos töötab patsientide parima ravi nimel 4900 töötajat. Kui 1804. aastal raviti aastas 90 patsienti, siis 2023. aastal raviti Tartu Ülikooli Kliinikumis viimaste aastate rekordarv patsiente. Ambulatoorsetele vastuvõttudele, päevaravile, haiglaravile, hambaravile, erakorralise meditsiini osakonda ning teistele tervishoiuteenustele pöörduti 814 342 korral. 2023. aastal ilmus Kliinikumi töötajate poolt 323 teadusartiklit ning algatati 119 kliinilist uuringut. Seda kõike selleks, et jätkuvalt viia teadus patsientide teenistusse.

Esimesteks kliinikuteks olid sisekliinik, kirurgiakliinik ja naistekliinik. Viimase esimene patsient kõndis sünnitamiseks kaks päeva Räpinast Tartusse jala. Fakte kliinikute algusaastatest saab lugeda Kliinikumi kodulehel.

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee