2024. aasta mai- ja juunikuus viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi Eestis uudne vähiraviprotseduur. Mitme osakonna koostöös teostatud lapspatsiendi kasvaja ravi sisaldas erinevaid vähiravi meetodeid, muuhulgas kõrgdoosis I131-mIBG ravi, mida kombineeriti süsteemravi ja vereloome tüvirakkude siirdamisega.

Kliinikumi nukleaarmeditsiini osakonna juhi dr Tiina Kärneri sõnul oli tegemist esmakordselt Eestis kõrgdoosis korduvalt, kahenädalase vahega, manustatava I131-mIBG raviga. „I131-mIBG on radioaktiivse joodiga märgistatud noradrenaliini analoog, millega samal ajal manustatakse patsiendile ka keemiaravi. Ravi eesmärk on anda kasvaja märkainet koguvatele haiguskolletele maksimaalne ja eeldatavasti kasvajarakke hävitav kiirgusdoos. Protseduuri juures arvestatakse sealjuures patsiendile maksimaalset lubatud kogu keha kiirgusdoosi ja fakti, et ravi viib paratamatult luuüdi kahjustuse ja vereloome tüvirakkude siirdamise vajaduseni. Ravi teostamise eelduseks on eelnev diagnostika sama märkainega,“ selgitas dr Kärner.

Selline laste onkoloogiliste haiguste kombineeritud ravi on täna võimalik ainult Tartu Ülikooli Kliinikumis mitme osakonna koostöös. „Raviks on vajalik nukleaarmeditsiini meeskond, kuhu kuuluvad arst, meditsiinifüüsik ja radioloogiatehnikud, samuti lasteonkoloogia meeskond koos luuüdi siirdamise võimekuse ja vastava pädevusega arstide ning õdedega, lisaks ööpäevaringne lasteintensiivravi valmidus,“ kirjeldas dr Kärner. Ta lisas, et eduka ravi üks väga tähtis komponent on ka patsiendi vaprus ja suurepärase koostöövõimega lapsevanemad. „Vanemad said enne protseduuri lühikese kiirguskaitse-alase koolituse ja kiirguskaitsevahendid – selleks, et viibida mitmeid päevi koos patsiendiga kiirgusvarjestusega palatis,“ lausus osakonnajuht.  

Patsiendi raviarsti, dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul on väikese kaheksa-aastase patsiendi neuroblastoomi ravi olnud kompleksne, sisaldades lisaks süsteem-, kirurgilisele ja kiiritusravile ka eelnevalt juba kahte vereloome tüvirakkude siirdamist. „Iga patsient on meile eriline ning kaalume kogu ravimeeskonnaga alati põhjalikult, milline ravi antud lapsel antud ajahetkel võiks anda parima tulemuse. Kasutame ja järgime pahaloomuliste kasvajate ravis samu raviprotokolle, mida kolleegid Skandinaavias, mis tähendab, et Oslos ja Eestis vähidiagnoosi saavat last ravitakse täpselt samade raviskeemide alusel. Keerulisemate, samuti standardravile mitte alluvate juhtumite lahendamiseks kuulub lasteonkoloogide igapäevatöö hulka tihe suhtlemine erinevate kompetentsikeskustega Euroopas, et ka väikeriigis keerulise harvikhaiguse diagnoosiga lapsed saaksid parimal võimalikul teadmisel ja kogemusel baseeruva käsitluse. Nii ka antud juhul – meie ravivalikute konsultantideks on olnud kolleegid Austriast ja Rootsist. Tänaseks on tehtud nii süsteemravi, paralleelselt koostöös nukelaarmeditsiini meeskonnaga Eestis uudse ravimeetodina kõrgdoosis I131-mIBG ravi kui ka vereloome tüvirakkude siirdamine,“ kirjeldas dr Kõrgvee.

Ta lisas, et arendus- ja teadustegevus on kaasaegse vähiravi lahutamatu osa. „Uusi ravimeid ja ravivõimalusi lisandub pidevalt, mis on juba muutnud paljude senini ravimatute haiguste prognoosi ja kulgu ning ootame järjest uusi läbimurdeid. Samal ajal ülikoolihaiglana ise aktiivselt lisaks ravitööle arendus- ja teadustöös osaledes,“ ütles dr Kõrgvee.

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Kommunikatsioon@kliinikum.ee

The post Kliinikumis viidi läbi kogu Eestis uudne ja erakordne vähiraviprotseduur appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi toitmisravi keskus tähistas 1. juulil iseseisva keskusena tegevuse esimest sünnipäeva. Ajavahemikus veebruar 2020 kuni juuni 2023 toimus toitmisravi töö Kliinikumi kõne- ja neelamishäirete taastusravi keskuses, kus tagati koduse enteraalse toitmise teenused igas vanuses Eesti patsientidele ning nõustati nii ambulatoorseid kui haiglaravil viibivaid patsiente.

 „Toitmisravi vajavad lapsed ja täiskasvanud, kellel söömine või suukaudne toitmine ei ole võimalik, ohutu või piisav ja kes seetõttu ei saa tavatoiduga eakohast ja piisaval hulgal vajalikku toiduenergiat ning kõiki toitaineid,“ ütles toitmisravi keskuse lastearst dr Oivi Uibo. Toitmisravi eesmärgiks on tagada patsiendi vanusele, kehakaalule ja põhihaigusele sobiv ravitoidu valik, kogus ja manustamise viis. „Ravitoit peab tagama energiavajaduse lastel kasvamiseks ja arenemiseks ning nii lastel kui ka täiskasvanutel põhihaiguse ravi käigus tüsistuste vältimise ning elukvaliteedi parandamise,“ lisas dr Uibo.

Toitmisravi võib olla nii suukaudne kui ka sondide või stoomide kaudu manustatav. Samuti parenteraalne, mille puhul manustatakse toitaineid vereringesse. Toitmisravi vajavad patsiendid võivad olla igas vanuses erakorralised, samuti plaanilist ravi saavad patsiendid, sõltuvalt põhihaiguse ägedas või kroonilises seisundis. Lisaks vajavad toitmisravi neelamishäiretega patsiendid, alatoitumuse tõttu kõhnunud patsiendid, kuid ka rasvunud patsiendid.

„Toitmisravi meeskond tegeleb väga erinevate toitmisprobleemidega patsientidega, koostab neile raviplaanid ja määrab toitmise viisi, mis võib olla suukaudne, enteraalne, parenteraalne või kombineeritud. Samuti korrigeerime vajadusel toitmisravi valikuid ühelt meetodilt teisele. Seajuures saavad meie keskuses toitmisravi patsiendid üle kogu Eesti suukaudse ja koduse enteraalse toitmise Tervisekassa raviteenusena,“ tutvustas toitmisravi keskuse juht professor Alastair Forbes.

Toitmisravi meeskonnas töötavad laste ja täiskasvanute toitmisravi arstid ja õed, samuti kuulub meeskonda kliiniline proviisor ja juhtumikorraldaja. Kui selgub, et haiglaravil viibiv patsient vajab edasist toitmisravi, suunatakse ta keskuse ambulatoorsele vastuvõtule. Toitmisravi keskus kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi 5. kliinilisse valdkonda, toetades haiglaüleselt patsientide põhihaiguse ravi õigeaegse ja pädeva toitmisraviga. „Toitmisravi tagamine on patsiendi raviteekonna lahutamatu osa kõikidel erialadel, sealhulgas intensiivravis. Keskuse poolt haiglaülene koordineerimine võimaldab tagada ühtse käsitluse ja ravikvaliteedi,“ sõnas 5. kliinilise valdkonna juht dr Jaan Sütt.

