Kliinikum pakkus patsientidele 2024. aastal suurimat erialade valikut Eestis (14.04.2025)

2024. aastal pöördusid patsiendid Tartu Ülikooli Kliinikumi ambulatoorsetele, päevaravi, haiglaravi, erakorralise meditsiini, ennetuse, hambaravi ja teistele tervishoiuteenustele enam kui 800 000 korral.

Tartu Ülikooli Kliinikumis ravitakse üle 23% kogu Eesti elanikkonnast. Raviliikidest tehti arvuliselt enim ambulatoorseid vastuvõtte. „2024. aastal tehti Kliinikumis 504 561 arsti vastuvõttu, 36 219 e-konsultatsiooni ja 150 824 õe ja ämmaemanda vastuvõttu. Kokku toimus ambulatoorseid vastuvõtte koguni 10 000 võrra enam kui eelmisel aastal,“ tutvustas Kliinikumi juhatuse liige ja ravijuht dr Liis Salumäe. Ta lisas, et e-konsultatsioonide puhul võetakse Kliinikumis ravi üle 59% juhtudest. „Arstide poolt hinnatud arstiabi vajaduse kiirus näitab, et umbes 8% patsientidest tuli ambulatoorsele vastuvõtule juba nädala jooksul ja 63% 8–42 päeva jooksul. Suurema osa, 81% Kliinikumis tehtavatest e-konsultatsioonidest tellivad perearstid,“ lausus ravijuht.

Ülikoolihaiglas on esindatud suurim valik arstlikest erialadest ning Kliinikumi Tartus, Lõuna-Eestis, Tallinnas, Pärnus ning Ida-Virumaal pakutavatele tervishoiuteenustele saavad pöörduda kõik Eesti elanikud. „Suurima Tartuvälise töömahuga on Kliinikumi meestekliinik, mis asub nüüd koos teiste Kliinikumi üksustega uues Ülemiste City Tervisemajas. Vähiravi teenuste arv on omakorda kasvanud Ida-Virumaal ja Narvas – 23% Kliinikumi onkoloogide ja 14% hematoloogide vastuvõttudest toimus Ida-Virumaal,“ kirjeldas dr Liis Salumäe.

Kliinikumil on oluline roll ka erakorralise ja vältimatu abi pakkumisel, tagades seeläbi turvatunnet kogu ühiskonnas. „2024. aastal pöördus erakorralise meditsiini osakonda (EMO) rekordarv patsiente: kokku enam kui 49 000 patsienti,“ ütles dr Salumäe. Lisaks EMOle lahendatakse erialaspetsiifilisi erakorralisi terviseprobleeme ööpäevaringselt silmakliiniku, kõrvakliiniku, lastekliiniku, psühhiaatriakliiniku, stomatoloogia kliiniku ning naistekliiniku valvekabinettides, kuhu pöörduti kokku enam kui 37 000 korral. 

2024. aastal toimus Kliinikumi naistekliinikus 2 013 sünnitust ning sarnaselt muu Eestiga on sünnituste arv languses. Elundisiirdamisi tehti 2024. aastal Kliinikumis kokku 40, nendest 2 kopsude siirdamist, 10 maksasiirdamist ja 28 neerusiirdamist. Hambaravile pöördumisi kokku 61 401, millest kolmandik oli seotud laste hambaravi ja ortodontia patsientidega. Patsientide ravimise kõrval peab Kliinikum oluliseks ka ennetustegevusi. 2024. aastal osales Kliinikumis erinevates sõeluuringu- ja ennetusprojektides 34 000 inimest.

Haiglaravil raviti Kliinikumis 2024. aastal 41 009 patsienti. Haiglaravi patsientidele tehti 22 540 kirurgilist protseduuri, 37% ehk 14 538 haiglaravi patsienti vajasid operatsiooni.

Lisaks haiglaravile ravitakse Kliinikumi patsiente ka päevaravil, mis tähendab, et patsient ei pea jääma protseduuri või operatsiooni järgselt haiglasse, vaid saab minna koju pärast vajalikke tunde kestnud arstlikku jälgimist. 2024. aastal raviti Kliinikumi erinevate erialade päevaravides kokku 18 754 patsienti, nendest 11 125 opereeriti. Enim viiakse päevaravis läbi näiteks katarakti operatsioone, rasedate sünnieelset diagnostikat ja jälgimist, kõrva-nina-kurgu operatsioone, ortopeedia artroskoopilisi operatsioone jne, aga ka näiteks keemia-  ja bioloogilist ravi.

Kliinikumi eesmärgiks on pakkuda oma patsientidele hoolivat ja inimesekeskset tervishoiuteenust. „Eesmärgi saavutamiseks kasutame tavapäraste rahulolu-uuringute kõrval juba mitmendat aastat ka soovitusindeksi meetodit. Tegemist on vahetu tagasiside andmise võimalusega, mis on kasutusel kõikide kliinikute ambulatoorsetes osakondades, EMOs ja valvekabinettides. Vastuvõtu järel palume patsientidel hinnata oma teenusekogemust, mis aitab meil mõista patsientide ootusi ja vajadusi. Kliinikumi 2024. aasta soovitusindeks oli 87,3, mis peegeldab suurt usaldust ja rahuolu Kliinikumi tervishoiuteenuste suhtes,“ tutvustas juhatuse liige ning õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Kliinikumi eripäraks tervishoiumaastikul on ravitöö läbipõimumine õppe- ja teadustööga koostöös Tartu Ülikooliga. 2024. aastal oli doktoriõppes 75 Kliinikumi töötajat, mis omakorda mõjutab ravitegevuse edendamist vastavatel kliinilistel erialadel. „Kliinikumi töötajad avaldasid 305 teaduspublikatsiooni, sealjuures kuuluvad viis Kliinikumi töötajat oma valdkonna 1% enim viidatud teadlaste hulka maailmas. 2024. aastal oli Kliinikumis käimas 339 teadusuuringut. Lisaks välistele finantsallikatele, toetas ligi 900 000 euroga töötajate teadus- ja arendustegevusi ka Kliinikumi arendusfond,“ kirjeldas teadus- ja arendustegevusi juhatuse liige prof Joel Starkopf.

Kliinikum on Eesti üks suurimaid tööandjaid – 2024. aastal oli ametis 5077 töötajat. „Tänan Kliinikumi töötajaid, kes kõik andsid panuse eespool kirjeldatud ravitöösse, patsiendikesksesse lähenemisse, teadus- ja arendustegevustesse. Selle kõige kõrval viivad Kliinikumi töötajad läbi ka õppetööd, et tagada tervishoiu järelkasv ning tulevased kolleegid. Kliinikumi kui Eesti ühe suurima asutuse eelarve oli veidi enam kui 360 miljonit eurot, millest suurem osa laekus Tervisekassa tervishoiuteenuste ostmisest. Sealjuures tuleb arvesse võtta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumile ka tütarettevõtete finantsnäitajad,“ lausus Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens lõpetuseks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi 2024. aasta tegevusaruandega saab tutvuda kodulehel.

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsioonijuht
Helen.Kaju@kliinikum.ee