Kliinikumi teadustööpreemia laureaadid

2023. aastal pälvisid teadustöö preemia töö „Prenataalse paratsetamooliga kokkupuute mõju aju funktsionaalsetele ühendustele ja sotsiaalsele käitumisele täiskasvanueas“ eest Kadri Liis Laas ja Indrek Heinla.
2022. aastal pälvisid teadustöö preemia uurimistöö „Resünkroniseeriva ja kardioverterdefibrillaatorravi kandidaatide tsentraalne hemodünaamiline profiil“ eest dr Anette Caroline Kõre, dr Martin Serg, dr Jüri Voitk, dr Indrek Roose, prof Jaan Eha, dr Priit Pauklin, dr Priit Kampus.
2021. aastal pälvisid teadustöö preemia uurimistöö „Hilise postprandiaalse hüperglükeemia kontrollimine kahelainelise insuliinibooluse abil esimest tüüpi diabeediga lastel“ eest dr Mari Lukka, prof Vallo Tillmann ja dr Aleksandr Peet.
2020. aastal pälvisid teadustöö preemia uurimistöö „Atoopilist dermatiiti põdevate patsientide naha metaboloomilises analüüsis esineb häirunud nahabarjäärile ja oksüdatiivsele stressile iseloomulikke muutusi“ eest Liis Ilves, Aigar Ottas, Bret Kaldvee, dr Kristi Abram, Ursel Soomets, prof Mihkel Zilmer, dr Viljar Jaks, prof Külli Kingo.
2019. aastal pälvisid teadustöö preemia uurimistöö „Ägeda gastroenteriidi etioloogia hospitaliseeritud patsientidel vanuserühmas 0–18 aastat pärast riikliku rotaviirusvaktsiini kasutuselevõttu Eestis“ eest dr Kadri Kõivumägi, Hiie Soeorg, Karolin Toompere, Ene-Ly Jõgeda, Eveli Kallas, Evely Lass, Kristi Huik, prof Irja Lutsar.
2018. aastal pälvisid teadustöö preemia Toomas Toomsoo, Allan-Hermann Pool, Riina Kerner, Inga Liepelt–Scarfone, dr Liis Kadastik-Eerme, Inna Rubanovits, prof Toomas Asser, Daniela Berg ja prof Pille Taba ettekande „Vanuse mõju substantia nigra hüperehhogeensusele Parkinsoni tõve patsientidel ja tervetel isikutel“ eest.
2017. aastal said teadustööpreemia Katrin Sak, Helen Lust, dr Marju Kase, Marika Saar, dr Jana Jaal uurimuse “Flavonoid hesperetiin inhibeerib taksaanide tsütotoksilist toimet inimese eesnäärmevähirakkudes PPC-1” eest.
2016. aastal pälvis teadustööpreemia dr Kuldar Kaljurand ettekande „Kollageenimplantaat vs mitomütsiin C“ eest.
2015. aastal said teadustööpreemia dr Karit Reinson, Kadi Künnapas, Annika Kriisa, dr Mari-Anne Vals, Kai Muru ja prof Katrin Õunap said uurimuse eest “Üle-eestiline vastsündinute laiendatud sõeltestimine”.
2014. aastal pälvisid teadustöö preemia Helgi Padari, dr Tuuli Metsvaht, Eva Germovsek, Charlotte I. Barker, Mari-Liis Ilmoja, Karin Kipper, Koit Herodes, Joseph Standing, Kersti Oselin, prof Irja Lutsar töö „Penitsillin G farmakokineetika (FK) vastsündinutel esimesel elunädalal” eest.
2013. aastal pälvis Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustööstipendiumi dr Jaak Kalsi juhitav töögrupp uurimistöö eest: „Arterite jäikus ennustab ateroskleroosiga haigetel üld‐ ja kardiovaskulaarset suremust.” Töögruppi kuuluvad dr Jüri Lieberg, dr Priit Kampus, dr Maksim Zagura, prof Jaan Eha ja prof Mihkel Zilmer.
2012. aastal pälvisid Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustööstipendiumi dr Jaanika Ilisson, dr Chris Pruunsild, dr Maksim Zagura, Kersti Zilmer, Erik Salum, dr Kaire Heilman, Anneli Piir, prof Vallo Tillmann, dr Jaak Kals ja prof Mihkel Zilmer uurimistöö eest “Arterite struktuursed ja funktsionaalsed omadused ning ateroskleroosiga seotud biomarkerid esmaselt diagnoositud juveniilse idiopaatilise artriidi haigetel”.
