1. aprillist 2025 toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku neuroloogia eriala vastuvõtud läbi eelneva perearsti või mõne muu eriala eriarsti e-konsultatsiooni. Muudatuse eesmärk on kiirendada patsientide õigel ajal ravile jõudmist, niisamuti suurendab ümberkorraldus neuroloogide vastuvõttude kättesaadavust. 

Kliinikumi närvikliiniku neuroloogia osakonna vanemarst-õppejõu Mark Braschinsky sõnul on muudatuse ajendiks mitmed senised kitsaskohad. „On teada, et neuroloogias on pikad ootejärjekorrad, sealjuures on järjekorras need patsiendid, kes tegelikult neuroloogilist tähelepanu ei vaja. See omakorda tähendab, et need patsiendid, kes tõepoolest neuroloogi hindamist vajavad, võivad jääda ilma vajalikust abist või peavad seda liiga kaua ootama,“ selgitas dr Braschinsky. Samuti võib piirata vastuvõtule pääsemist geograafiline piiratus: „Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogi konsultatsioone soovivad patsiendid kogu Eestist, ent paljudel neist puudub reaalne võimalus füüsiliselt kohale tulla, mis jätab osa abivajajatest sootuks kõrvale,“ lisas dr Braschinsky.

E-konsultatsioonid lahendavad mitmeid süsteemseid probleeme, säästes aega ja vähendades vajadust patsientidel kliinikusse sõita. „E-konsultatsiooni kaudu on tagatud kiirem juurdepääs spetsialisti arvamusele, samuti võimaldavad e-konsultatsioonid neuroloogidel täpsustada konsultatsiooni prioriteetsust ja seeläbi suurendada kogu raviprotsessi paindlikkust. Patsiendi haigusloo ja varasemate uuringutulemuste jagamine on e-konsultatsioonide abil lihtsam ning neuroloog saab hõlpsalt tutvuda vajaliku taustinfoga. Samuti võimaldab e-konsultatsioon neuroloogil koheselt määrata, kas ja kui kiiret füüsilist vastuvõttu iga konkreetne patsient vajab. Sõltuvalt patsiendi kliinilisest probleemist võib neuroloog suunata inimese viivitamatult erakorralise meditsiini osakonda, kutsuda ta vastuvõtule 7 kuni 48 päeva jooksul või määrata hilisema kuupäeva,“ tutvustas eesootavat ümberkorraldust neuroloog.

Paindlik lähenemine parandab närvikliiniku võimalust prioriseerida patsientide konsulteerimist probleemi kiireloomulisuse alusel igal individuaalsel juhul, mis on samm lähemale personaalmeditsiini suunas. Sealjuures on e-konsultatsiooni käigus võimalik senisest kiiremini planeerida patsiendile ka vajalikke uuringuid ja anda nõu igapäevaeluks, parandades üldist rahulolu ja elukvaliteeti.

Neuroloogia eriala e-konsultatsioonile saavad patsiente suunata nii perearstid, Kliinikumi teiste erialade eriarstid kui ka kogu Eesti teiste tervishoiuasutuste arstid. E-konsultatsioon on Tervisekassa poolt kindlustatud patsientidele tasuta. E-konsultatsioonidele üleminek ei mõjuta esialgu tasuliste neuroloogi konsultatsioonide korraldust, mis toimuvad esialgu senise korralduse alusel.

Lisainfo
Dr Mark Braschinsky, Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik
Mark.Braschinsky@kliinikum.ee

The post Kliinikumi neuroloogiline eriarstiabi muutub läbi e-konsultatsioonide kättesaadavaks ja sujuvamaks appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

9.–15. märtsil tähistatakse ülemaailmset patsiendiohutuse teadvustamise nädalat, mis toimub sel aastal juba 23. korda.

„Nädala eesmärk on suunata fookus patsiendiohutusele kui tervishoiu põhiväärtusele, mille tagamiseks on oluline koostöö patsientide, lähedaste, tervishoiuspetsialistide ja poliitikakujundajate vahel. Patsiendiohutuse nädal aitab teadvustada, et iga väike samm patsiendiohutuse edendamisel võib olla suur samm inimeste tervise ja heaolu tagamisel,“ selgitas nädala eesmärke Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Tartu Ülikooli Kliinikum on patsiendiohutusele pühendunud iga päev.

