Kontaktandmed
L. Puusepa 8, A-korpus, 3. korrus
Telefoninumbrid
Abdominaalkirurgia osakonna näol on tegemist üldkirurgilist abi pakkuva üksusega. Teostatakse erinevaid üldkirurgilist tüüpi operatsioone, seejuures suur osa lõikustest teostatakse võimalusel laparoskoopilisel (patsiendi jaoks väheminvasiivsel) meetodil. Lisaks tavapärasele tegevusele on osakond põhjalikumalt spetsialiseerunud ka maksasiirdamisele, proktoloogiale ja bariaatrilisele kirurgiale.
Osakond tegeleb peamiselt järgmiste haiguste diagnostika ja raviga:
Bariaatriline kirurgia: dr T. Sillakivi, dr J. Suumann, dr M-H. Lõhmus
Kõhuseina songade laparoskoopiline kirurgia: dr A. Uksov, dr A. Tein, dr J. Suumann
Maksasiirdamine ja maksa-sapiteede muu kirurgia: dr A. Tein, dr A. Uksov
Reflukshaiguse kirurgia: dr T. Sillakivi, dr A. Uksov, dr A. Tein, dr J. Suumann, M. Peetsalu
Proktoloogiline kirurgia: dr M. Peetsalu, dr K. Saarniit
1) Bariaatrilises kirurgias on teadustöö olnud ravitegevusega integreeritud juba 15 aastat, olles seotud ka 3 doktorandi uurimustega. Momendil käigus selles valdkonnas 3 uuringut.
2) Maksasiirdamise programmi raames siirdatud patsientidega seotud valdkonna uurimine.
1972 - prof Ants Peetsalu kandidaadiväitekiri „Muutused vere hüübimissüsteemis gastroduodenaalsete haavandite ja neist põhjustatud verejooksude korral“.
1987 – emeriitdotsent Toomas Väli kandidaadiväitekiri "Vagotoomia ja püroloplastika mõju laktoosi selektiivse malabsortsiooni kliinilisele manifesteerumisele".
1992 - prof Ants Peetsalu doktoriväitekiri „Vagotoomia duodenaalhaavandi korral. Maohappesuse, seerum-pepsinogeen-1, maolimaskesta histoloogia ja Helicobacter pylori uurimine“.
2003 – kaasprofessor Toomas Sillakivi doktoriväitekiri „Perforeerunud peptiline haavand Eestis: epidemioloogia, riskifaktorid ning seosed Helicobacter pyloriga“.
2003 – kaasprofessor Margot Peetsalu doktoriväitekiri “Duodenaalhaavandi tõttu tehtud vagotoomia järgne pikaajaline uuring: retsidiivhaavand, muutused mao limaskesta funktsioonis, morfoloogias ja Helicobacter pylori kolonisatsioonis”.
2003 - dr Jaan Soplepmann doktoriväitekiri "Peptilise haavandi verejooks Eestis: epidemioloogia, prognostilised faktorid, ravi ja tulemused".
2023 – dr Jaanus Suumann doktoriväitekiri „Mao biomarkerid ja nende dünaamika kui väheinvasiivne meetod mao seisundi hindamiseks bariaatrilise kirurgia patsientidel “.
1. Šebunova N., Štšepetova J., Kullisaar T., Suija K., Rätsep A., Junkin I., Soeorg H., Lember M., Sillakivi T., Mändar R. Changes in Adipokine Levels and Metabolic Profiles Following Bariatric Surgery. BMC Endocr. Disord. 2022;22:33. doi: 10.1186/s12902-022-00942-7. - DOI - PMC - PubMed
2. J.Suumann, T. Sillakivi, Z. Riispere, K. Syrjänen, P. Sipponen, Ü. Kirsimägi, A. Peetsalu. Serum Gastric Biomarker Levels After Sleeve Gastrectomy and Roux-en-Y Gastric Bypass Operations: A Prospective Study with 1-year Follow-up. Surg.Gastroenterol.Oncol.2019;24(2):86-94. DOI: 10.21614/sgo-24-2-86
3. K.Syrjänen, M.Eskelinen, A.Peetsalu, T.Sillakivi, P.Sipponen, M.Härkonen, L.Paloheimo, M.Mäki, T.Tusanen, O.Suovaniemi, F.DiMario, ZP. Fan. GastroPanel® Biomarker Assay: The Most Comprehensive Test for Helicobacter pylori Infection and Its Clinical Sequelae. A Critical Review. Anticancer Research 2019 March, 39 (3) 1091-1104. doi: 10.21873/anticanres.13218
4. E-M.Kikkas, T. Sillakivi, J. Suumann, Ü. Kirsimägi, T.Tikk, P-R. Värk. Five-year outcome of laparoscopic sleeve gastrectomy, resolution of comorbidities and risk for cumulative nutritional deficiencies. Scand J Surg. 2019 Mar;108(1):10-16. doi.org/10.1177/1457496918783723
5. N. Šebunova , J. Štšepetova , T. Sillakivi, R.Mändar. The Prevalence of Helicobacter pylori in Estonian Bariatric Surgery Patients. Int. J. Mol. Sci. 2018, 19, 338; doi:10.3390/ijms19020338
J.Suumann, T.Sillakivi, Ž. Riispere, K.Syrjänen, P.Sipponen, Ü.Kirsimägi, A.Peetsalu Serological biomarker testing helps avoiding unnecessary endoscopies in obese patients before bariatric surgery. BMC Obesity (2018) 5:9, https://doi.org/10.1186/s40608-018-0185-5
6. T.Sillakivi, J.Suumann, Ü.Kirsimägi, A.Peetsalu. Plasma levels of gastric biomarkers in patients after bariatric surgery. Hepatogastroenterol 2013;128 (60):2129-2132.
