17.12 kirurgiakliiniku Journal Club’is kl 8.15-9.00 teeb ettekande dr Kaarel Kalda.
Teema on: „5-year clinical outcome of the ESTOIH trial comparing the short-bite versus large-bite technique for elective midline abdominal closure“

17.12 kirurgiakliiniku Journal Club’is kl 8.15-9.00 teeb ettekande dr Kaarel Kalda.
Teema on: „5-year clinical outcome of the ESTOIH trial comparing the short-bite versus large-bite technique for elective midline abdominal closure“
12.11. kl 8.15 Linkbergi auditooriumis Uppsala Ülikooli emeriitprofessor Martin Björcki loeng teemal: Acute mesenteric ischaemia: What can we learn from the AMESI study and the Updated 2025 ESVS Guidelines?
29.10 kell 8.15-9.00 toimub A. Linkbergi nim auditooriumis kirurgiakliiniku konverents, kus ettekande teeb dr. Tõnu Vooder teemal: „Saksamaa kogemus: 1. Teavitatud nõusoleku korraldus. 2. Tüsistuste ja surmajuhtude konverentsid"
Hantaviirus on närilistel esinev hemorraagiline viirus, mille inimesele levik on juhuslik. Viirus ei levi enamasti ka inimeselt inimesele, vaid satub organismi siis, kui hingatakse sisse õhku, mis sisaldab nakatunud näriliste uriini, väljaheidete või süljega saastunud tolmuosakesi. Kui selline tolm satub kopsudesse, võib inimene nakatuda.
Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhi kohusetäitja ja vanemarst-õppejõud Pilleriin Soodla sõnul on hantaviiruste tüübid maailmas on piirkonniti erinevad ja sõltuvad selgelt näriliste liigist. „Euroopas ei levi raskekujuline, surmaga lõppeda võiv hantaviiruse kopsu- ja südamehaigust põhjustav vorm. Pigem levib Euroopas hantaviiruse hemorraagiline ja neerukahjustust põhjustav alavorm,“ selgitas dr Soodla. Seega on hantaviirused juba Euroopas ja ka Eestis looduslikult olemas näriliste populatsioonides.
