Eesti aasta arstiks valiti tänavu Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloog ning anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku vanemarst-õppejõud doktor Katrin Elmet. Pidulik auhinnatseremoonia toimus 30. jaanuaril 2025 Mustpeade majas, kus aasta arstile andis Kristiina Oppi klaasskulptuuri üle terviseminister Riina Sikkut.

„Doktor Elmet selgitab otsekoheselt ja inimlikult, arusaadavalt ja sügavalt elus ja arstitöös ette tulevaid keerulisi valikuid,“ sõnas terviseminister Riina Sikkut. „Dr Elmet on aastaid töötanud ka selle nimel, et Eesti inimesed saaksid oma seaduses olevat otsusevabadust elu lõpus ka tegelikult kasutada – oma ravieelistused ja soovid läbi mõelda ning tervishoiutöötajatele kättesaadavaks teha.“

„Olen üllatunud ja tänulik, et mind on valitud aasta arstiks,“ lausus dr Elmet, kes on pikalt töötanud intensiivravi osakondades – nii Mustamäe haiglas kui Tartu Ülikooli Kliinikumis. „Intensiivravi osakond on koht, kus on võimalused hoida inimest elus kuni ta raskest haigusest paraneb. Pahatihti ei lõppe võitlus elu eest nii, nagu me loodame – inimene sureb vaatamata ravile või jääb ellu, aga sellise elukvaliteediga, missugune on talle endale vastuvõetamatu. Paradoksaalsel moel on just pidev võitlus surelikkusega tekitanud minus vajaduse kaitsta inimese õigust ilma suuremate piinadeta surra. Selle tõdemuseni jõuab arst siis, kui ta juhindub meditsiinieetika põhimõtetest – inimest ravides peab arvestama tema tahte, väärtuste ja parimate huvidega ning kui head teha on võimatu, siis vähemalt halasta ja ära kahjusta. Keskendumine ainult elu säilitamisele ei sobi enam kaasaja meditsiini. Elu peab austama,“ rääkis dr Elmet.

„Just see asjaolu, et me peame üha rohkem tegema keerulisi otsuseid, mida patsiendi elus hoidmisest loobumine kahtlemata on, seab arstide suhtlemisoskusele kõrged nõudmised,“ märkis dr Elmet. „Minu enda kogemus noore arstina oli hirmutav, sest tõdesin, et lihtsalt heast suhtlemisoskusest ei piisa – halbade uudiste edastamine on eriline kunst, mida õnneks saab õppida. Minuealised arstid  vastavat haridust ei saanud, seega olen sel alal iseõppija ja igal võimalikul juhul jagan neid teadmisi noorte arstidega.“

„Seda, miks ma just arsti elukutse valisin, ei oskagi ratsionaalselt seletada, aga kirjutasin juba teise klassi kirjandis, et tahan saada arstiks,“ meenutas dr Elmet. „Mul ei ole suguvõsas ühtegi tervishoiutöötajat. Kuna armastan väga loomi, siis mingi lühikese perioodi jooksul kaalusin ka veterinaari ametit. Peale ülikooli oli kaalukausil samuti perearsti eriala, aga võitis ikka esimene armastus – intensiivravi.“

Dr Elmet asus juba enne ülikooliõpinguid tööle Maarjamõisa Haigla reanimatsiooniosakonda, kus töötas hooldajana ja hiljem õena. „Mulle tõesti väga meeldis hooldaja ning õe töö, aga ilmselgelt oli minu jaoks õige otsus astuda arstiteaduskonda. Tegelikult olen õnnelik inimene, sest juhtusin valima õige ameti ja eriala. Traditsioonilisel küsimusele, mis mulle minu töös meeldib, on kõige õigem vastata nii: minu töös meeldib mulle kõige rohkem minu töö.“

Eesti Tervise Fondi juhataja dr Eero Merilind ütles, et dr Elmet on paistnud silma järjepideva tööga patsientide autonoomia ja elu lõpu tahteavalduse teema eestkõneleja ning eksperdina, samuti on ta hea seisnud selle eest, et meditsiinitöötajad mõistaksid, kui oluline on patsiendiga empaatiliselt suhelda. „Suuresti just tänu dr Elmetile on patsiendi elulõpu tahteavaldus formuleerumas seaduseks ning jõuab riigikogusse selle aasta kevadel.“

Aasta arsti aitasid valida www.arst.ee lugejad ning lõpliku valiku tegi esitatud kandidaatide sest žürii, kuhu kuulusid perearst ja riigikogu liige dr Eero Merilind, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa ning terviseminister Riina Sikkut. Tänavu valiti Eesti aasta arsti juba 23. korda.

