Kliinikum osutas 2023. aastal patsientidele tervishoiuteenuseid rohkem kui 800 000 korral (19.04.2024)

2023. aastal raviti Tartu Ülikooli Kliinikumis viimaste aastate rekordarv patsiente. Ambulatoorsetele vastuvõttudele, päevaravile, haiglaravile, hambaravile, erakorralise meditsiini osakonda ning teistele tervishoiuteenustele pöörduti 814 342 korral.

„See, et ravitud on senisest enam patsiente, tähendab, et me kõik oleme pühendunult suures mahus tööd teinud ning meie ravimahud on sarnased pandeemia eelse ajaga. Kasvutrendis olid päevaravi, õdede iseseisvad vastuvõtud ning e-konsultatsioonid. Viimaste hüppeline kasv Kliinikumis on võimaldanud patsientidel saada paremini õigel ajal õiget ravi – olgu selleks perearsti juures ravi jätkamine, eriarstiabi süsteemi üle võtmine või patsientidele erakorralise abi osutamine. E-konsultatsioonidega oleme liikunud lähemale nii patsientidele kui perearstidele,“ lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens.

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eesti ainus ülikoolihaigla, kus patsientide ravimiseks ja tulevaste kolleegide õpetamiseks on esindatud kõik arstlikud erialad. Ambulatoorne eriarstiabi koosneb mitmetest erinevatest tegevustest – arstide, õdede ja muude spetsialistide vastuvõttudest, aga ka uuringutest, analüüsidest, protseduuridest ning patsiendi nõustamisest ja juhendamisest terviseküsimustes. „Just ambulatoorne ravitöö oli kõige suuremas kasvus – 2023. aastal tehti Kliinikumis 510 163 arsti vastuvõttu, mis on ligi 11 000 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Sealjuures liikusid meie arstid ka senisest enam patsientide elukohale lähemale – hematoloogid, onkoloogid ja onkokirurgid tegid üle 9 000 vastuvõtu Ida-Virumaal ja Narvas,“ rääkis Kliinikumi juhatuse liige ja ravijuht dr Liis Salumäe. Ta lisas, et ambulatoorse töö igapäevaseks osaks on ka e-konsultatsioonid, mis perearstide jaoks mitmel erialal peamiseks patsiendi eriarstile suunamise kanaliks. „Tervisekassa andmetel vastab Eestis enim e-konsultatsioonidele just Tartu Ülikooli Kliinikum. 2023. aasta tehti kokku 29 536 e-konsultatsiooni, mida on 64% rohkem võrreldes varasemaga,“ sõnas e-konsultatsiooni võimalusi dr Salumäe.

Kliinikumis on ka õdede ja ämmaemandate tööülesanded ning kohustused patsientide raviteekondadel iga aastaga suurenenud, mistõttu kasvas eelmisel aastal ka õendusteenuste maht. 2023. aastal tegid õed ja ämmaemandad vastuvõtte 139 113 korral, mida 7 000 võrra enam kui eelmisel aastal. Koduvisiite tegid õendustöötajad 15 647 korral.

Olulise tervishoiuteenusena tagab Kliinikum ka ööpäevaringse erakorralise abi kõikidele abivajajatele. 2023. aastal pöörduti erakorralise meditsiini osakonda (EMO) samuti senisest enam – 47 752 korral ning päevas osutati abi keskmiselt 130 patsiendile. „Tegemist on viimaste aastate suurima pöördumiste arvuga, sealjuures suurenes raskete haigusseisundite osakaal,“ rääkis ravijuht.  Täiendavalt erakorralise meditsiini osakonnale on ööpäevaringselt tagatud vältimatu abi osutamine ka erialaspetsiifilistes valvekabinettides. Silma-, kõrva-, laste ja psühhiaatriakliiniku valvekabinetti pöörduti kokku 30 984 korral, pöördumised kasvasid 8%. 1485 inimest vajasid ka erakorralist hambaravi, mida pakub Kliinikumi stomatoloogia kliinik. Koos plaaniliste patsientidega oli hambaravile pöördumisi kokku 60 225.