• Patsiendiohutuskultuuri loomine: loome kultuuri, kus saame eksimustest avameelselt rääkida ja neist õppida. Korraldame selleks interdistsiplinaarseid patsiendiohutusjuhtumite arutelusid, mis keskenduvad juhtumite analüüsile ja juurpõhjustele, mitte süüdlaste otsimisele.
• Patsientide ja lähedaste kaasamine: julgustame patsiente ja nende lähedasi aktiivselt osalema raviprotsessis ja teavitama meid võimalikest ohtudest. 2021. aastast on meie patsientidel võimalik patsiendiohutusjuhtumitest teavitada ka kodulehekülje kaudu. Kõigile avatud Kliinikumi kogukonnakooli portaal pakub võimalusi tervishoius teadlikumaks saada, seda ka patsiendiohutuse vallas.
• Tasuta koolituste pakkumine: pakume tasuta e-kursusi, et kõik tervishoius töötavad inimesed ja üliõpilased saaksid õppida patsiendiohutusest. Koostöös Tartu Ülikooliga 2022. aastal loodud Kliinikumi patsiendiohutusalaseid e-kursusi on tänaseks läbinud juba üle 4600 tervishoiutöötaja ja üliõpilase nii Kliinikumist kui ka teistest asutusest.
• Teadus- ja arendustöö tegemine: teeme teadus- ja arendustööd, et omada uusimaid ja tõenduspõhised teadmisi patsiendiohutusest. Osalemine rahvusvahelistes projektides aitab meil rakendada tõenduspõhiseid standardiseeritud patsiendiohutuse praktikaid ja vähendada tüsistuste esinemissagedust. Näiteks perioperatiivse ohutuse parandamiseks on koostatud mitmeid olulisi juhendeid nagu operatsioonipiirkonna infektsioonide vältimise juhend ja perioperatiivse normotermia juhend, samuti on välja töötatud reieluukaela murru käsitluse põhimõtted.
• Innovaatiliste lahenduste kasutamine: kasutame innovaatilisi lahendusi, nagu tehisintellektipõhine süsteem kukkumiste ennetamiseks ja tuvastamiseks, mis võimaldab õdedel ja hooldajatel saada reaalajas kukkumisohte puudutavaid teateid. Antud meetme rakendamine suurendab oluliselt patsientide turvalisust ning parandab õendus- ja hooldustöötajate töötingimusi.
• Patsiendiohutusjuhtumite jälgimine: jälgime patsiendiohutusjuhtumeid elektroonilise infosüsteemi abil, et avastada ja ennetada probleeme. Meie süsteemi kasutavad enam kui 10 tervishoiuasutust üle Eesti. Lisaks asutusesisese süsteemi arendamisele oleme andnud panuse ka riikliku patsiendiohutuse andmekogu loomisesse.

Patsiendiohutuse nädala raames räägime patsiendiohutuskultuurist ja patsiendiohutusest nii õpetlikul kui ka mängulisel moel ning tunnustame seniseid edusamme. Kutsume Kliinikumi töötajaid ja külalisi astuma haiglatöötaja kingadesse ning mängima seiklusmängu, kus patsiendi jälgedes orienteerudes tuleb vastata erinevatele patsiendiohutusega seotud küsimustele. 

Lisainfo
Ilona Pastarus, õenduse ja patsiendikogemuse juht
Ilona.Pastarus@kliinikum.ee

The post Patsiendiohutuse nädal – iga edusamm loeb appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tubaka- ja nikotiinitoodete rohke tarvitamine on Eestis suureks probleemiks, mida süvendab tubakatööstuse uute toodete turule toomine. Nikotiin on tugevatoimeline närvimürk, mis haarab nii noori kui ka vanemaid kasutajaid, muutes sõltuvuse tekkimise ja leviku veelgi ulatuslikumaks.

Eestis on saadaval mitmesuguseid nikotiini- ja tubakatooteid, kuhu alla kuuluvad tavasigaretid, nikotiinipadjad, kuumutatavad tubakatooted, huule- või mokatubakad ning korduvkasutatavad ja ühekordsed e-sigaretid. Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku arst-õppejõu dr Ülle Ani sõnul pole aga mitte ükski neist tarvikutest tervisele ohutu. „Nikotiin ise on toksiline ja selle laguproduktid, nagu nitrosoamiinid ja kotiniin, võivad põhjustada vähki, levides kõikidesse organitesse. Seetõttu esineb tubakatarvitajatel – olenemata kasutusviisist – sagedamini pahaloomulisi kasvajaid mitte ainult kopsudes, igemetel, kõris ja huultel, vaid ka mujal kehas,“ selgitas dr Ani. 

Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2022. aastal tubaka- ja nikotiinitooteid proovinud noorte seas esimene kokkupuude suitsetamisega e-sigaret – seda märkis 65,5% 11-aastastest ja 65% 13-aastastest. Ka dr Ani vastuvõtule jõuavad noored, kuid siis juba sõltuvuse küüsis. „Nikotiinil on kahesugune mõju organismile. Esiteks võib see põhjustada erinevaid haigusi erinevates organites. Teiseks on oluline arvestada nikotiini otsest toimet ajule, mis viib sõltuvuse kujunemiseni. Nikotiini tarvitamine põhjustab ajus dopamiini ja noradrenaliini vabanemist, mille tulemusena tunneb tarvitaja ajutiselt positiivseid emotsioone – meeleolu paraneb, ärevus väheneb ning kaob võimalik paanika,” rääkis dr Ani.

Mida kauem – tunde, päevi, kuid või aastaid – inimene nikotiini tarvitab, seda enam süvenevad emotsionaalsed häired. „Umbes 30–45 minutit pärast viimast nikotiinidoosi tekib inimesel tunne, et midagi on puudu. Ilmnevad võõrutusnähud, nagu nikotiininälg, suurenenud söögiisu, ärevus, depressiivsus või paanika. See on tingitud asjaolust, et aju on harjunud nikotiini pideva kohalolekuga ning vajab seda üha suuremates kogustes. Kui nikotiini ei saada, tekivad emotsionaalsed ja füüsilised häired, mis omakorda soodustavad sõltuvuse süvenemist,” selgitas kopsuarst, kelle sõnul ei teadvusta sõltlased endale tihitpeale nikotiinikoguseid, mida tarvitatakse. 

Näiteks võib ühe karbitäie nikotiinipatjade kasutamine olla võrdväärne 60 sigareti suitsetamisega ööpäevas. „Tänapäeval püüab tubakatööstus kompenseerida traditsiooniliste sigarettide tarbimise langust, reklaamides e-sigarette, kuumutatavaid tubakatooteid ja nikotiinipatju kui „vähem kahjulikke” alternatiive. Nikotiinipatjade tegelikku nikotiinikogust ei kontrollita alati, mistõttu võib sõltuvus kujuneda palju tugevamaks, kui tarbija eeldab,” rääkis dr Ani. Nikotiinipadi on kohati ka teistele märkamatu, kuna asetseb huule all, ei tekita suitsu ega anna edasi tugevat lõhna. „Noored ise ütlevad, et suudavad teise tarvitaja ära tunda näo- või huulekuju järgi, kuid need, kes ise nikotiinipatju ei tarbi, ei pruugi sellele üldse tähelepanu pöörata,” lisas arst-õppejõud. 

Lisaks tugevatele emotsionaalsetele kõikumistele põhjustab nikotiinipadi terviseprobleeme nagu igemepõletikud, pearinglused- või valud, süljeerituse häired, veritsused ja eelnimetatud emotsionaalsed kõikumised. Nikotiini sisaldava sülje allaneelamine võib samuti avaldada otsest mõju tervisele, kahjustades söögitoru ning tekitades maolimaskesta põletikku, luksumist või iiveldustunnet. Kui inimene otsustab siiski nikotiinist loobuda, peab ta kopsuarsti sõnul olema oma otsuses teadlik ja kindel, kuna tekkinud on ka käitumuslik sõltuvus, mida on keeruline murda. „Soovijal tuleb endale luua sobivad tingimused, valides teadlikult perioodi, mille jooksul suudab nikotiinist hoiduda ning mis on vaba suurematest segajatest ja stressiallikatest. Oluline on tagada endale toetav keskkond, mis soodustab loobumisprotsessi ja aitab nikotiinist eemale jääda. Mõnikord võib soodne hetk loobumiseks tekkida näiteks uue auto ostmisel, kolimisel või perelisa oodates – need on need hetked, kus inimesel on tugev soov loobuda nendest toodetest,” rääkis dr Ani. 

Arst-õppejõu sõnul ei maksa loobumisprotsessi ajal ja järel proovida ka üksikuid nikotiiniportsjoneid, kuna oht sõltuvuse küüsi tagasi langeda on suur. „Isegi kui nikotiini tarvitatakse alles kahe-kolme kuu pärast, võib esimene kogemus olla ebameeldiv ning tunduda, et nikotiini polegi enam soovi tarvitada. Kuid kui sellele järgneb veel üks katsetus, võib sõltuvus uuesti aktiveeruda ja tekib taas vajadus nikotiini järele. Pärast pikka pausi märkavad sageli ka inimesed esimest nikotiinipatja tehes või sigaretti suitsetades nikotiini mürgist mõju – see võib põhjustada iiveldust, peapööritust või isegi oksendamist,” lisas ta. 

