Põhikiri

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi: Kliinikum).
1.2. Olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle, on Kliinikumi eesmärk oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu:
1.2.1. kõrgetasemelise arstiabi osutamine;
1.2.2. koostöös Tartu Ülikooliga arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning -järgse välja- ja täiendusõppe andmine;
1.2.3. meditsiinialane teadustöö.
1.3. Kliinikum on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest, oma põhikirjast ja lepingutest. Kliinikumil on oma sümboolika.
Kliinikumil ei ole soodustatud isikuid.
1.4. Kliinikumi asutamisega andis Eesti Vabariik 16.06.1993. a asutatud riikliku organisatsiooni Tartu Ülikooli Kliinikum ja selle koosseisu kuuluvate tervishoiuasutuste kasutuses oleva riigivara ja sellega seotud õigused ning kohustused Kliinikumi omandisse. Tartu Ülikool andis
Kliinikumi omandisse üle Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määruse nr 262 alusel Tartu Ülikoolile üle antud enne 16. juunit 1940. a Tartu Ülikooli omandis olnud ning enne Kliinikumi asutamist riikliku organisatsiooni Tartu Ülikooli Kliinikum kasutuses olnud vara.
1.5. Kliinikum on asutatud määramata ajaks.
1.6. Kliinikumi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.7. Kliinikumi asukoht on Tartu linn, Eesti Vabariik.

2.1. Oma eesmärgi saavutamiseks Kliinikum:
2.1.1. osutab statsionaarset ja ambulatoorset arstiabi ja sellega seonduvaid teisi tervishoiuteenuseid õigusaktides ja lepingutes ettenähtud tingimustel ja ulatuses;
2.1.2. tagab tervishoiuteenuste osutamise kõrge kvaliteedi;
2.1.3. teeb vajadusel ekspertiise;
2.1.4. töötab välja ja täiustab uusi diagnostika- ja ravivõtteid, sealhulgas ravimeid;
2.1.5. teeb koostööd teiste tervishoiu alal Eestis tegutsevate institutsioonidega, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kutseliitudega ja teiste vabatahtlike ühendustega ning samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, loob ja arendab koostööd teiste riikide ülikoolide baastervishoiuasutustega;
2.1.6. annab Kliinikumis korraldatava meditsiinialase õppe- ja teadustöö tagamiseks kooskõlas Kliinikumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitava lepinguga Tartu Ülikoolile kasutada õpperuume, võimaldab Tartu Ülikooli kliinilise eriala õppejõudude töötamise Kliinikumis praktiseerivate arstidena;
2.1.7. teeb tervishoiualast teadus- ja arendustööd;
2.1.8. loob Kliinikumi tegevuseks ja eesmärgi täitmiseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ja taristu, tagab selle töö ja arengu;
2.1.9. loob töötajate tööalase efektiivsuse tõstmiseks motiveeriva keskkonna.

3.1. Kliinikumi juhtorganid on juhatus ja nõukogu.
3.2. Kliinikumi juhatuse ja nõukogu liige võib olla isik, kes:
3.2.1. omab oma ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi;
3.2.2. on võimeline tegutsema temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes Kliinikumi eesmärkidest ja huvidest.
3.3. Kliinikumi juhatuse ja nõukogu liige ei või olla isik:
3.3.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti, mille väljakuulutamisest on möödunud vähem kui viis aastat;
3.3.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on vähem kui viis aastat tagasi toonud kaasa füüsilisele või juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3.3.3. kellel on pankrotiseaduse kohane ärikeeld või selle lõppemisest on möödunud vähem kui viis aastat;
3.3.4. kellel on karistusseadustiku kohane tegutsemis- või ettevõtluskeeld;
3.3.5. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule ning kahju on hüvitamata või selle hüvitamisest on möödunud vähem kui viis aastat;
3.3.6. keda on karistatud majandus- või ametialase või varavastase kuriteo toimepanemise eest ning karistus ei ole kustunud;
3.3.7. kellel on Kliinikumiga huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, kes on seotud ühise majapidamise kaudu) on:
3.3.7.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Kliinikum;
3.3.7.2.Kliinikumiga sama majandustegevusega tegeleva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik;
3.3.7.3. isik, kes omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Kliinikum;
3.3.7.4. Kliinikumiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga, juhtorgani liige;
3.3.7.5. isik, kes omab Kliinikumiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Kliinikumile oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
3.4. Kliinikumi juhatuse liige, audiitor ega Kliinikumi töötaja ei või olla Kliinikumi nõukogu liikmeks.
3.5. Kliinikumi juhtimisel rakendatakse jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid.

4.1. Nõukogul on 8 liiget. Nõukogu liikmed määratakse 3 aastaks. Nõukogu liikmed määravad ja kutsuvad tagasi oma otsustega asutajad järgnevalt:
3 liiget Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu, 3 liiget Tartu Ülikool ja 2 liiget Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu.
4.2. Nõukogu:
4.2.1. kavandab Kliinikumi tegevust, korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet
Kliinikumi ja juhatuse tegevuse üle;
4.2.2. kinnitab juhatuse ettepanekul Kliinikumi arengukava viieks aastaks;
4.2.3. kinnitab riigivaraseaduses sätestatud nõuetele vastava finantsplaani;
4.2.4. kinnitab Kliinikumi aastaeelarve ning hiljemalt majandusaasta alguseks Kliinikumi aastased tegevuseesmärgid;
4.2.5. kinnitab juhatuse poolt esitatud Kliinikumi majandusaasta aruande kuulates enne seda ära raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori;
4.2.6. otsustab juhatuse liikmete arvu, juhatuse liikmete volituse tähtaja ja vastutusvaldkonnad ning määrab juhatuse liikmed, arvestades käesoleva põhikirjaga seatud tingimusi ja nõukogu poolt kehtestatud korda;
4.2.7. otsustab juhatuse liikmetega sõlmitavate juhatuse liikme lepingute tingimused, sh juhatuse liikme tasu ja selle maksmise korra;
4.2.8. kutsub vajadusel tagasi juhatuse liikme;
4.2.9. otsustab kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise, kui nende väärtus on võrdne või ületab nõukogu poolt juhatusele kehtestatud piirmäära, millal ei ole asjade võõrandamiseks ja asjaõigustega koormamiseks vajalik nõukogu täiendav nõusolek;
4.2.10. otsustab laenuvõtmise ja kapitalirendilepingute sõlmimise;
4.2.11. otsustab juhatuse liikmega tehingu tegemise, määrab tehingu tingimused, otsustab juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise ja määrab selles tehingus või vaidluses Kliinikumi esindaja;
4.2.12. määrab audiitorite arvu, nimetab audiitori ja määrab tema tegevuse tähtaja ja tasu või tasustamise korra ning otsustab audiitoritega sõlmitud lepingute ennetähtaegse lõpetamise;
4.2.13. kinnitab juhatuse ettepanekul Kliinikumi struktuuri;
4.2.14. kehtestab nõukogu töökorra;
4.2.15. võib teha asutajatele ettepaneku põhikirja muutmiseks;
4.2.16. täidab kõiki muid õigusaktidega nõukogule pandud ülesandeid ja kohustusi.
4.3. Nõukogul on õigus saada juhatuselt infot Kliinikumi juhtimise, majandustegevuse ja üldseisundi kohta ning vajadusel tutvuda vajalike dokumentidega.
4.4. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda, kui ta teatab sellest enda määrajale kirjalikult vähemalt üks kuu ette. Nõukogu liikme võib teda määranud asutaja igal ajal tagasi kutsuda. Nõukogust tagasiastunud või tagasikutsutud nõukogu liikme asemele
määrab teda määranud asutaja uue liikme.
4.5. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd ja sõlmib Kliinikumi juhatuse liikmega juhatuse liikme lepingu. Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed.
4.6. Nõukogu teeb oma otsused koosolekul. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosolek kutsutakse kokku ka siis, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
4.7. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 5 nõukogu liiget.
4.8. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Koosolekul osalemiseks loetakse nii füüsilist kohalolekut kui osalemist reaalajas kahesuunalise side vahendusel helis ja pildis. Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.9. Põhikirja punktide 4.2.5, 4.2.6, 4.2.8, 4.2.9, 4.2.15 hääletamisel on otsuse vastuvõtmiseks vajalik, et selle poolt hääletab vähemalt 5 nõukogu liiget.
4.10. Põhikirja punktis 4.2.10 sätestatud otsuse vastuvõtmiseks on vaja nõukogu liikmete ühehäälset otsust.
4.11. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
4.12. Nõukogu koosolek protokollitakse, järgides õigusaktides protokolli koostamisele esitatud nõudeid. Nõukogu koosoleku protokolli peavad allkirjastama kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokollid, nõukogu otsused ja muud nõukogu tööd kajastavad dokumendid säilitatakse Kliinikumi asukohas.
4.13. Asutajal on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga.
4.14. Nõukogu liikmetele tasu määramise otsustavad Kliinikumi asutajad ühiselt, juhindudes riigivaraseaduse § 85 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõukogu liikmete tasustamise korrast ja tasude piirmääradest.
4.15. Nõukogu liikmete tasu on võrdne. Teistest nõukogu liikmetest suurema tasu võib määrata nõukogu esimehele ja nõukogu liikmele seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või muu nõukogu organi tegevuses.
4.16. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu tegevuses.
4.17. Riigivaraseaduse § 85 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul võivad asutajad otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nõukogu esimees riigivaraseadusest tulenevat kohustust ei täitnud.
4.18. Nõukogu liikmetele tasu määramisel lähtutakse Kliinikumi majanduslikust olukorrast. Nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstav tasu ei tohi ületada 10% juhatuse esimehele samaks majandusaastaks määratud tasust.
4.19. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist

5.1. Juhatuses on 3 kuni 7 liiget
5.2. Juhatuse liikmed määrab nõukogu kuni viieks aastaks.
5.3. Nõukogu järgib juhatuse liikmete määramisel järgmist korda:
5.3.1. nõukogu valib juhatuse liikmed avaliku konkursi korras. Enne avaliku konkursi korraldamist otsustab nõukogu juhatuse liikmete arvu, juhatuse liikmete volituse tähtaja ning juhatuse liikmete eeldatavad vastutusvaldkonnad;
5.3.2. nõukogu võib avaliku konkursi korras valida juhatuse liikme, kelle ülesanne on juhatuse ja Kliinikumi kui terviku tegevuse juhtimine (juhatuse esimehe kandidaat). Sellisel juhul teeb juhatuse esimehe kandidaat nõukogule ettepaneku ülejäänud juhatuse liikmete ja vajadusel nende vastutusvaldkondade määramiseks;
5.3.3. juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes juhib juhatuse ja Kliinikumi kui terviku tegevust. Kui nõukogu on valinud juhatuse liikme, kelle vastutusvaldkond on juhatuse tegevuse juhtimine, siis juhinduvad juhatuse liikmed juhatuse esimehe valimisel nõukogu valikust.
5.4. Kedagi ei saa valida juhatuse esimeheks rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.
5.5. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda teatades sellest nõukogule kirjalikult vähemalt kaks kuud ette, kui seaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
5.6. Nõukogu otsustab juhatusest tagasiastunud või tagasikutsutud liikme asemele uue liikme valimiseks avaliku konkursi korraldamise või juhatuse liikmete arvu vähendamise maksimaalselt kuni põhikirja punktis 5.1 ettenähtud miinimumini ja vastutusvaldkondade ümberjagamise olemasolevate juhatuse liikmete vahel ühe kuu jooksul pärast juhatuse liikme tagasikutsumist või tagasiastumist.
5.7. Juhatus juhib Kliinikumi, esindab Kliinikumi suhetes kolmandate isikutega ja vastutab Kliinikumi tegevuse eest.
5.8. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada Kliinikumi kõigis õigustoimingutes.
5.9. Kliinikumi juhatus:
5.9.1. kehtestab juhatuse töökorra ja iga-aastase tööplaani;
5.9.2. teeb nõukogule ettepanekuid Kliinikumi struktuuri kinnitamiseks;
5.9.3. kehtestab Kliinikumi ja selle struktuuriüksuste finantsmajandustegevuse korra ning tagab vahendite kasutamise sihipärasuse kontrolli lähtudes põhikirjast;
5.9.4. koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on Kliinikumi eelarve koostamise aluseks;
5.9.5. koostab Kliinikumi kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama Kliinikumi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarveprognoosi reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele, esitab eelarve kinnitamiseks nõukogule ning tagab selle täitmise;
5.9.6. kehtestab Kliinikumi tegevuseks vajalikud põhimõtted, korrad ja aruandlussüsteemi, osas, milles see pole nõukogu pädevuses;
5.9.7. esitab nõukogule kvartalile järgneva kuu jooksul ülevaate Kliinikumi majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, annab nõukogule ja seadusega sätestatud juhtudel teistele isikutele vajalikku teavet Kliinikumi ja selle juhtimise kohta, esitab vajadusel selleks aruandeid;
