Kontaktandmed
L. Puusepa 8, H-korpus, 2. korrus
Telefoninumbrid
Veresoontekirurgia osakond on oma valdkonna suurim kõrgeima etapi raviüksus Eestis. Osakonnas on 24 voodikohta, tagatud on ööpäeva- ja aastaringne valveteenus. Igal tööpäeval nädalas toimub veresoontekirurgi ambulatoorne vastuvõtt. Sagedasemad haigete diagnoosid, mida ravime kaasaegsete endovaskulaarsete ja avatud operatsioonitehnikatega on:
Veenilaiendite kirurgia: dr V. Kalbus, dr A. Aavik, dr J. Lieberg
Endovaskulaarsed protseduurid: dr V. Kalbus, dr A. Aavik
Organsiirdamiste vaskulaarsed rekonstruktsioonid: dr A. Aavik, dr H. Järve, dr T. Ellervee
EKMO protseduurid: dr A. Aavik, dr H. Järve
Permanentsete dialüüsikateetrite kirurgia: dr A. Metsa, dr A. Aavik
Käekirurgia: dr A. Metsa
Alajäseme arterite haigus (AAH) on pahaloomulise vaskulaarse fenotüübi väljendus. Neil haigetel esineb mitmeid kordi sagedamini tõsiseid südame- ja veresoonkonna haiguste tüsistusi võrreldes teiste ateroskleroosihaigetega. Haiguse progresseerumine võib viia alajäseme amputatsioonini, mis on elukvaliteeti laastav ja ühiskonnale tervikuna suur sotsiaalmajanduslik koormus. Tänapäeval kasutusel olevad AAH ravivõimalused on aga suhteliselt väheefektiivsed. Seetõttu on vajalikud teadusuuringud, mis selgitaksid täpsemalt haiguse patogeneesi, et seeläbi leida uusi prognostilisi biomarkereid, täppisravi sihtmärke ja ravivõimalusi.
Käimaolevate teadusuuringute raames uurime:
a) isheemilise alajäseme patofüsioloogiat läbi arteriovenoossete gradientide (metaboloomi, oksüdatiivse stressi ja põletikumarkeride) määramise
b) arterite funktsionaal-metaboloomilise profiili prognostilist mõju jäseme- ja süsteemsetele kardiovaskulaarsetele tüsistustele (infarkt, insult, surm). Selle tarbeks on loodud pidevalt täienev kvaliteetne korrastatud andmekogu - AAH biopank.
c) muutusi arterite funktsionaal-metaboloomilise profiilis alajäseme verevarustuse taastamise järgselt
d) kaugisheemilise eelkohastamise mõju organkahjustuse vähendamisel perioperatiivselt veresoontekirurgias
e) kaugisheemilise eelkohastamise mõju klaudikatsioonile AAH patsientidel
f) vasaku südamepoole düsfunktsiooni hindamine strain-analüüsidega AAH patsientidel
Ülalmainitud projektid on rahastatud Eesti Teadusagentuuri ja TÜ Kliinikumi teadus-arendusteenistuse poolt.
Lisaks uurime kõhuaordi aneurüsmi kirurgilise ja endovaskulaarse ravi tulemusi ning proteesiinfektsiooni käsitlust.
1967 Endel Tünder "Näidustused alajäsemete arterite taastavateks operatsioonideks oblitereeruva ateroskleroosi puhul"
1971 Kaljo Põder "Aordi ja niudearterite taastavatest operatsioonidest"
1972 Ennu Sepp "Posttrombootiline sündroom ja selle kirurgiline korrigeerimine"
1973 Henno Tikko "Intimotrombektoomia aordi ja alajäsemete magistraalarterite läbitavuse taastamisel"
1986 Urmas Lepner "Kordusoperatsioonid aordi-niudearteritel ja reiepõlveõndlaarteritel"
1986 Tiit Meren „Aortokoronaarne sunteerimine südamelihase ägeda infarkti staadiumis“
1989 Andres Pulges "Surgical treatment of Raynaud disease and syndrome and thoracic outlet syndrome"
2006 Priit Põder "Clinical and experimental investigation: relationship of ischaemia/reperfusion injury with oxidative stress in abdominal aortic aneurysm repair and in extracranial brain artery endarterectomy and possibilities of protection against ischaemia using a glutathione analogue in a rat model of global brain ischaemia"
2007 Jaak Kals "Endothelial function and arterial stiffness in patients with atherosclerosis and in healthy subjects. A clinical and biochemical study"
2022 Jüri Lieberg "Results of surgical treatment and role of biomarkers in pathogenesis and risk prediction in patients with abdominal aortic aneurysm and peripheral artery disease"
1. Kuusik K, Kasepalu T, Zilmer M, Eha J, Paapstel K, Kilk K, Rehema A, Kals J. Effects of RIPC on the metabolomical profile during lower limb digital subtraction angiography: a randomized controlled trial. Metabolites 2023;13:856.
