Kliinikum sammub iga aastaga järjest rohelisemalt (21.04.2022)

Tartu Ülikooli Kliinikum algatas 2019. aastal programmi „Rohelisem Kliinikum“ ja liitus EMAS (Eco-Management and Audit Scheme, EMAS) keskkonnajuhtumise rakendamise süsteemiga, et kindla tegevuskava ja välise hindamise abil vähendada järk-järgult oma ökoloogilist jalajälge.

Nii kliinikumi kui ka kõikide teiste haiglate suurim keskkonnaalane mõju tekib läbi jäätmete, energia ja materjalide tarbimise, millel omakorda on mõju kasvuhoonegaaside tekkimisele, kliima muutusele, keskkonna saastumisele ja loodusressursside vähenemisele. Keskkonnasaaste avaldab negatiivset mõju inimeste tervisele, mistõttu on oluline ka tervishoiuasutustel mõelda oma tegevustele keskkonna aspektist lähtuvalt.

Keskkonnamõjude hindamiseks on kliinikum kaardistanud oma tegevuste mõju ja seadnud keskkonnategevuskavas eesmärgid nende vähendamiseks, sealhulgas energiatõhususe, vee tarbimise, materjalitõhususe, jäätmete, bioloogilise mitmekesisuse ja heitmete osas. „Hinnates oma 2021. aasta tegevusi, saame nentida, et kuigi elektritarbimine kliinikumis ei vähenenud, mis valdavalt on tingitud uute tehnosüsteemide väljaehitamisest, minnakse jõudsalt edasi valgustite LED-tehnoloogia lahendustega ning vanade seadmete välja vahetamisega,“ selgitas keskkonna ja puhastuse osakonna juhataja Triin Arujõe. Ühtlasi uurib kliinikum ka taastuvenergia ja päikesepaneelide kasutamise võimalikkust. Tarbimist vähendati sellel perioodil vee (4%) ja koopiapaberi (12%) kasutamise osas.

„2021. aastal suurenes kliinikumis võrreldes eelmise aastaga ohtlike jäätmete kogus, mis meie jaoks on edasiminek, kuna näitab töötajate teadlikkuse tõusu ravimijääkide tõhusamal sorteerimisel. Kliinikumi muudest olmejäätmetest (segaolmejäätmed, pakendid, biojäätmed ning vanapaber) suunati 98,5% taaskasutusse, millest omakorda ringlusesse suunati 24%,“ rääkis Arujõe. Ta lisas, et arvestades kliinikumi hoonestatud ala suurust ja töötajate arvu, saab heaks tulemuseks lugeda ka seda, et kliinikum on suutnud säilitada iga töötaja kohta 34 m2 roheala.

Kliinikumi CO2 heitmete teke suurenes 3%, mis tulenes põhiliselt gaasi suuremast tarbimisest. Kliinikum autopargi, mis koosneb 35 sõidukist, keskmine vanus vähenes 2021. aastal 8 aastalt 7,6 aastale.  Lisaks osteti 2021. aastal kaks bensiinimootoriga hübriidautot.

Eelmisel tegevusaastal võeti kasutusele kliinikumi kolmes raviosakonnas keskkonnasäästlikud Longopac sorteerimislahendused ning investeeriti avalike ruumide sorteerimislahendustesse. Patsientide toitlustamisel asendati ühekordsed nõud korduvkasutatavate nõudega. Töötajate toitlustamisel vähenes Kohvikumis ühekordsete nõude kasutamine 31%.

Kliinikumi rohesammud said 2021. aastal ka tunnustatud välisaudiitorite poolt: kliinikumile omistati EMAS registreering, mis kinnitab, et kliinikumi keskkonnajuhtimise süsteem vastab kõrgeimale keskkonna standardile. Triin Arujõe möönab, et hoolimata senistest saavutustest on siiski veel pikk maa minna ning toob välja igapäevased tegevused, millega igaüks sel teekonnal kaasa aidata saab:

• vähendada printimist
• vähendada ühekordsete nõude kasutamist
• kustutada tuled
• sorteerida jäätmeid teadlikult
• tulla võimalusel tööle keskkonnahoidlikul viisil
• märgata ja teha ettepanekuid e-posti aadressile rohelisemkliinikum@kliinikum.ee

Kliinikum on esimene haigla Eestis, kes läbi tõendatud keskkonnajuhtimissüsteemi teadlikumalt astub rohelisema tuleviku poole. Aastaks 2026 on arengukavas toodud kliinikumi üheks positsiooniks olla keskkonnahoidlik haigla.

Kliinikumi Leht

Kliinikumis tekib ühe töötaja kohta aastas keskmiselt 292 kg jäätmeid, prinditakse 680 lehte ja ostetakse Kohvikumist 18 ühekordset karpi.