2011. aastal anti teadustöö preemia autorite kollektiivile – dr Marju Kase, Markus Vardja, Agu Lipping, prof Toomas Asser ja dr Jana Jaal uurimustöö eest „Impact of DNA repair enzymes on survival in patients with glioblastoma multiforme” (“DNA reparatsiooni ensüümide PARP-1 ja DNA-PK ekspressiooni mõju multiformse glioblastoomi haigete elulemusele”).
2010. aastal pälvisid teadustöö preemia Kairit Joost, Tiina Kahre, Kalle Kilk, Mari-Liis Uudelepp, Ursel Soomets ja Katrin Õunap uuringu “Pika ahelaga hüdroksü-atsetüül-CoA dehüdrogenaasi defitsiidi esinemine Eestis” eest.
2009. aastal pälvisid teadustöö preemia dr Mikk Pauklin (Tartu Ülikooli silmakliinik, Duisburg-Esseni Ülikooli Kliinikumi silmakliinik), Thomas Fuchsluger (Duisburg-Esseni Ülikooli Kliinikumi silmakliinik), Henrike Westekemper (Duisburg-Esseni Ülikooli Kliinikumi silmakliinik), Pait Teesalu (Tartu Ülikooli silmakliinik), Klaus-Peter Steuhl (Duisburg-Esseni Ülikooli Kliinikumi silmakliinik), Daniel Meller (Duisburg-Esseni Ülikooli Kliinikumi silmakliinik) töö „Kultiveeritud limbaalse epiteeli siirdamine silma sarvkesta epiteeli tüvirakudefitsiidi raviks” eest.
2008. aastal pälvisid preemia dr Tuuli Metsvaht, Mari-Liis Ilmoja, Ülle Parm, dr Lea Maipuu, dr Mirjam Merila, Epp Sepp ja prof Irja Lutsarile uurimistöö „Ampitsilliin + gentamütsiin vs penitsilliin + gentamütsiin vastsündinute varase sepsise empiirilises ravis: kliinilise efektiivsuse uuring” eest.
2007. aastal pälvisid preemia dr Piret Mitt, dr Vivika Adamson, Krista Lõivukene, Katrin Lang, Kaidi Telling, Kristel Päro, Aino Rõõm, Paul Naaber ja dr Matti Maimets teadustöö eest „Nosokomiaalsete vereringeinfektsioonide epidemioloogia Eestis”.
2006. aastal pälvisid preemia Merli Saar, Anastassia Runina, prof Margus Punab, Maire Peters, Kadri Haller, prof Helle Karro, prof Andres Metspalu ja Andres Salumets uurimistöö “Androgeeni retseptori geeni polümorfismid infertiilsetel meestel” eest.
2005. aastal pälvisid preemia dr Priit Kasenõmm, dr Andres Piirsoo, dr Mart Kull Jr, prof Mart Kull ja prof Marika Mikelsaar teadustöö “Kroonilise tonsilliidi patogeneesi uuringud kui alus tonsillektoomia objektiivsete kriteeriumite leidmisel” eest.
2004. aastal pälvisid preemia uurimustöö “Hambakaaries Eesti 3-aastastel lastel” eest dr Jana Olak, dr Reet Mändar ja prof Mare Saag.
2003. aastal pälvisid preemia prof Külli Kingole, prof Helgi Silm, prof Eero Vasar ja prof Sulev Kõks “Interleukiin-20 geneetiliste polümorfismide seos psoriaasiga” eest.
2002. aastal pälvisid preemia prof Tiit Haviko, prof Aare Märtson, Kaur Kirjanen ja dr Mart Parv töö “Puusaliigese revisioonendoproteesimine: ravitaktika ja tulemused” eest.
2001. aastal pälvisid preemia dr Aet Lukmann, prof Mihkel Zilmerit, prof Jaak Maaroos, Kersti Zilmer, Tiiu Vihalemm, Tiiu Kullisaar ja Jelena Vider töö “Oksüdatiivse stressi ja kehalise töövõime näitajate muutusest kompleksse varase taastusravi tulemusena kirurgiliselt ravitud südame isheemiatõvehaigetel” eest.
2000. aastal pälvis preemia dr Lea Pehme poolt juhitav teadurite kollektiiv uurimustöö “Mycobacterium tuberculosis’e tüvede genotüübid RFLP – IS6110 alusel, haigete ravi ja haiguse kulg” eest.
1999. aastal pälvis preemia dr Siiri Kõljala poolt juhitav teadurite grupp teadustöö “Acinetobacter SPP esinemissageduse ja resistentsuse muutused neurointensiivravi osakonnas” eest.