Tartu Ülikooli Kliinikumis toimub tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise nõustamine kopsukliinikus, aadressil Riia mnt 167. Teenust osutavad dr Ülle Ani ja õde Merike Viin. Nõustamisel toimub esimene vastuvõtt kontaktvisiidina, korduvvastuvõtud on võimalikud ka telefoni, meili ja video vahendusel. Teenust osutatakse ilma saatekirja ja visiiditasuta nii kindlustatud kui ka kindlustamata isikutele, olenemata vanusest. Loobumisnõustamisel hinnatakse nikotiinsõltuvuse tugevust ja emotsionaalset seisundit küsimustikega, mille tulemuste alusel hinnatakse vajadusel sobiva ravimi kasutusele võtmist. Teenusele tuleb registreeruda kopsukliiniku õe Merike Viin vastuvõtule – vajalik on eelregistreerimine telefonil 731 8911 või Kliinikumi üldregistratuuri numbril 731 9100.

Dr Ülle Aniga vestles Kertu Rannu

The post Nikotiin ja selle laguproduktid suurendavad vähiriski kogu kehas appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Täna, 4. märtsil tähistatakse ülemaailmset HPV ehk inimese papilloomiviiruse teadvustamise päeva, et rääkida selle viirusega seotud haigustest ning nende ennetamisest.

HP-viirused levivad inimeselt inimesele kokkupuutel naha ja limaskestadega seksuaalvahekorra või intiimsete puudutuste ajal. 90%-l juhtudest taandub HPV-nakkus iseeneslikult, kuid umbes kümnendikul inimestest võib nakkus püsima jääda ning põhjustada vähieelseid seisundeid ning pahaloomuliste kasvajate teket.

Eestis diagnoositakse aastas umbes 300 HPV-st tingitud kasvajajuhtu aastas. Peamiselt seostatakse HPV-ga emakakaelvähi teket, kuid erinevad HPV tüübid põhjustavad ka pea- ja kaela kasvajaid ning häbeme-, tupe, anaalkanali-ja peenisevähki. Teadusuuringud näitavad seost ka kopsu-, söögitoru- ja nahakasvajatega.

HPV vastu on võimalik vaktsineerida nakatumist ennetava vaktsiiniga, kuid  juba olemasolevate viiruskahjustuste vastu vaktsiin kahjuks ei aita.

Kui naine nakatub HPV teatud tüüpidega, võivad emakakaela rakkude kasvus tekkida muutused väga pikkade aasta jooksul ning sealt edasi areneda vähieelseks seisundiks ja emakakaelavähiks. Sõeluuringus osalemine aitab need rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada õigeaegselt, mil need on ravitavad.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised iga viie aasta järel. 2025. aastal kutsutakse tasuta emakakaelavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985, 1990, 1995.

Emakakaelavähi sõeluuringu esmasuuring on HPV-uuring, mida saab teha nii kodus kui ka tervishoiuasutuses. Kliinikumis saab testiks pöörduda ämmaemanda vastuvõtule aadressil L. Puusepa 8, L. Puusepa 1a (Maarjamõisa Tervisekeskus) või Mõisavahe 34b (Tartu Tervisekeskus). Vastuvõtule registreerumiseks helistage kõnekeskuse telefonil 731 9100 või broneerige aeg Terviseportaalis. Saatekirja ei ole vaja. Kodutesti tellimiseks sisenege tellimiskeskkonda siin: https://patsient.kliinikum.ee/hpv/

The post HPV ehk inimese papilloomiviiruse teadvustamise päev juhib tähelepanu selle viirusega seotud haigustele ning nende ennetamisesele appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

11. märtsil toimub Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli silmakliiniku korraldatud glaukoomipatsientide teabepäev, kus räägitakse lähemalt, mida see haigus endast kujutab ja millised on ravivõimalused.

Silmahaigus glaukoom ehk roheline kae on väga tõsine krooniline haigus. Kui haigust ei ravi, lõpeb see pimedaks jäämisega. Haigus on salakaval, sest muutused tekivad aegamööda ja haigus on enamjaolt valutu kuluga. 

Haigusest räägivad Kliinikumi tervishoiutöötajad ja patsiendid. Kõne alla võetakse ka patsiendiorganisatsiooni loomine ja patsientide ühistegevus haigusega toimetulekuks.

Teabepäev toimub 11. märtsil kella 13–16 Tartu Ülikooli Kliinikumis (L. Puusepa 8) Linkbergi-nimelises auditooriumis. Auditooriumisse saab siseneda L. Puusepa tänava poolsest peauksest.

Lisateave:
Kuldar Kaljurand
Tartu Ülikooli oftalmoloogia kaasprofessor
Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku arst-õppejõud
Kuldar.Kaljurand@kliinikum.ee
+372 7319755

The post Glaukoomipatsientide teabepäev 11. märtsil appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.