Infektsioonikontrolli teenistuse 20 tegevusaasta eesmärk on olnud ravikvaliteet (26.04.2023)

Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistus tähistab 20 tegutsemisaastat, mille jooksul on koostöös teiste struktuuriüksustega parandatud nii ravikvaliteeti kui ka mõjutatud töötajate ja patsientide hoiakuid. Kliinikumi Lehe küsimustele vastasid dr Matti Maimets, dr Vivika Adamson, dr Piret Mitt, dr Kaidi Telling ja Tiina Teder.

Dr Matti Maimets, olete olnud teenistuse direktor 20 aastat – mis on selle ajaga muutunud?

2001. aastal seati mulle ülesandeks struktuuriüksuse loomine. Põhjuseid oli mitmeid – Eestis selliseid üksusi veel polnud, samas olin Rootsi kogemusest teadlik, et 21. sajandi märksõna on ravikvaliteet, täpsemalt selle mõõtmine. Teiseks, nakkushaiguste erialast oli saanud küll infektsioonhaiguste eriala, ent selle eriala sisu vajas uuesti väärtustamist, sest infektsioonhaiguste eriala maine polnud just ülemäära kiita. Tõsi, infektsioonhaiguste selts juba tegutses, mille tulemusel oli eriala arengukavas kirjas laste ja täiskasvanute infektsioonhaigused, reisimeditsiin ning hospitaalinfektsioon. Kliinikumis kuulus infektsioonikontrolli temaatika toona ülemõe vastutusvaldkonda.

Minu kõrval olid ka kaks arst-residenti – Piret Mitt ja Vivika Adamson, kes uue infektsioonikontrolli korralduse väljatöötamisel kaasa lõid, samuti õde Anne Taresaar.

Millest süsteemi loomine algas?

Matti Maimets: Nagu öeldud, siis 21. sajand tõi ravikvaliteedi temaatika. Ravikvaliteeti mõisteti erinevalt ning mõõdikuid selleks ei olnud. Võttes eeskujuks CDC National Healthcare Safety Network (USA) ja erinevad Euroopa hospitaalinfektsioonide järelevalvevõrgustikud, lõime Kliinikumi infektsioonikontrolli komitee ning infektsioonikontrolli tegevuse raamid. 

Piret Mitt: 2003. aastal viisime läbi koostöös Rootsi, Horvaatia, Läti ja Leedu ülikoolihaiglatega antibiootikumide kasutamise ja hospitaalinfektsioonide hetkleviuuringu. See oli selletaoline esimene uuring Eestis ning üleeuroopaline hetkleviuuring toimus alles 2011. aastal.

Vivika Adamson: Kliinikum liitus kohe ka erinevate rahvusvaheliste projektidega ning paljud Eesti andmed, millele sel ajal Euroopas viidati, koguti just Kliinikumist. Samuti oli vaja teha palju selgitus- ja koolitustööd haiglas, ühtlasi luua juhendite süsteem. Üheks esimeseks tegevuseks Kliinikumis võib pidada visiite intensiivraviosakondadesse, fookuses hospitaalinfektsioonide järelevalve ja ennetamine.

Piret Mitt: Üheks esimeseks tegevuseks Kliinikumis võib pidada visiite intensiivraviosakondadesse, fookuses hospitaalinfektsiooni vältimise juurutamine. Täna näiteks on iseenesest mõistetav, et kõik Kliinikumi tööle tulevad tervishoiutöötajad läbivad ka infektsioonikontrollikoolituse.

Kas mäletate esimese töövõite?

Matti Maimets: magusaimad töövõidud on seotud inimestega ehk kui haiglapersonal mõistis, miks meie üksus vajalik on ning mille eest seisab. Julgen öelda, et see on tänaseni suurim saavutus, olgugi, et alguses võis meie tegevus tunduda võõras ning harjumine võttis aega. Kvaliteetne kätehügieen, nõuetele vastav sterilisatsioon, antibiootikumravi, puhangute vältimine, töötajate kõrge vaktsineerituse tase – need on vaid mõned näited. Oluline on olnud ka Kliinikumi juhatuse toetus ja ka õendustöötajate liitumine teenistusega.

Kui erinevad on tänased infektsioonikontrolli juhised algusaastate omast?

Matti Maimets: mina olen pärit veel ajast, kui süstlaid keedeti. Kui Eesti taasiseseisvus, ei olnud meil suurt midagi ning sageli ei olnudkasutatavad ka siia jõudnud abisaadetised. Täna, mil tooted on oluliselt ohutumad ning ka pidevalt kättesaadavad, on seda aega keeruline ettegi kujutada.

Vivika Adamson: teenistuse algusaastatel toimus kätepesu seebiga. Ent selleks, et kätepesu oleks vastanud nõuetele, poleks õde arvutuslikult peaaegu et muud jõudnudki teha. Nii võtsime kasutusele käte antiseptika alkoholil baseeruvate toodetega, mis muutis kätehügieeni kvaliteetsemaks ning samuti tõi suure ajalise kokkuhoiu.

Piret Mitt: täpselt 20 aastat tagasi ehk siis 2003, kulus väga suur osa tööajast just juhendite loomisele ja uute harjumuste kinnistamisele.

Kuidas lülitusid õed teenistuse töösse?  

Tiina Teder: Õed on olnud tegutsemas väga pikalt, isegi enne teenistuse loomist. Ametinimetusega hügieeniõed täitsid nad küll pisut teistsuguseid ülesandeid, aga neid saab pidada meie infektsiooniõdede eellasteks. Loodud teenistuse töösse liitusid õed erineval ajal ning peamisteks teejuhtideks olid meie kolleegidest arstid, kelle nõu ja jõuga õdede teadmised kasvasid kaasaegse infektsioonikontrolli olemusest. Järk-järgult kasvas õdede roll teenistuse töös, koos infektsioonikontrolli juhendite järelevalve vajadusega. Aastatega on tulnud kogemusi ja teadmisi aina juurde ning nüüdseks on ka õdede roll ja vastutus omandanud täiesti uue mõõtme.

Milline on töörollide jaotus teenistuses?

Matti Maimets: Kõik töötajad on oma tegevustes väga iseseisvad. Arstide peamiseks ülesandeks on konsultatiivne tegevus ja hospitaalinfektsioonide registreerimine, samuti juhendite loomine. Õed vastutavad õendustegevuse eest – regulaarne juhendite järgitavuse jälgimine, puhangute korral osakondade nõustamine ja muu. Olulisel kohal õdede töös on ka personali järjepidev koolitamine. Infektsioonikontrolli valdkond kuulub õdede ja hooldustöötajate kriitiliste kompetentside hulka.

Te olete öelnud, et COVID-19 oli pandeemia, milleks valmistusite kõik eelnevad aastad. Milleks te nüüd valmistute? Kas viiruste ja bakterivaba elu on üldse võimalik?

Matti Maimets: Valmistus ei olnud mitte ainult COVID-19 jaoks, väiksemaid haiguspuhanguid ning nende hoiatusi on ju olnud ka enne – näiteks linnugripp, pandeemiline gripp, Ebola. Pandeemiad kahjuks ei kao, see on nii juba seatud. Samuti ei ole võimalik viiruste ja bakterite vaba elu, sest inimesed jäävad siinkohal evolutsiooniliselt igas mõttes alla 3,5 miljardit eksisteerinud eluvormidele. Nad palju nutikamad ja suurema ellujäämisvõimalusega evolutsioonis kui meie.

COVID-19 tuletas meelde, et infektsioonhaigused pole kuhugi kadunud ning pani meie viiruse leviku tõkestamise meetodid proovile, nõudes ka kiiret ja paindlikku reageerimist. Samuti tuletas meelde, kui oluline on haigla ehituses pidada silmas nii isolatsioonivõimalusi kui ka nõuetekohase ventilatsiooni tagamist.

Osaliselt on ühiskonnas COVID-19 õppetunnid veel korralikult läbi mõtestamata. Teame küll, et haiguste vältimine on parem kui tagajärgedega tegelemine, ent nüüd oleks uuteks valmistudes õige hetk tegeleda ka elanikkonnaga ning ennetusega. Arvatakse, et järgmine pandeemia võib olla tingitud H5 gripist – kas me oleme selleks valmis?

Teie teenistuse vaktsineerimise kabinetid on ennetuseks valmis?

Tiina Teder: Jah, kuna oleme otsustanud pidada ka ennetust üheks prioriteediks. Pandeemia-aegne kogemus näitas, et kiire ja mugav patsienditeekond vaktsineerimisele koos nõustamise ja selgitusega kõnetab elanikkonda. Seetõttu jätkame sama korraldusega mitte ainult COVID-19 vaktsiinide pakkumisel, vaid ka muude haiguste eest kaitsmisel.

Mida võiks tuua tulevik teie teenistusele?

Piret Mitt: Tulevik toob kindlasti erinevaid digilahendusi hospitaalinfektsioonide järelevalves.

Infektsioonikontroll on iseenesest mõistav kõigile, kes töötavad tervishoiuasutuses. Kuidas selgitada teie tegevust patsiendile?

Kaidi Telling: Infektsioonikontrolli eesmärk on muuta haiglaravi patsiendile võimalikult ohutuks. Ohutusele mõeldakse igal sammul alates patsiendi haiglasse tulekust – näiteks milline on voodite vahemaa ja millega nad on eraldatud, kuidas toimub ravimite annustamine, kuidas on tagatud infektsioonikontrollinõuete jälgimine jne. Seda kõike selleks, et haiglaravi kogemus oleks positiivne, haiglas veedetud päevade arv võimalikult väike, patsiendid haiglas mikroorganismide leviku eest kaitstud ning et samal ajal ka teised patsiendid, personal ja külastajad ei haigestuks hospitaalinfektsiooni ega levitaks haigustekitajaid.

Infektsioonikontrolli konverents

5. mail 2023 toimub infektsioonikontrolli teenistuse 20. tegutsemisaastale pühendatud konverents. „Ootame kõiki kolleege konverentsile, sest koostööta ei sünniks midagi. Täname kõiki, kes on olnud meie kaasteelised ning kaasamõtlejad. Kliinikumi kvaliteedikeskkond on järjest paranenud ning sellest võidavad nii patsiendid kui ka töötajad,“ lausus lõpetuseks dr Matti Maimets. Intervjuu lõppedes läks ta tegema viiendat COVID-19 vastast vaktsiinidoosi. Selleks, et end riskirühma kuuluvana kaitsta ning eeskuju näidata.

Kliinikumi Leht