Toitmisravi konsultatsioonid ning nii suukaudsed kui enteraalsed ravitoidud, toitmistarvikud ja toitmispumbaga kodune ravi kuuluvad Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu. Tingimuseks on toitmisravi teenuseid osutab toitmisravi koolituse sertifikaadiga arst või õde. 

Kliinikumi Leht

Infokast

• 1. juulist 2024 asub Kliinikumi toitmisravi keskus L. Puusepa 8, kabinettides C201, C202, C203.
• Keskuse juhtumikorraldaja: Häili Evert, keskuse kontakttelefon: 731 8986.
• Laste toitmisravi meeskond: dr Oivi Uibo, dr Kerttu Kivisikk, lasteõde Kairi Sokk, lasteõde Kaari Käsper.
• Täiskasvanute toitmisravi meeskond: prof Alastair Forbes, õde Airi Lind, õde Gunneli Lille.
• Keskuse kliiniline proviisor: Kairi Marlen Antoniak.
• Toitmisravi keskuses laste ambulatoorsele vastuvõtule broneerimiseks on vajalik eriarsti saatekiri.
• Toitmisravi keskuses täiskasvanute ambulatoorsele vastuvõtule broneerimiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri.

The post Toitmisravi kuulub igas vanuses patsiendi raviteekonna juurde appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Traagiline õnnetus on viinud meie hulgast hinnatud kolleegi, suurepärase õppejõu, anestesioloogia ja intensiivravi eriala edendaja kaasprofessor Juri Karjagini.

Juri Karjagin sündis 10. märtsil 1974 Tallinnas, lõpetas 1991. aastal Tallinna 12. Keskkooli hõbemedaliga ja 1997. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna cum laude. Pärast anestesioloogia ja intensiivravi residentuuri lõpetamist asus ta 2001. aastal tööle arst-õppejõuna Tartu Ülikooli Kliinikumis, jätkas doktoriõppes Tartu Ülikoolis ja kaitses doktorikraadi 2007. aastal. Paralleelselt anestesioloogi kliinilise tööga alustas ta tegevust õppejõuna Tartu Ülikoolis, saades 2015. aastal dotsendiks ja 2016. aastal kaasprofessoriks.

Särav mõistus, suur töötahe ja pühendumus, inimlikkus ja heasoovlikkus tegid Jurist armastatud kolleegi, esmaklassilise arsti ja õppejõu, keda hinnati kõrgelt nii Tartu Ülikooli Kliinikumis kui ka Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis. Üliõpilased nimetasid ta mitmel korral meditsiiniteaduste valdkonna parima õppejõu kandidaadiks. Tartu Ülikooli Kliinikumis tõusis ta kiiresti oma eriala juhtivaks spetsialistiks, olles 12 aastat üldanestesioloogia osakonna juhataja ja viimased kolm aastat anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juht. Aastatel 2015–2024 oli Juri Karjagin Eesti Anestesioloogide Seltsi president.

Teaduspõhisus nii kliinilises töös kui ka õpetamises oli tema suur kirg. Juri Karjagin andis hindamatu panuse Eesti anestesioloogide koolitamisse. Alates 2018. aastast oli ta anestesioloogia ja intensiivravi residentuuri üldjuhendaja ning pühendus sellele suure kire ja kiindumusega. Ta oli mitme uuenduse eestvedaja eriarstiõppes Tartu Ülikoolis ja tema juhitud õppeprogramm sai residentidelt kõige kõrgemaid hinnanguid.

Suurepärase kaaslase ja sõbra Juri Karjagini hukkumine on meie jaoks korvamatu kaotus. Juri oli terve põlvkonna Eesti anestesioloogide Õpetaja ja Kolleeg suure algustähega; eeskujulik näide arstist, teadlasest ja juhendajast. Juri pühendumus ja lojaalsus Eesti meditsiinile, Tartu Ülikoolile ja Tartu Ülikooli Kliinikumile, ennekõike aga tema inimlikkus ja vastutulelikkus jäävad meie südamesse igaveseks. Jääme Jurit mäletama kui energilist, rõõmsameelset, alati teotahtelist ja ideedest tulvil kolleegi, kelle optimism ja väärtushinnangud on jätnud kustumatu jälje Eesti meditsiinile.