Allikas: arst.ee
Foto: Tiit Mõtus

The post Dr Katrin Elmet valiti Eesti aasta arstiks appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Alanud aastal alustatakse esmakordselt Eestis olulist südame- ja veresoonkonna haigust – kõhuaordi aneurüsmi – käsitleva uuringuga, et diagnoosida haigust juba varajases staadiumis. Tervisekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt rahastatud pilootprojekti raames läbiviidavale sõeluuringule oodatakse 65-aastaseid mehi nii Tartust ja Tartumaalt kui ka Tallinnast ja Harjumaalt.

Kõhuaordi aneurüsmi korral on oluline selle haiguse varajane avastamine, kuna aneurüsmi rebenemine on eluohtlik ja kiiret ravi vajav seisund. Kõhuaordi aneurüsm on keha suurima veresoone ehk aordi liigne laienemine kõhu piirkonnas. Aordi laienemist põhjustavad haiguslikud muutused aordiseinas ja üheks suurimaks riskifaktoriks on suitsetamine. Haigusest on enam ohustatud üle 60-aastased mehed, riskifaktoriteks on veel ateroskleroos, kõrgvererõhutõbi ja pärilikkus (1. astme sugulastel haiguse esinemine).

„Sõeluuringu pilootprojekti eesmärk on avastada haigus võimalikult varakult, mil ravi on efektiivsem. Olulisena on maailmas ka näidatud, et sõeluuringu edukal rakendumisel väheneb lisaks aordi aneurüsmist tingitud suremusele ka surmade arv teise väga olulisse südame-veresoonkonna haigusesse – südame isheemiatõvesse. Aneurüsmi varajaseks avastamiseks tehakse patsiendile ultraheliuuring kõhuaordist,“ selgitas projekti kliiniline juht, Kliinikumi kirurgiakliiniku veresoontekirurgia osakonnajuht professor Jaak Kals. „Kõhuaordi aneurüsmid tekivad ja arenevad ilma märgatavate sümptomiteta. Küll aga võib olla juba suure aneurüsmi korral tuntav valu kõhu- ja ka seljapiirkonnas ning tuiklev tunne naba lähedal,” täiendas prof Kals.

Tervisekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on tegemist eluliselt tähtsa projektiga. „Kõhuaordi aneurüsm on potentsiaalselt eluohtlik haigus, mille korral on suremus kuni 90%. Seetõttu on pikalt ja hoolikalt ette valmistatud sõeluuringu pilootprojekt elulise tähtsusega. Tänaseks on loodud ülesehituselt lihtne, tõhus ja valutu sõeluuring, millel on väga oluline roll ühe tõsise haiguse ennetamisel,“ sõnas Maivi Parv.

Eestis haigestub kõhuaordi aneurüsmi hinnanguliselt 440−700 inimest aastas, kuid enamik juhtudest on asümptomaatilised ning jäävad seetõttu algstaadiumis avastamata. Haigestumine on suurim 65–69-aastaste hulgas ja enamasti avaldub see meestel. Eestis registreeritakse aastas 80−100 uut kõhuaordi aneurüsmi haigusjuhtu, millest ligi pooled on juba tüsistunud – kõhuaordi rebendid, mille suremus ulatub umbes 80–90 protsendini.

Sõeluuringule pöördumiseks saadab Tervisekassa juhuvalimi alusel kutsed 65-aastastele meestele nii Tartust ja Tartumaalt kui ka Tallinnast ja Harjumaalt. „Paneme inimestele südamele, et nad kutset tähelepanuta ei jätaks ning pöörduksid ultraheliuuringule ja nõustamisele. Vajadusel jäävad patsiendid kas jälgimisele või suunatakse ravile,“ lisas prof Jaak Kals.

Kliinikumi ametlikud koostööpartnerid projekti läbiviimisel on Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikool. Pilootprojekti õnnestumisel on võimalik algatada ka üleriiklik sõeluuring, millised on juba toimumas näiteks Rootsis, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.