Haiglaravi puhul jätkub suund, et mitmed seni statsionaaris tehtud operatsioonid ja protseduurid liiguvad päevaravisse. 2023. aastal raviti Kliinikumis haiglaravil 41 022 patsienti, kellest 39% opereeriti. Kokku tehti üle 23 000 kirurgilise protseduuri. Päevaravis ravitud patsientide arv kasvas aastaga 7%, kokku raviti 18 636 patsienti. Uue erialana lisandus päevaravisse näo- ja lõualuudekirurgia, samuti kasvas päevaravi teenuste maht lastekirurgias, kõrva-nina-kurguhaigustes, silmahaigustes, ortopeedias ning mittekirurgilistest erialadest onkoteraapias, lastehaigustes, psühhiaatrias sõltuvushäirete ravis, endokrinoloogias ja reumatoloogias. Haiglaravil ja päevaravis raviti eelmise aastaga võrreldes kokku rohkem 2500 patsienti. Küll aga vähenes 6% võrra sünnituste arv – naistekliinikus toimus eelmisel aastal 2 188 sünnitust.

Tartu Ülikooli Kliinikumis viiakse läbi kõik Eesti elundisiirdamised. Doonorluse aktiivsus ja ka multielundidoonorite osakaal olid 2023. aastal head, mistõttu toimus kokku 70 elundisiirdamist – 2 kopsude, 17 maksa- ja 51 neerusiirdamist, sh 4 pankrease ja neeru siirdamist koos. Lisaks toimus Kliinikumi ja Helsingi ülikoolihaigla koostöös 3 südamesiirdamist Eesti patsientidele ja 1 neerusiirdamine Eesti väikelapsele.

Ravimise kõrval pöörab Kliinikum tähelepanu ka ennetustegevustele. Vähi varajaseks avastamiseks tehti rinnavähi, emakakaelavähi, jämesoolevähi ja kopsuvähi sõeluuringuid 20 828 inimesele. Lisaks käisid 11 473 inimest Kliinikumis muude ennetusprojektide raames – näiteks noorsportlased.

Kliinikumi põhiväärtuseks on hooliv ja inimesekeskne ravitegevus. Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul tuleb selleks, et näha tervishoiusüsteemi patsiendi vaates, arvestada patsientide hinnanguga tervishoiuteenusega kaasnenud kogemusele. „Teame, et inimeste ootused tervishoiuteenustele on muutunud, mistõttu kogume patsientide tagasisidet mitmel erineval moel – olgu selleks aktiivne koostöö Kliinikumi patsientide nõukojaga, vahetu tagasiside küsimine vastuvõttude järgselt või ka plaanilised rahulolu-uuringud. Patsientide ettepanekud on heaks täiendavaks sisendiks meie arendustegevustes uute teenuste osas, näiteks kui piloteerime uusi raviteekondi, kaasame laiemat kogukonda õppima oma tervise eest hoolitsema või arendame uusi teenuseid tehisintellekti abil,“ kirjeldas Ilona Pastarus.

Ülikoolihaigla üks eripära on ka aktiivne õppe-, teadus- ja arendustöö koostöös Tartu Ülikooli ja teiste partneritega. „Meie missiooniks on viia teadus patsiendi teenistusse. Selleks rahastasime Kliinikumi arendusfondist erinevaid teadus- ja arendusprojekte rohkem kui  1 miljoni euro väärtuses. 11 Kliinikumi töötajat kaitsesid Tartu Ülikoolis doktorikraadi, andes tööde tulemuste kaudu olulise panuse ravitegevuse edendamisse,“ tutvustas Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf.

2023. aasta üks oodatumaid sündmusi oli Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu avamine, millega parandati oluliselt nii töötajate kui patsientide tingimusi. Soojalt vastu võetud laste- ja kõrvakliinik ning uus operatsiooniplokk on Eesti kaasaegseimad.

Eespool kirjeldatud ravitöö, patsiendikesksus ning teadustöö sai võimalikuks vaid tänu 4911 Kliinikumi töötajale. „Eesti ühe suurima asutuse suurimaks väärtuseks on pühendunud töötajad, kes kujundavad nii tänast kui homset tervishoidu. 220 aastat ajalugu tõestab, et ülikoolihaigla on rajanud teed Eesti tervishoius ravides, õpetades ning teadus- ja arendustööd tehes. Tänan kõiki Kliinikumi töötajad, kes kannavad meie väärtusi ja tagavad jätkusuutlikkuse,“ ütles juhatuse esimees Priit Perens.

Tartu Ülikooli Kliinikumi 2023. aasta tegevusaruandega saab tutvuda SIIN. Ühtlasi on võimalik jälgida Kliinikumi tegevust arvudes statistika töölaual SIIN.

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee, tel 5331 9423