7. T.Väli, A.Tein T.Tikk, T. Sillakivi. Surgical Complications Accompanying Liver Transplantation in Estonia, Transplantation Proceedings, 42, 4455-4456, 2010 doi.org/10.1016/j.transproceed.2010.09.112
8. H. Andreson, T. Sillakivi, M. Peetsalu, A. Peetsalu and M. Mikelsaar. Persistence of Helicobacter pylori infection in patients with peptic ulcer perforation. Scand J Gastroenterol. 42:324-329, 2007.
9. H. Andreson, K. Lõivukene, T. Sillakivi, H.-I. Maaroos, M. Ustav, A. Peetsalu and M. Mikelsaar. Association of cagA and vacA genotypes of Helicobacter pylori with gastric diseases in Estonia. J Clin Microbiol 40: 298-300, 2002 DOI: 10.1128/JCM.40.1.298-300.2002
10. T. Sillakivi, H. Aro, M. Ustav, M. Peetsalu, A. Peetsalu, M. Mikelsaar. Diversity of Helicobacter pylori genotypes among Estonian and Russian patients with perforated peptic ulcer, living in Southern Estonia. FEMS Microbiol Letters.195:29-33, 2001.
11. T. Sillakivi, Q. Yang, A. Peetsalu, C.Ohmann. Perforated peptic ulcer: Is there a difference between Eastern Europe and Germany? Langenbeck`s Arch Surg 385: 344-349, 2000. DOI: 10.1007/s004230000158
12. T. Sillakivi, A. Lang, A. Tein, A. Peetsalu. Evaluation of risk factors for mortality in surgically treated perforated peptic ulcer. Hepato-gastroenterol. 47:1765-1768, 2000
Oma praegusel pinnal tegutseb osakond aastast 1976, millal uude valminud korpusesse Puusepa 8 kolis üle Maarjamõisa väljal tegutsenud kirurgiaüksus. Oma praegust nime (abdominaalkirurgia) kannab osakond alates kliinikumi loomisest 2000. a. Varasemalt on osakonna nimi olnud ka torakaal-abdominaalkirurgia, gastrokirurgia ja II kirurgia osakond. Osakonda on läbi aegade juhatanud dr Vootele Laisaar, dr Toomas Väli, dr Toomas Tikk ja dr Toomas Sillakivi.
Osakonna algaastatel seitsmekümnendatel on olnud juhtivaks suunaks maokirurgia, sealhulgas on juurutatud mitmesuguseid tollal uudseid maokirurgia meetodeid (rekonstruktiivsed maooperatsioonid, vagotoomiad, duodeno- ja püloroplastika jt.)
1978 - fiiberendoskoopia kasutuselevõtt seedetrakti ülaosa verejooksude diagnostikas.
1980 - seedetrakti verejooksude peatamise juurutamine endoskoopilise elektrokoagulatsiooni meetodil ja skleroseerivate ainete injektsiooni meetodil.
1991-1996 maksasiirdamise eksperimentaalse programmi läbiviimine prof Ants Peetsalu algatusel, mis viis esimese maksasiirdamiseni Eestis dots Toomas Väli juhtimisel 1999. a.
1993 - laparoskoopilise koletsüstektoomia juurutamine ning seejärel laparoskoopilise kirurgia laiendamine teistele organitele: reflukshaiguse korral Nisseni operatsioon, peptilise haavandi perforatsiooni üleõmblus, apendektoomia, splenektoomia, kõhutraumade korral diagnostika
ja parenhümatoossete organite vigastustest tingitud verejooksude sulgemine;
Alates 2000 aastatest uudsed proktoloogilised lõikusmeetodid (STARR jt) kaasprof Margot Peetsalu juhtimisel.
2008 – bariaatrilise kirurgia juurutamine Tartus dr Toomas Tikk, kaasprof Toomas Sillakivi.
Kantselei
L. Puusepa 8 ruum E-111
telefon 731 8131