Kliinikumi Leht

The post Kliinikumis algab kõhuaordi aneurüsmi sõeluuringu pilootprojekt appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumis toimub ülikoolihaiglale omaselt igapäevase ravitöö kõrval ka õppe- ja teadustöö. Aasta jooksul tehtud tegevus- ja arendustegevustele vaadatakse tagasi traditsiooniliselt Kliinikumi teadus-arenduskonverentsil, kus antakse ülevaade Kliinikumi töötajate poolt kaitstud doktoritöödest, Kliinikumi arendusfondist toetatud teadus-arendus- ja koolitustegevustest, Euroopa Liidu rahastatud teadusprojektidest ning siseriiklikest innovatsioonitegevustest.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme ja teadus- ning arendustegevuse juhi, professor Joel Starkopfi sõnul omabKliinikumi töötajate aktiivne panus teadus- ja arendusprojektidesse mõju nii Kliinikumi kui kogu Eesti patsientidele. „Kliinikumi töötajate teadustöö ja selle tulemused aitavad veenvalt kaasa ravi kvaliteedi parandamisele vastavates kliinilistes erialades,“ tunnustas prof Starkopf. Ta lisas, et 2024. aastal alustati Kliinikumis kokku 111 uue teadusuuringuga. Kõige aktiivsemad teadusuuringute läbiviijad on hematoloogia-onkoloogiakliinik, sisekliinik, kirurgiakliinik ja närvikliinik.

Teadustöö edendamiseks ning selle tulemuste elluviimiseks on loodud Kliinikumis arendusfond, mille toel rahastatakse töötajate innovatsiooni- ja arendusprojekte. Samuti teistes riikides koolitustel või stažeerimas käimist. 2024. aastal tegi Kliinikum arendusfondist eraldisi kokku  ligi miljoni euro ulatuses. Toetuse said 15 erinevat teadus-, arendus ja innovatsiooniprojekti, mis on kahe kuni kolme aasta kestusega. Arendusfondist toetati ka töötajate kliinilist õpet välismaal ning rahvusvaheliste ekspertide kutsumist kursustele Eestis.

„Kliinikumi arendusfond on toetanud Tervisekassa innovatsiooniprojekte, näiteks südamehaigete taastusravi kaugteenust, mis võimaldab pakkuda taastusravi 8–12 nädala jooksul kombineeritud kontakt- ja kaugteenusena. Patsiendid on seda võimalust kõrgelt hinnanud, ravi tulemusel paranes nende funktsionaalne võimekus märkimisväärselt.  Sel aastal algab Kliinikumis ka prof Jaak Kalsi juhtimisel kõhuaordi aneurüsmi sõeluuringu pilootprojekt, mille eesmärk on õigeaegne kõrge riskiga patsientide selekteerimine kirurgiliseks sekkumiseks,“ tutvustas teadus- ja arendustegevuse juht.

Patsientide õigeaegse ravi planeerimisel on kriitilise tähtsusega ka ennetava meditsiini arendamine. Heaks näiteks on kahel aastal riiklikult rahastatud kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt Tartumaal, mille tulemusel õnnestus diagnoosida haigus suurema osal juhtudest varajases staadiumis, võimaldades tõhusamat ravi. „Koostöös perearstidega kaasasime sõeluuringusse teisel aastal koguni 80% sihtgrupist. Seda võib nimetada maailmarekordiks, kuna mujal maailmas ei ole selliseid osalusprotsente näidatud,“ rõhutas Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku juht kaasprof Tanel Laisaar.

Euroopas pööratakse vähiteadusele ja arendustegevusele, sh vähiennetusele suurt tähelepanu. Nii osaleb Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskus kokku kaheksas rahvusvahelises koostööprojektis, mis toetavad Euroopa vähitõrjemissiooni eesmärke ja tegevusi. Meditsiinigeneetiku prof Neeme Tõnissoni sõnul on Kliinikum koos Tartu Ülikooli ja teiste partneritega märkimisväärselt edasi arendanud rinnavähi täppisennetuse võimalusi, mis toovad personaalmeditsiini patsientidele reaalselt kättesaadavaks. „Eesti on selles olnud maailmas tõeliste pioneeride seas. EIT Health poolt toetatud BRIGHT rahvusvaheline innovatsiooniuuring näitas, et geeniriskidel põhinev rinnavähi ennetus on kliiniliselt rakendatav ja uuritavatele igati vastuvõetav,“ ütles prof Tõnisson.

Kliinikumi südamekliinikus on üheks arendusteemaks kroonilise südamepuudulikkusega patsientide raviteekond. Rahvusvaheliste teadmiste ja standardite koju toomiseks läbisid dr Mai Blöndal ja dr Teele Kasesalu vastavasisulise kõrgetasemelise rahvusvahelise kursuse Londonis. Dr Blöndali sõnul suureneb seoses südame-veresoonkonna haiguste ravivõtete paranemisega ja ühiskonna vananemisega kroonilist südamepuudulikkust põdevate inimeste arv. „Samas näeme, et haigus on aladiagnoositud ja alaravitud ning pakub klinitsistidele ohtralt väljakutseid. Oleme veendunud, et südamepuudulikkusega patsiendid võiksid Eestis elada palju parema elukvaliteediga, sealhulgas olla parema töövõimega. Ligi kaks aastat kestnud kursus on maailmas ainulaadne, kuna koolitusel oli teooria kombineeritud praktiliste oskuste õppimisega. Palju võimaldati diskusioone oma ala juhtivklinitsistide ja -teadlastega. Tänu kursusel osalemisele oleme Eestis esimesed Euroopa Kardioloogide Seltsi südamepuudulikkuse spetsialisti tunnustusega kardioloogid,“ kirjeldas dr Blöndal.

„Need on vaid mõned näited meie töötajate panusest. Alanud 2025. aastal jätkame sihikindlalt teadus- ja arendustegevuse edendamist. Käivitame selleks koostöös Tartu Ülikooliga teadmussiirde doktorantuuri.  See programm võimaldab alustada kuni viit uut doktoritööd kliinilise ravitöö jaoks olulistes teadussuundades. Uute teadmiste toel saame omakorda pakkuda patsientidele parimat võimalikku teaduspõhist ravi,“ rääkis prof Starkopf.

2024. aasta teadustegevusest annab ülevaate 30. jaanuaril Tartu Ülikooli Kliinikumis toimuv teadus- ja arenduskonverents, kus on võimalik kuulata lõppenud aastal doktoritöö kaitsnud töötajate ettekandeid, teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide avastusi ja edulugusid ning koolituskogemusi välisriikides. Konverentsile on oodatud nii Kliinikumi töötajaid kui ka Kliinikumi partnerid, et positiivsete näidete kaudu inspireerida töötajaid algatama ja ellu viima Kliinikumi strateegilisi arenguid toetavaid teadus- ja arendustegevusi.

Lisainfo
Prof Joel Starkopf, teadus- ja arendustegevuse juht
Joel.Starkopf@kliinikum.ee, tel: 5331 8400

The post Kliinikumi teadus- ja arendustegevus loob patsientide jaoks uusi võimalusi appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tervisekassa esialgsetel andmetel osales 2024. aastal emakakaelavähi sõeluuringul ligi 50 000 naist, millest iga viies otsustas uuringust osa võtta kodutestiga. Parema lahenduse pakkumiseks töötasid Tartu Ülikooli Kliinikumi IT-osakond ja ühendlabor koostöös Nortaliga välja spetsiaalse veebikeskkonna, kust saab nüüd mugavalt koduteste tellida. 

Kõige populaarsem oli kodutesti variant 60–65-aastaste naiste seas. „Naised on kodutestimise võimaluse väga hästi vastu võtnud ning möödunud aastal tegi kodutesti esialgsetel andmetel umbes 10 000 naist. Tegelik kodutestijate arv on aga ilmselt suuremgi, sest 2024. aastal sõeluuringu kodutesti tellinud naised saavad testi laborisse saata veel jaanuari lõpuni. Positiivne üllatus on ka, et kodutest oli eriti populaarne 60–65-aastaste naiste seas, kellest valis kodutesti iga neljas sõeluuringul osaleja. Kodutest on mugav võimalus neile, kel pole muidu võib-olla aega või võimalust arsti juurde minna – seda saab teha privaatselt, endale sobival ajal ja kohas,” ütles Tervisekassa sõeluuringute osateenusejuht Maria Suurna, lisades, et kodutest on sama usaldusväärne kui tervishoiuasutuses võetud proov.

Ka tänavu saavad sihtrühma kuuluvad naised endale kodutesti tellida ning teha seda uuelt veebilehelt – hpv.kliinikum.ee. Tervisekassa paneb kõigile südamele, et kui ka esimese uuringu tulemus on positiivne, ei tähenda see veel kindlalt vähki või vähieelseid muutuseid, vaid lihtsalt vajadust lisauuringuteks, kuhu on väga oluline minna. „Näeme, et mitmetel naistel jääb sõeluuringu teekond pooleli ning lisauuringutele ei jõuta. Enda tervise huvides soovitame aga tungivalt seda siiski teha, sest vaid varakult avastades ja ravides on võimalik vähidiagnoosi vältida,” rõhutas Suurna.

Emakakaelavähi sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eeskätt tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele, ennetamaks emakakaelavähki. Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis levib puutekontakti kaudu, sealhulgas seksuaalsel teel. Kui naine nakatub HPV teatud tüüpidega, võivad emakakaela rakkude kasvus tekkida muutused, sealt edasi vähieelsed seisundid ja emakakaelavähk. See protsess on tavaliselt pikk ja võib kesta isegi 10–25 aastat. Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada õigeaegselt, mil need on ravitavad.

Kodutestimise lahendus muudab sõeluuringus osalemise lihtsamaks ja kättesaadavamaks, pakkudes naistele suuremat paindlikkust tervisekontrollis osalemiseks.

Kliinikumi ühendlabori juhi dr Anu Tamme sõnul on testi tellimine korraldatud inimeste jaoks võimalikult mugavalt ning logistikaahel korduvalt läbi proovitud. „Sõeluuringu kutse saanud naised saavad tellida kodutesti tellimisportaalist, mille tulemusena tekib ka labori infosüsteemi HPV DNA-analüüsi tellimus. Igal hommikul saab labor nimekirja eelmisel päeval tehtud tellimustest ning seda koos infoga, kuhu proovivõtuvahend tuleb saata. Pakki saab tellida Omniva postiautomaati või ka otse kirjaga koju. Igal hommikul komplekteeritakse laboris pakid, kus on proovivõtuvahend ja -juhendid ning ümbrik tagasi saatmiseks,“ kirjeldas protsessi dr Anu Tamm. Ta lisas, et proov tuleb ise kodus vastavalt juhendile võtta ja pakk tagastada pakiautomaati, kust Omniva kuller toob need omakorda tagasi laborisse. „Edasi lähevad proovid tavakorras analüüsimisele, misjärel saab testi tulemust näha patsiendiportaalis koos edasiste tegevusjuhistega,“ sõnas ühendlabori juht.

Kes on 2025. aastal sõeluuringule kutsutud?

Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant ehk aastatel, kui nad tähistavad juubelit, st 5 või 0-ga lõppevat sünnipäeva. 2025. aastal on tasuta emakakaelavähi sõeluuringule oodatud ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastatega 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985, 1990 ja 1995.

Sihtrühma kuuluvad naised saavad lisaks kodutesti tellimisele uuringule registreerida ka Terviseportaalis või võttes telefoni teel ühendust sobiva tervishoiuasutusega. Tartu Ülikooli Kliinikumis saab sõeluuringu tegemiseks pöörduda naistekliiniku vastuvõtule aadressil L. Puusepa 8, L. Puusepa 1a (Maarjamõisa Tervisekeskus) või Mõisavahe 34b (Tartu Tervisekeskus). Vastuvõtule saab registreeruda kõnekeskuse telefonil 731 9100 või broneerida aeg  Terviseportaalis. Saatekirja ei ole vaja ning sõeluuringul saavad sihtrühma kuuluvad naised osaleda terve aasta vältel ega pea selleks jääma personaalset kutset e-posti või kirja teel ootama.

Lisainfo
Kai Jõers, ühendlabor
Kai.Joers@kliinikum.ee

The post Kliinikumi ja Tervisekassa koostöös valminud veebileht võimaldab emakakaelavähi sõeluuringul osaleda mugavalt kodust appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus on ainuüksi sellel nädalal vajanud läkaköha tõttu abi kolm last. Lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna arstide sõnul võib sage haigestumine läkaköhasse viia puhanguni.

Nii Eestis kui Euroopas on alates 2023. aasta teisest poolest haigestumus läkaköhasse suurenenud ning juba on teatatud ka puhangutest. „Ka Kliinikumi lastekliinikusse on sellel sügisel ja talvel hospitaliseeritud senisest oluliselt enam läkaköhasse haigestunud lapsi, kes on olnud läkaköha vastu vaktsineerimata. Ka hetkel viibib Kliinikumis raskes seisundis läkaköhaga väikelaps,“ ütles lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna juht dr Piia Jõgi.

Läkaköha võib põhjustada tõsiseid vaevusi igas vanuses inimesel, kuid eriti raskelt põevad haigust vaktsineerimata imikud ja väikelapsed, kellel võib haigus lõppeda ka surmaga. Niisamuti on läkaköha tüsistused tõsised – näiteks kopsupõletik, südame- ja kopsudepuudulikkus, krambisündroom ja peaajukahjustus.

Dr Piia Jõgi sõnul on läkaköhasse haigestumise tõus seotud vähese vaktsineerimisega. „2023. aastal oli pea kolmandik alla 1-aastastest lastest läkaköha vastu vaktsineerimata. Haiguse leviku tõkestamiseks peaks läkaköha vaktsiiniga hõlmatus olema aga vähemalt 90%. Seega on oluline, et need 30% vaktsineerimata lastest saaksid kaitsesüsti, kuna enamasti vajavadki haiglaravi alla 1-aastased vaktsineerimata lapsed, kellel haigus kulgeb kõige raskemalt,“ selgitas osakonnajuht.

Läkaköha on hingamisteede infektsioonhaigus, mis levib piisknakkuse teel. Peamisteks sümptomiteks on köhahood, mis võivad kesta nädalaid või isegi kuid. Dr Jõgi sõnul kulgeb läkaköha tavaliselt kolmes etapis, kus haiguse sümptomid ja raskusaste muutuvad. „Esimeses, 1–2 nädalat kestvas etapis kulgeb haigus hingamisteede viirushaigustele iseloomulike sümptomitega – kerge köha, ninakinnisus, nohu ja kurguvalu. Aja jooksul köha tugevneb ja muutub sagedasemaks, kuid kõrget palavikku tavaliselt ei esine. Teine etapp on haiguse kõige raskem periood, kuna köhahood muutuvad väga tugevaks ja sagedaseks ning võivad lõppeda oksendamisega ning kõõksuva heliga pikal sissehingamisel. See etapp kestab tavaliselt 2–8 nädalat. Kolmandaks etapiks on paranemisstaadium, mille käigus muutuvad köhahood harvemaks ja kergemaks. Paranemine on aeglane ja kestab kaua, ent köha muutub kergemini talutavaks ja harvemaks,“ selgitas läkaköha kulgu dr Jõgi.

Läkaköhasse haigestunud inimesed peavad jääma isolatsiooni kuni 14 päevaks alates sümptomite algusest või kuni 48 tunniks pärast adekvaatse antibiootikumravi algust. Antibiootikumiravi määratakse kuni 14 päeva jooksul köha algusest, kuna hilisem ravi ei muuda haiguse kulgu ega takista oluliselt haigustekitaja ülekannet teistele inimestele,“ selgitas dr Jõgi.

Eesti immuniseerimiskava järgi saab läkaköha vastu vaktsineerida lapsi alates 3 kuu vanusest. Esimesed kolm kuud on laps siiski haiguse eest kaitsetu. Paljudes Euroopa riikides vaktsineeritakse rasedaid pärast 20. rasedusnädalat läkaköha vastu, mis kaitseb imikut haiguse eest kuni riikliku vaktsineerimiskava rakendumiseni. Ka Eestis on kõigil rasedatel võimalus ennast läkaköha vastu vaktsineerida, et kaitsta oma tulevast last.

Lisainfo:
Dr Piia Jõgi, Kliinikumi ägedate infektsioonide osakonna juht
Piia.Jogi@kliinikum.ee, tel: 731 9640

The post Kliinikumi lastearstid: sage haigestumine läkaköhasse võib viia puhanguni appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.