Kliinikumi kogukonnakool kujundab tervisteadlikke inimesi (31.03.2023)
Tartu Ülikooli Kliinikum alustab kogukonnakooli projektiga, mille eesmärk on toetada tervisteadliku põlvkonna kasvamist ning suurendada haigla ja kogukonna vahelist ühisosa.
Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus peab oluliseks, et ülikoolihaigla panustaks õpetava haiglana varakult noorte tervisevalikute ja -teadlikkuse kujundamisesse. „Kui õpilased omavad eakohast terviseinfot, aitab see teadvustada nende endi ja lähedaste rolli oma tervise ja heaolu hoidmisel. Lisaks tervisekasule saame kujundada ka õpilaste hoiakuid ning luua eeldused usalduslikuks koostööks tervishoiusektoriga,“ rääkis Pastarus.
Kliinikumi kogukonnakool hõlmab endas erinevaid uusi ja juba olemasolevaid tegevusi, näiteks aastaid terviseteavet pakkunud vestlusringe, kus elanikkonnal on võimalik omandada uusi teadmisi oma tervise eest hoolitsemisel ning arutleda murekohti tekitavatel teemadel koos teiste patsientide ja tervishoiutöötajatega. „Kliinikumi kogukonnakooli üks oluline fookus on ennetustegevusel, mistõttu alustame pilootprojekti 2023. aasta sügisel Tartu üldhariduskoolidega. Esimesteks õppeasutusteks on Tartu Hansa ja Tamme koolid, kus pakume 5.–9. klassi õpilastele kaheksa erineva teemavaldkonna tutvustust, eesmärgiga suurendada noorte terviseteadmisi ja vastutust oma tervise eest. Teemade ampluaa on lai, näiteks toitumine, une- ja ekraaniaeg, keha hügieeni eest hoolitsemine, vaimse tervise eneseabivõtted, sotsiaalne enesekehtestamine ja vägivalla äratundmine, meelemürgid, erinevate iluvaldkonna tegevuste terviseriskid kuni esmaabi andmise ja elustamiseni,“ rääkis Kliinikumi koolitusosakonna projektijuht Kerli Hiiemäe, kes on ka üks kogukonnakooli kontseptsiooni loojatest.
Koolitusosakonna projektijuht Marge Mahla lisas, et lisaks Kliinikumi välja pakutule oodatakse teemade osas ka koolidelt sisendit, mille puhul vajatakse tervishoiutöötajate tuge teemade käsitlemisel. „Koostöö haridusasutustega on oluline, et terviseõpetuses käsitletav ja tõenduspõhine terviseteave oleks omavahel kooskõlas, vältides vastukäivaid soovitusi. Näiteks tervisliku seisundi muutused ja tähelepanekud, mille puhul tuleb kindlasti tervishoiutöötaja poole pöörduda. Seega oleme paindlikud ja avatud ka nende koolide ettepanekutele, kes sügisel pilootprojektis ei osale,“ tutvustas Marge Mahla. Ta lisas, et Kliinikumi kogukonnakooli kontseptsiooni juurde kuulub ka noortega haiglakeskkonnas kohtumine. „See vähendab haiglahirmu ning julgustab tervishoiuasutusse pöörduma, sealjuures teadlikult ja vajadusepõhiselt. Mida teadlikum on inimene, seda vähem tekitab uus olukord ja keskkond ärevust ning ebakindlust,“ lausus Mahla.
Kliinikumi kogukonnakooli üheks prioriteediks on ka usaldusväärse terviseteabe pakkumine ja kogukonna terviseharituse taseme parendamine. „Kliinikum on oma kogukonna terviseteabe keskus, mis pakub tõenduspõhist infot tänases infomüras ja seda mitte ainult patsientide jaoks, kes satuvad Kliinikumi haiguse tõttu, vaid ka kõikide teiste kogukonnaliikmete jaoks,“ selgitas õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus. Kui täna on kogukonnakool alustamas ennekõike kooliõpilastele suunatult, siis tulevikuvaates puudutab see kõiki kogukonna liikmeid – kogu elukaare ulatuses. „Mida suurem on terviseteadlikkus, seda vähem on terviseärevust ja seda rohkem võtavad inimesed vastutust iseenda ja lähedaste tervise eest. Nii astume olulise sammu lähemale Põhjamaadele, kus ennetustegevused on igapäevase elu osaks,“ ütles lõpetuseks Ilona Pastarus.
Kliinikumi Leht
Kliinikumi kogukonnakooli võimalused
- Oma tervise ja heaolu eest vastutuse võtmine
- Terviseteadlikkuse paranemine
- Lähedaste teadlikkus ja varane märkamine
- Terviseärevuse vähenemine
- Oskus märgata kaaslasi
- Tervisevisiidid kui igapäevaelu osa – ennetustegevuste harjumuspärasus ning pöördumine tervishoiutöötaja poole tervisemurede ilmnedes
- Teadlikkus oma patsiendikogemuse kujundamiseks