Kliinikumi arvamuslõunal arutleti meditsiini kui äri üle

24. mail toimus kolmandat korda Tartu Ülikooli Kliinikumi arvamuslõuna, kus sel aastal arutlesid tervishoiueksperdid üheskoos teemal „Meditsiin kui äri“. Arvamuslõuna eesmärk oli esitleda tervishoiupoliitika kujundajatele erinevate osapoolte vaateid teenuste rahastamisest.  

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi arvates on solidaarsuskindlustus hea viis tervishoiuteenuse korraldamiseks ühiskonnas. „Solidaarsuskindlustusel on aga plaanimajandusega sarnaseid tunnuseid, eriti hinnakujunduse osas. Mõned Terviskassa poolt tasustatavate teenuste hinnad on tervishoiusektori jaoks kasumlikumad ja mõned kahjumlikumad. See toob väljakutseid tervishoiuteenuste osutamiseks turu- ja konkurentsipõhiselt. Ebavõrdsesse olukorda satuvad näiteks haiglavõrgu arengukava haiglad, kelle vastutusalas on paljude ravikindlustuse paketti kuuluvate teenuste samaaegne osutamine, võrreldes osapooltega erasektoris, kus on võimalik osutada vaid üksikuid kasumlikkuse alusel valitud teenuseid,“ sõnas Priit Perens.

Kliinikumi arvamuslõunal jagas Soome kogemust dr Petri Virolainen, ortopeed, Päijat-Häme heaolupiirkonna tegevjuht, varasem Turu Ülikoolihaigla direktor. Tema vastutusalasse kuulub eritervishoiu operatiivjuhtimine ning eelarvestamise juhtimine ühes Soome regioonidest. Dr Virolaineni ettekanne illustreeris tervishoiuteenuste pakkumist mitme eriala koostöös ja integreerituna sotsiaalteenustega. Pärast Soome tervishoiu reforme, mille raames moodustati tervishoiu- ja sotsiaalsfääriga ühised tervisepiirkonnad, on jõutud küll hea tulemuseni, ent süsteem on ressursikulukas, mis omakorda suunab otsima kokkuhoiukohti. Dr Virolaineni sõnul ei ole võimalik mööda vaadata ka väljakutseid esitavast vananevast ühiskonnast, mille tulemusel patsientide arv kasvab kiiremini kui tervishoius töötavate inimeste arv. See võib kaasa tuua teenuse kättesaadavuse vähenemise.

Eesti tervishoiukorraldusest rääkis ka Jaanus Pikani, kes rohkem kui 20 aastat tagasi andis olulise panuse Tartu Ülikooli Kliinikumi moodustamisse ja juhtimisse. Päeva lõpetas ühine mõttevahetus, kus dr Andres Lehtmetsa juhtimisel osalesid terviseminister Riina Sikkut, Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens, Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane, perearst ja poliitikakujundaja dr Eero Merilind, tervishoiuekspert Jaanus Pikani ja eratervishoiuasutuste liidu juht Tõnis Allik.

Arvamuslõunal anti üle ka Kliinikumi preemia, mille pälvis sel aastal dr Kaja Julge, kelle elutööks on olnud allergoloogia arendamine nii Tartu Ülikooli Kliinikumis kui Eestis tervikuna. Markus Louis Mühlbergi ja Maksim Zagura artikkel „Koronaararterite kompuutertomograafiline angiograafia südame isheemiatõve diagnostikas“ nimetati parimaks 2023. aasta teadusartikliks ajakirjas Eesti Arst ning Neinar Seli teadustöö stipendiumid pälvisid dr Sander Pajusalu ja prof Katrin Õunap.

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee