Info orbravimite kättesaadavuse uuringust

Uuring: Euroopa riikides valitseb märkimisväärne ebavõrdus uute ravimite kättesaadavuse osas

Uuringu Patients W.A.I.T. 2021 aruande järgi on uute ravimite hüvitamiseni jõudmise aeg ELis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides keskmiselt 511 päeva, ulatudes 133 päevast Saksamaal ligi 900 päevani Rumeenias. Eestis oli sama näitaja 599 päeva – see on küll mõne päeva võrra vähem kui aasta varem, aga siiski oluliselt allpool Euroopa keskmist. Halvem on seis uute vähiravimite ja orbravimitega: neid tuleb Eesti patsientidel oodata pärast Euroopas müügiloa saamist ligi 3 aastat – vastavalt 960 ja 1066 päeva.

LINK uuringu kokkuvõttele.

ā€˛Tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust üldisemalt, aga selle sees vajab muutust ka uute ravimite ja ravimeetodite rahastamismudel Eestis,ā€œ sõnas Ravimitootjate liidu tegevjuht Riho Tapfer. ā€˛Viimaste aastate jooksul on innovatsioon ravimiarenduses olnud plahvatuslik – immuunravi, geeni- ja rakuteraapiad on täna juba kasutusel mitmete haiguste ravis, samuti on arendusfaasis väga mitmeid ravimeid mis eelduslikult võiksid parandada olukorda just seal, kus on katmata ravivajadus. Täna on olemas ravimid haigustele, mis on olnud seni ravimatud või pakuvad uued ravimid olulisemalt efektiivsemat võimalust haigusi ravida. Aga innovatsioonist tekib väärtus vaid siis, kui see jõuab patsientideni. Teisisõnu: Eesti patsiendile on kättesaadavad vaid umbes 1/3 kõrgtehnoloogilistest uutest ravimitest ja me oleme mitmete näitajatega Euroopa viimaste seas.ā€œUuringu Patients W.A.I.T. Indicator 2021 aruanne näitab, et Euroopa riikide patsiendid on ebavõrdses seisus: uute ravimite kättesaadavus on riigiti väga erinev ja märkimisväärne hulk uusi ravimeid ei ole kättesaadavad kõikides Euroopa Liidu riikides. ā€˛Kahjuks kuulub Eesti uute ravimite kättesaadavuse osas riikide sekka, kus patsiendid peavad ootama uusi ravimeid mitu korda kauem kui osas Kesk-Euroopa riikides,ā€œ lisas Tapfer.ā€˛Mõnede uute ravimite puhul võib juhtuda, et tootja hindab juba enne taotluse esitamist, et ravim ei vasta Eestis hindamise aluseks olevatele kriteeriumitele ning tõenäosus positiivse otsuse saamiseks on väga väike. Sellisel juhul võidakse jätta üldse taotlus tegemata. See aga tähendab, et Eesti patsientidele seda ravimit ei hüvitata,ā€œ täpsustas Riho Tapfer.EFPIA peadirektori Nathalie Molli sõnul on aeg muutusteks: ā€˛Patsientide ja tervishoiusüsteemide jaoks on olukord keeruline. Pärast aastatepikkust uurimis- ja arendustegevust valdkondades, kus on olnud suur vajadus toimiva ravimi järele, on osapoolte ootus loomulikult, et ravimid jõuaksid patsientideni võimalikult kiiresti. Usume, et on aeg muutusteks.ā€œ

Kõige murettekitavam on uute ravimite kättesaadavus Eestis onkoloogia ja orbravimite valdkonnas.

Orbravimeid on Eestis aastatel 2017-2020 soodusravimite nimekirja jõudnud 21, samal ajal on Euroopa Komisjon andnud müügiloa 60 uuele ravimile. Keskmiselt ootab Eestis patsient uut orbravimit, mille kohta on tootja taotluse sisse andnud, 1081 päeva – see aeg on Euroopa riikide pikim. Mitte-onkoloogiliste orbravimitest ravimitest on Eestis kättesaadavad viimase 4 aasta jooksul 45 uuest ravimist 3. Ning keskmine aeg mitte-onkoloogilise orbravimini Eesti patsiendini jõudmisel on 1066 päeva.