5.9.8. kirjeldab majandusaasta aruandes jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimist andes ülevaate tema hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid;
5.9.9. esitab kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates registrile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande ning Kliinikumi asutajatele auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Kliinikumi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuseliikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu;
5.9.10. taotleb riigilt ja Tartu linnalt tagastamatuid vahendeid Kliinikumi tegevuse korraldamiseks, soetusteks, investeeringuteks ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Taotlused, mis ületavad 25% Kliinikumi eelmise majandusaasta käibest, kooskõlastatakse nõukoguga, välja arvatud taotlused Eesti Haigekassale arstiabi ja tervishoiuteenuste finantseerimiseks;
5.9.11. otsustab kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamise ja asjaõigusega koormamise ilma nõukogu täiendava nõusolekuta, kui nende asjade väärtus on väiksem nõukogu poolt kehtestatud piirmäärast, millal on vajalik asjade võõrandamiseks ja asjaõigusega koormamiseks nõukogu täiendav nõusolek;
5.9.12. tagab sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult, välja arvatud juhul kui nõukogu asutajatega kooskõlastatult otsustab teisiti;
5.9.13. täidab kõiki muid Kliinikumiga seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu õigusaktide ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse.
5.10. Juhatuse liikmele makstakse tema ülesannetele ja Kliinikumi majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja tasu maksmise korra määrab nõukogu.
5.11. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Kliinikumi juhatuse liikme ülesannetele muid Kliinikumile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
5.12. Juhatuse liikmele võib maksta nõukogu otsuse alusel täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud ja täiendava tasu määramisel peab arvestama Kliinikumile seatud eesmärkide täitmise ja Kliinikumi turupositsiooniga. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal töö tulemuslikkuse eest makstud täiendavat tasu.
5.13. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
5.14. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul. Kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
5.15. Juhatus võtab vastu otsuseid juhatuse koosolekul. Juhatuse koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui üks kord kuus. Erakorralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Õigus ja kohustus koosolek kokku kutsuda on juhatuse esimehel, tema äraolekul tema määratud asendajal. Koosolek tuleb kokku kutsuda ka siis, kui seda nõuab nõukogu või kui seda nõuavad vähemalt pooled juhatuse liikmed. Koosoleku kokkukutsumisest teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult ja nad varustatakse vajalike materjalidega vähemalt kolm päeva enne selle toimumist.
5.16. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl.
5.17. Juhatuse koosolekud protokollitakse ja säilitatakse Kliinikumi asukohas.