2. Rüütmann AM, Kals J. Primary and secondary aortoenteric fistulas in a patient with abdominal aortic aneurysm. International Journal of Surgery Case Reports 2023;107:108344.
3. Tamme K, Reintam Blaser A, LaisaarK-T, Mändul M, Kals J, Forbes A, Kiss O, Acosta S, Björck M, Starkopf J. Incidence and outcomes of acute mesenteric ischaemia: a systematic review and meta-analysis. British Medical Journal Open 2022;12:e062846.
4. Eerik K, Kasepalu T, Kuusik K, Eha J, Vähi M, Kilk K, Zilmer M, Kals J. Effects of RIPC on the metabolome in patients undergoing vascular surgery: a randomized controlled trial. Biomolecules 2022;12:1312.
5. Paapstel K, Kals J. Metabolomics of Arterial Stiffness (Review). Metabolites 2022;12:370.
6. Hakovirta H, Jalkanen J, Saimanen E, Kukkonen T, Romsi P, Suominen V, Vikatmaa L, Valtonen M, Karvonen MK, Venermo M; INFORAAA Study Group. Induction of CD73 prevents death after emergency open aortic surgery for a ruptured abdominal aortic aneurysm: a randomized, double-blind, placebo-controlled study. Scientific Reports 2022;12:1839.
7. Lieberg J, Kadatski KG, Kals M, Paapstel K, Kals J. Five-year survival after elective open and endovascular aortic aneurysm repair. Scandinavian Journal of Surgery 2022;111:14574969211048707.
8. Kuusik K, Kasepalu T, Zilmer M, Eha J, Vähi M, Torop LA, Lieberg J, Kals J. The role of RIPC in preventing organ damage, inflammation and oxidative stress during lower limb DSA: a randomised controlled trial. Oxidative Medicine and Cellular Longevity 2021:6043550.
9. Lieberg J, Wanhainen A, Ottas A, Vähi M, Zilmer M, Soomets U, Björck M, Kals J. Metabolomic profile of abdominal aortic aneurysm. Metabolites 2021; 11:555.
10. Järve H, Kals J. Listeria monocytogenes infectious abdominal aortic aneurysm: case report and review of the literature. Clinical Case Reports 2021;9:800–804.
11. Kasepalu T, Kuusik K, Lepner U, Starkopf J, Zilmer M, Eha J, Vähi M, Kals J. Remote ischaemic preconditioning influences the levels of acylcarnitines in vascular surgery: a randomised clinical trial. Nutrition and Metabolism 2020; 17:76.
12. Kasepalu T, Kuusik K, Lepner U, Starkopf J, Zilmer M, Eha J, Vähi M, Kals J. Remote ischaemic preconditioning reduces kidney injury biomarkers in patients undergoing open surgical lower limb revascularisation: a randomised trial. Oxidative Medicine and Cellular Longevity 2020:7098505.
13. Kepler T, Kuusik K, Lepner U, Starkopf J, Zilmer M, Eha J, Vähi M, Kals J. Remote ischaemic preconditioning attenuates cardiac biomarkers during vascular surgery: a randomised clinical trial. European Journal of Vascular and Endovascular Surgery 2020;59:301-308.
14. Reile R, Võrno T, Kals J, Ilves P, Kiivet RA. The cost-effectiveness of abdominal aortic aneurysm screening in Estonia. Value in Health Regional Issues 2020;22:1-6.
15. Kuusik K, Kepler T, Zilmer M, Eha J, Vähi M, Kals J. Effects of remote ischaemic preconditioning on arterial stiffness in patients undergoing lower limb angiographic procedure: a randomised clinical trial. European Journal of Vascular and Endovascular Surgery 2019;58:875-882.
16. Kepler T, Kuusik K, Lepner U, Starkopf J, Zilmer M, Eha J, Lieberg J, Vähi M, Kals J. The effect of remote ischaemic preconditioning on arterial stiffness in patients undergoing vascular surgery: a randomised clinical trial. European Journal of Vascular and Endovascular Surgery 2019;57:868-875.
17. Aavik A, Kibur RT, Lieberg J, Lepner U, Aunapuu M, Arend A. Cold-Stored Venous Allografts In Different Preserving Solutions: A Study On Changes In Vein Wall Morphology. Scandinavian Journal of Surgery 2019;108:67-75.
18. Paapstel K, Kals J, Eha J, Tootsi K, Ottas A, Piir A, Jakobson M, Lieberg J, Zilmer M. Inverse relations of serum phosphatidylcholines and lysophosphatidylcholines with vascular damage and heart rate in patients with atherosclerosis. Nutrition, Metabolism and Cardiovascular Diseases 2018:28: 44-52.
19. Lieberg J, Pruks L.-L., Kals M, Paapstel K, Aavik A, Kals J. Mortality After Elective and Ruptured Abdominal Aortic Aneurysm Surgical Repair: 12-Year Single-Center Experience of Estonia. Scandinavian Journal of Surgery 2018; 107:152-157.
20. Paapstel K, Zilmer M, Eha J, Tootsi K, Piir A, Kals J. Early biomarkers of renal damage in relation to arterial stiffness and inflammation in male coronary artery disease patients. Kidney & Blood Pressure Research 2016;41:488-497.
21. Paapstel K, Kals J, Eha J, Tootsi K, Ottas A, Piir A, Zilmer M. Metabolomic profiles of lipid metabolism, arterial stiffness and hemodynamics in male coronary artery disease patients. IJC Metabolic and Endocrine 2016;11:13-18.
22. Paapstel K, Zilmer M, Eha J, Piir A, Tootsi K, Kals J. Association between fibulin-1 and aortic augmentation index in male patients with peripheral arterial disease. European Journal of Vascular and Endovascular Surgery 2016;51:76-82.
23. Zagura M, Kals J, Kilk K, Serg M, Kampus P, Eha J, Soomets U, Zilmer M. Metabolomic signature of arterial stiffness in patients with peripheral arterial disease. Hypertension Research 2015;38:840-846.
24. Kals J, Lieberg J, Kampus P, Zagura M, Eha J, Zilmer M. Prognostic impact of arterial stiffness in patients with symptomatic peripheral arterial disease. European Journal of Vascular and Endovascular Surgery 2014;48:308–315.
Veresoontekirurgia osakond avati 1. veebruaril 1965. aastal Tartu Linna Kliinilises Haiglas Toomel.
Toome Haigla periood: 1965-1971
Voodikohti : 25
Ravitud haigeid aastas: 350 – 400
Operatsioonide arv aastas: 160 – 200
Ambulatoorse vastuvõtud: 600-700
1960.a. tehti reiearteril esimene rekonstruktiivne operatsioon
1962.a. tehti esimene aortograafia tehti Raul Talviku poolt.
1962.a. esimene veresoonesiire (A. Linkberg, E. Tünder, K. Põder).
1963 - 1966.a. a. carotis interna endarterektoomia
1968 – 1970.a. veenide trombektoomiad, Palma, Lintoni ja Felderi op., veeniklapi moodustamine
1969.a. aordi-niudearterite eversioonendarterektoomiad
1969.a. veresoontekirurgia probleemlaboratooriumi rajamine Toomas – Andres Sullingu eestvedamisel
Maarjamõisa periood: 1971 – 1980
Osakonda juhatasid: dr. Henno Tikko, dr. Villu Mölder, dr. Raivo Annus
Voodikohti: 40
Ravitud haigeid: 600 – 650 aastas
Operatsioonide arv: 420 – 450 aastas
Femoro – tibiaalsed rekonstruktsioonid 1972
Sümpatektoomia Atkins`i järgi
Esimene aorto – koronaarne šunteerimine 1974
Esimene õnnestunud labakäe replantatsioon 1979
Nendel aastatel arendati Toomas-Andres Sullingu eestvedamisel südame pärgarterite kirurgiat ja see tipnes 1979.a. osakonna jagunemisega: osa personalist siirdus Tallinnasse vastloodud kardiovaskulaarkirurgia osakonda Mustamäe Haiglas.
Maarjamõisa periood: 1981 – 1990
1980.-2005.a. juhatas veresoontekirurgia osakonda dr. Enn Rebane.
Voodikohti: 40
ravitud haigeid : 800 – 820 aastas
operatsioonide arv: 600 – 650 aastas
F - P ja F – T rekonstruktsioonide kasv
esimesed popliteo-pedaalsed sildamised
reoperatsioonid hilisperioodis
vaskulariseeritud koelapid
mikrokirurgilise meetodi laialdasem rakendamine
seoses osakonnas tekkinud arstide puudusega võeti eelkõige prof. Henno Tikko initsiatiivil tööle 9 noort arsti.
1982.a. omistati professoritele Ülo Arendile, Jüri Männistele, Kalju Põderile, Ennu Sepale, Henno Tikkole ja Endel Tünderile ENSV Riiklik Teaduspreemia veresoontekirurgia arendamise ja juurutamise eest Eesti NSV-s aastatel 1960 – 1980.
Maarjamõisa periood: 1991 – 1995
Voodikohti: 40
ravitud haigeid : 790 – 820 aastas
operatsioonide arv : 630 – 650 aastas
1992.a. - femoro – tibiaalne bypass in situ
1994.a. – a. carotis interna eversioonendarterektoomia
aktiivsemad suhted lääneriikide kirurgidega, välislähetused
üleminek kindlustusmeditsiinile
Maarjamõisa periood: 1996 – 2000
Voodikohti: 30
ravitud haigete arv: üle 1000 aastas
operatsioonide arv: 880 – 910 aastas
suurenes rekonstruktiivsete operatsioonide arv ekstrakraniaalsetel ajuarteritel ja kõhuaordi aneurüsmide resektsioonproteseerimiste arv
1997.a. - uus metoodika infitseeritud veresoone proteeside ravis – alloveeni kasutamine
SA Tartu Ülikooli Kliinikum alates 2000. a.
2000.-2005.a. kuulus veresoontekirurgia osakond kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinikusse (juhataja dr. Andres Pulges), 2005. a aastast uuesti kirurgiakliiniku koosseisu. 2005. -2021.a. juhatas veresoontekirurgia osakonda dr. Jüri Lieberg.
Ravitöö intensiivsuse jätkuv kasv
Ravitud statsionaarseid haigeid aastas 1000 -1200
Operatsioone statsionaaris 1000 - 1100
Postop. letaalsus kuni 1,5%
Operatsioone päevakirurgias 280 - 330
Ambulatoorseid vastuvõtte : 4500 - 4800
Arste – 6
Diagnostikavõimaluste paranemine
Probleemid tervishoiu rahastamisega
Innovatiivsete ravimeetodite juurutamine (ravime vanemaid, raskemaid patsiente, kiiremini)
Oluliselt tihenenud koostöö teiste erialade arstidega (nefroloogid, kardioloogid, traumatoloogid, transplantoloogid jt)
SA Tartu Ülikooli Kliinikum 2005 – 2021.a.
Viimasel paaril kümnendil on hüppeliselt kasvanud endovaskulaarsete revaskulariseerivate protseduuride hulk
Avatud rekonstruktiivsete operatsioonide osakaal on seetõttu langustrendis < 50% (sarnane trend kogu maailmas)
Kasvab patsientide hulk, kelle arterite kahjustus on mitmetasandiline, mis vajab kombineeritud ravi (endovaskulaarne + avatud kirurgia) hübriidprotseduurina
Aordi aneurüsmide, dissektsioonide ja traumaatiliste aordi vigastuste ravis endovaskulaarselt stentgraftide paigaldamine (EVAR; TEVAR)
Intra-arteriaalne kateeterjuhitud trombolüüsi kasutuselvõtt võimaldab vältida tüsilikke ja tehniliselt keerukaid kordusoperatsioone ning ravida patsiente nii sildade/bypasside tromboseerumise korral kui ka primaarsete ägedate isheemiate korral.
Käekirurgia patsientide ravimise kompetentsi tekkimine
Sisearsti töölevõtt on parandanud patsientide medikamentoosset ravi
Veresoontealase ja –kirurgilise teadustöö osakaalu oluline suurenemine viimase 15-20 aasta jooksul. Veresoonte teaduslabori - Endoteeli Keskuse - avamine 2004.a. koostöös Südamekliinikuga ja TÜ Biokeemia osakonnaga.
Kantselei
L. Puusepa 8 ruum E-111
telefon 731 8131