Uutest vähiravimitest on Eesti patsiendile kättesaadavad Euroopas aastatel 2017-2020 müügiloa saanud 45 ravimist 9. Keskmine aeg, mis kulub uuel vähiravimil Eesti patsiendini jõudmisel on 960 päeva – see on Euroopas üks pikemaid (veel pikem ajakulu on vaid Rumeenias, 964 päeva).

Ravimitootjate Liidu ettepanekud, kuidas parandada uute ravimite Eesti patsientideni jõudmist:

  1. Uute ravimeetodite hindamiseks ja riiklike rahastusotsuste tegemiseks tuleb kaasajastada seni hindamise aluseks olnud kriteeriume. Eri Euroopa riikides on kasutusel juba uudsed ravimite hüvitamismudeleid, mis kiirendavad patsientide juurdepääsu ravile. Ka Eestis tuleb hakata laialdasemalt rakendama erinevaid riski- ja kulujagamise lahendusi, et võimaldada ka Eesti patsientidele ravivõimalusi haigustele, mille ravi on olnud väga piiratud.
  2. Eesti Haigekassa metoodika peaks rahastusotsuste lahendamisel võtma täiendavalt arvesse ka riigi majanduse arengu taset ning haiguse raskusastet ehk teisisõnu arvestama, kui palju aastaid jääb haiguse tõttu elamata võrreldes keskmise oodatava elueaga antud patsiendirühmas. Näiteks Leedus, kus SKP on sarnane Eestiga, kasutatakse mudelit, kus rahastamise otsus on seotud haiguse raskusastme ja SKP määraga ning ühiskonnas on kokku lepitud, et raskemate haiguste korral ollakse valmis ka rahaliselt rohkem panustama.
  3. 2009. aasta majandussurutise ajal tõsteti ajutiselt ravimite käibemaks 5%-lt 9%-le. Käibemaksu määr mõjutab oluliselt ravimite kättesaadavust, kuna käibemaks arvestatakse ravimi kasutuselevõtuga seotud täiendavaks kuluks. RTLi ettepanek on rakendada ravimite kättesaadavust toetavat maksupoliitikat ning langetada ravimite käibemaksumäär tagasi 5%-le. Näiteks Suurbritannias on soodusravimite käibemaks 0 eurot, Iirimaal on apteegis müüdavate retseptiravimite käibemaks 0% ja Leedus on ravimite käibemaks 5%.

Uuringut Patients W.A.I.T. Indicator viib igal aastal läbi IQVIA, mis on tervishoiu andmetöötlusele ja teadusele spetsialiseerunud ettevõte, mis on esindatud sajas riigis. Analüüsis on eraldi välja toodud onkoloogiliste ravimite, orbravimite ja mitteonkoloogiliste orbravimite kättesaadavused. Uuringu sisendinfo pärineb EFPIA liikmes-assotsiatsioonidelt, mis koguvad selle peamiselt avalikest allikatest ja liikmesettevõtetelt.

Eesti Ravimitootjate Liit asutati 1996. Aastal. Liit esindab geneeriliste ja originaalravimite tootjaid, Eesti tootjaid ja kliiniliste uuringute ettevõtteid ning läbi liikmete on esindatud ligi 85% Eesti ravimite käibest. RTL lähtub tegevuses muu hulgas EFPIA (Euroopa ravimitootjate assotsiatsioon) ja RTLi eetikakoodeksist. RTL on EFPIA liige, samuti kuulume Eesti Tööandjate Keskliitu ning on esindatud Tervisekassa nõukogule nõuandvas komisjonis. RTL on üle-euroopalise võltsravimite vastase organisatsiooni asutaja ja Eesti organisatsiooni juht.

Lisateave:
Riho Tapfer, MD, Ravimitootjate Liidu juhataja
E-mail: riho.tapfer@rtl.ee, tel: 502 1674