6.1. Kliinikumi audiitoriks võib olla isik, kes vastab seadusega kehtestatud nõuetele. Audiitoriks ei või olla nõukogu ega juhatuse liige, Kliinikumi töötaja ega muu Kliinikumi osas majanduslikku huvi omav isik.
6.2. Kliinikumil võib olla üks või mitu audiitorit. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või tähtajaliselt kaheks kuni neljaks aastaks.
6.3. Kliinikumil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kõigi asutajatega.
6.4. Asutajal on õigus nõuda Kliinikumis erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

7.1. Kliinikumi struktuur toetab Kliinikumi eesmärkide elluviimist ja jaotub selle alusel põhi- ja tugiüksusteks.
7.2. Põhiüksused on kliinilised valdkonnad ning õppe- ja teadusüksused. Kliiniliste valdkondade koosseisu kuuluvad kliinikud, meditsiinilised teenistused ja nende allüksused.
7.3. Tugiüksused on tugivaldkonnad ja nende koosseisu kuuluvad või eraldiseisvad tugifunktsiooniga üksused.
7.4. Punktides 7.2 ja 7.3 nimetatud struktuuriüksuste üleselt võib moodustada kompetentsuskeskusi.
7.5. Kliinikumi struktuuri, välja arvatud kompetentsuskeskused ja kõik allüksused, mille loomine on juhatuse pädevuses, kinnitab juhatuse ettepanekul nõukogu.
7.6. Juhatus kehtestab struktuuriüksuste juhtimise ja töökorralduse alused, finantseerimise ja aruandluse korra ning otsustab muud reguleerimist vajavad küsimused.
7.7. Kliiniliste valdkondade, kliinikute, meditsiiniliste teenistuste ja nende allüksuste juhtimise ülesanded antakse tähtajaliselt lisaülesandena punktis 7.6. nimetatud aluste järgi. Juhatus võib anda ka tugiüksuste juhtimise ülesanded tähtajaliselt lisaülesandena punktis 7.6. nimetatud aluste järgi, kui see on Kliinikumi huvides.

8.1. Kliinikum on vara omanik. Kliinikumi vara valdamist, kasutamist ja käsutamist korraldab juhatus õigusaktide ja põhikirjaga ette nähtud korras.
8.2. Kliinikumi vara moodustub:
8.2.1. asutamisotsuse põhjal Kliinikumile üle antud varast;
8.2.2. arstiabi ja muude tervishoiuteenuste müügist laekuvatest vahenditest, sealhulgas Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingute alusel, patsientide ja klientide poolt makstavast visiidi- ja voodipäevatasust, kindlustamata isikute ravi eest laekuvatest vahenditest;
8.2.3. sihtotstarbelistest eraldistest Eesti Vabariigi ja Tartu linna eelarvetest, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti;
8.2.4. vahenditest, mis laekuvad Kliinikumile lepingute täitmisest või muul viisil nende tegevuse käigus;
8.2.5. annetustest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest;
8.2.6. muudest laekumistest.
8.3. Kliinikumi vara kasutatakse ainult Kliinikumi eesmärgi saavutamiseks. Kliinikumi vara kajastub Kliinikumi bilansis.
8.4. Kliinikumile sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles fikseeritakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta.
8.5. Eesti Vabariigilt tasuta või alla hariliku väärtust kinnisasja või hoonestusõiguse omandamisel on Kliinikum kohustatud võtma kohustuse kasutada vastavat kinnisasja või hoonestusõigust sihtotstarbeliselt ja tasuda selle kohustuse rikkumise korral riigi nõudmisel leppetrahvi.
8.6. Kliinikum osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. Kliinikum võib osaleda üksnes sellises äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud Kliinikumi eesmärgi saavutamisega.

9.1. Põhikirja võib muuta ainult muutunud asjaolude arvesse võtmiseks ja silmas pidades Kliinikumi eesmärki. Kliinikumi eesmärki ei ole õigust muuta.
9.2. Põhikirja muutmise õigus on kõikidel asutajatel ühiselt.

10.1. Kliinikum võib teise sihtasutusega ühineda või jaguneda üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. Kliinikum võib ühineda teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga. Kliinikumi jagunemine on lubatud ainult juhul, kui see on vajalik Kliinikumi eesmärgi paremaks saavutamiseks.
10.2. Eesti Vabariigi nõudmisel tuleb Kliinikum ühendada teise sihtasutusega.
10.3. Kliinikumi nime Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum kasutamine Kliinikumi jagunemisel või ühinemisel otsustatakse eraldi kokkuleppe alusel.
10.4. Kliinikum lõpetatakse asutajate ühehäälse otsusega. Asutajad võivad Kliinikumi lõpetamise otsustada, kui asjaolud muutuvad nii olulisel määral, et Kliinikumi eesmärgi saavutamine ei ole võimalik ega vajalik.
10.5. Eesti Vabariigi nõudmisel tuleb Kliinikum lõpetada või ühendatakse teise sihtasutusega. Kliinikumi ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma Eesti Vabariigi nõusolekuta.
10.6. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järele jäänud Kliinikumi varast antakse 25,51% (kakskümmend viis koma viiskümmend üks protsenti) sellest varast harilikus väärtuses Tartu Ülikoolile ja 74,49 (seitsekümmend neli koma nelikümmend üheksa protsenti) sellest varast harilikus väärtuses Eesti Vabariigile. Asutajad kohustuvad Kliinikumi lõpetamisel neile üle antavat vara kasutama tervishoiu ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna vajadusi silmas pidades.