Kliinikumi näo- ja lõualuudekirurgia eriala spetsialistide juurde pöörduvad patsiendid kogu Eestist (26.07.2024)

Näo- ja lõualuudekirurgia eriala iseloomustab vaatamata kitsale piirkonnale keskendumine väga lai ravitavate haiguste hulk. Kliinikum on juhtivaks keskuseks Eestis alalõualiigeste haiguste kirurgilises ravis, kus igapäevaselt tegeletakse alates peetunud hammastest, nahaplastikast ja kuni elektritõukeratta õnnetuste tulemusel saadud traumade tagajärgedeni.

Kliinikumi stomatoloogia kliiniku näo-lõualuudekirurgia osakonna vanemarst-õppejõu, osakonnajuhi dr Oksana Ivaski sõnul ravitakse osakonnas mitmesuguseid raskeid seisundeid ja haigusi, mis mõjutavad näo, lõualuude ja suuõõne struktuure ning nendega seotud kudesid. “Näo- ja lõualuude kirurgidena on meil iga päev väga suur vastutus patsientide ees, kuna operatsioonijärgsete tüsistuste korral võib patsiendi elukvaliteet või esteetika olulisel määral kahjustada saada. Õnneks tagavad põhjalikud teadmised anatoomiast ning viie aasta pikkune residentuuriõpe meile tugevad teadmised, suure kogemuse ning erialase pädevuse, et pakkuda patsientidele parimaid ravivõimalusi,” rääkis dr Ivask. 

Näo- ja lõualuudekirurgia üks keerulisemaid operatsioone on alalõualiigese endoproteesimine individuaalselt valmistatud proteesiga, mida tehakse Kliinikumis alates 2019. aastast. Alalõualiigese endoproteesimine on kirurgiline protseduur, mille käigus asendatakse kahjustunud või haiged alalõualiigese osad kunstliku proteesiga. 60–70% üldpopulatsioonist esineb vähemalt üks sümptom, mis viitab alalõualuuliigese piirkonna häiretele: valu, suu avamise takistus, helid liigestes, lukustused, mälumislihaste pinged ning raskematel juhtudel võivad välja kujuneda näo deformatsioonid. See operatsioon on mõeldud patsientidele, kellel on näiteks degeneratiivsed liigesehaigused (viimase staadiumi osteoartriit), anküloos (liigesejäikus), komplitseeritud traumad, arenguline häire või kaasasündinud patoloogiad. “Alalõualiigese protees on valmistatud patsiendi kompuutertomograafia ja digitaalse hambumuse skanneeringu baasil ehk protees on individuaalne ning patsiendi otsus operatsiooniks peab olema kindel. Operatsioonist taastumine on raske ja aeganõudev, sest suu avamine, söömine ja haigutamine on raskendatud, kuid aja möödudes saavutatakse positiivne tulemus, valu kaob või väheneb ning funktsioonid paranevad,” selgitas dr Ivask, kes on seni paigaldatud Kliinikumis 23 individuaalselt valmistatud alalõualiigese proteesi.

Osakonna igapäevane töö on ära jagatud plaaniliste statsionaarsete operatsioonide, lokaalanesteesias ambulatoorsete protseduuride ja erakorralise töö vahel. “Statsionaarsed operatsioonid on plaanilises korras üldnarkoosis planeeritud operatsioonid. Näiteks ortognaatne kirurgia, kaela tsüstide eemaldamine, süljenäärme kasvajate eemaldamine, alalõualiigese artroskoopia või artroplastika, huule- ja suulaelõhe plastikad ning ulatuslike nahaplastikaid vajavad nahakasvajate eemaldamine,“ rääkis näo- ja lõualuudekirurgia osakonna juht. Tema sõnul on vahel vajalik üldnarkoosis eemaldada ka ulatuslikke lõualuutsüste või keerulisi peetunud hambaid. 

Maailmatasemelist ravi pakutakse ka ortognaatse kirurgia valdkonnas, kus tehakse tihedat koostööd ortodontidega, et korrigeerida patsiendi üla- ja/või alalõualuu asendit ning parandada hambumust juhtudel, kus ainuüksi ortodontiline ravi (nt breketitega) ei ole piisav. “Viimastel aastatel oleme väga palju panustatud ravi kaasajastamisse ning ortodontidega koostöö parandamisse. Tänu sellele pöörduvad patsiendi meie juurde ravile üle kogu Eesti ning meie arstid osalevad igal aastal nii Eestis kui ka välismaal toimuvatel konverentsidel ja koolitustel, et ammutada uusi teadmisi ja oskusi,” selgitas dr Ivask.

Stomatoloogia kliiniku näo-lõualuudekirurgia osakonna arst-residendi dr Tiiu Kivimaa sõnul on üks erakorralistest tööde põhjustest elektritõukerataste õnnetused, mis võivad patsiendile kaasa tuua tõsiseid probleeme. “Väga tihti kukutakse välja hambaid või on tagajärjeks lõualuumurrud. Halvimal juhul võivad traumajärgsed komplikatsioonid patsienti mõjutada terve ülejäänud elu. Väga tihti juhtuvad ka olmevigastused alkoholitarvitamise käigus,” rääkis dr Kivimaa. Seetõttu on Kliinikumis tagatud näo- ja lõualuudekirurgia valve ööpäevaringselt, st õhtusel ja öisel ajal ning nädalavahetustel on arst koduvalves, kust väljub erakorralist käsitlust vajavate patsientide puhul.

Ambulatoorselt viiakse läbi igapäevaselt lokaalanesteesias mitmeid erinevaid operatsioone: peetunud hammaste ja väiksemate lõualuutsüstide kirurgiline eemaldamine, huule- ja keelekidade plastikad, naha ja suuõõne pehmekoe kasvajate eemaldamine, biopsiate võtmised  ja alalõualiigese artrotsenteesid. “Tegeleme enda osakonnas esimesest eluaastast kuni elukaare lõppu jõudnud patsientidega. Väga varases eas vajavad ravi huule- ja suulaelõhedega patsiendid, kaela mediaalsed tsüstid ning vabastamist patoloogilised huule- ja keelekidad,” lisas arst-resident. Ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad 4–5 päeval nädalas, kuhu saavad pöörduda plaanilised patsiendid saatekirja alusel ning kus toimub täiendav diagnostika ja otsus kirurgilisele ravile.

Alates 2023. aasta augustist asub näo- ja lõualuudekirurgia osakond L. Puusepa 8 maja C-korpuses ning alates selle aasta 1. juunist moodustati ühine pea- ja kaelakirurgia statsionaarne osakond, mis koosneb kõrvakliiniku ja näo-lõualuudekirurgia statsionaarsest osakonnast. Avarad ja kaasaegsed tingimused on võimaldanud suurendada nii ambulatoorse, statsionaarse kui ka päevakirurgia teenuste mahtu, kättesaadavust ja kvaliteeti veelgi. 

Kliinikumi Leht