Langetame pea sügavas leinas.

Juri Karjagini ärasaatmine toimub 12. juulil Tartu Ülikooli aulast.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond
Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut
Tartu Ülikooli Kliinikum

*Foto: Andres Tennus

The post Juri Karjagin (10.03.1974–08.07.2024). In memoriam appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Päikesekaitsekreemi kasutamine suvel on oluline mitmel põhjusel – see on seotud naha kui ka tervise kaitsega üldisemalt. Kliinikumi nahahaiguste kliiniku juht dr Viljar Jaks selgitab, miks on suvel päikesekaitsekreemi kasutamine hädavajalik ning kas päikesekreemi ohutuses tuleks kahelda.

Päikesekiirgus võib põhjustada enneaegset vananemist ja suurendada nahavähi riski, mistõttu aitab päikesekreemi kasutamine vähendada UV-kiirguse poolt tekitatud naharakkude kahjustusi. “Punetuse ehk päikesepõletuse teke viitab intensiivsemale naharakkude kahjustusele, millega kaasneb DNA kahjustus ja suureneb naharakkude DNAs tekkivate mutatsioonide tõenäosus. Mutatsioonid kuhjuvad aja jooksul, pannes aluse nahavähi tekkeks,” rääkis dr Jaks.

Nahahaiguste kliiniku juhi sõnul peaksid kõik heledama nahavärviga inimesed (fototüüp I-IV) kasutama päikesekaitset päikesele avatud nahapindadel intensiivsema päikesekiirguse käes viibimisel. Ka tumedama nahavärviga inimestel on soovituslik päikesekaitset kasutada. Päikesekaitsevahendeid tuleks kanda ühtlase kihina kogu päikesele eksponeeritud nahapinnale reeglina iga 2 tunni järel kui ollakse pikemat aega päikese käes. Väga üksikud päikesekaitsevahendid pakuvad kaitset pikema aja jooksul, aga siis on see pakendil selgelt kirjeldatud.

Päikesekreemide kasutamine vähendab tunduvalt nii melanoomi kui teiste nahavähkide ja naha vähieelsete seisundite teket, mille tõendiks on ka USA Toidu ja Ravimiameti ning Euroopa vastavasisulised seadusandlikud aktid. “Päikesekreemide toksilisus on olnud teadlaste uurimisobjektiks üsna pikka aega. Kuigi on teada, et päikesekreemides olevad UV-kiirguse blokeerijad imenduvad väikeses koguses organismi, ei ole senini leitud neil mingeid negatiivseid efekte,” selgitas Jaks. Tema sõnul on aga väljendatud muret keskkonna vaatest, kus suured kogused päikesekreemi, mis satuvad ookeani populaarsete suvituskohtade lähedal, võivad häirida mereelustikku. “Viimase paari aasta jooksul on müügile jõudnud mitmeid selles osas testitud päikesekaitsevahendeid, mida võiks eelistada, kui on plaanis vette minna,” soovitas dr Viljar Jaks.

Kuna päike kuivatab nahka, siis tuleks päevitamise korral nahka niisutada, aga mis on nahale ohutu? “Õlid on üsna head naha niisutajad, seega põhimõtteliselt ei ole midagi halba selles, kui kasutatakse kvaliteetseid looduslikke õlisid nahahoolduseks. Eksootiliste õlide puhul on olnud probleemiks ka allergilised ning ärritusreaktsioonid. Samas spetsiaalsete õlide kasutamine peale päikese käes viibimist ei oma selget eelist tavakreemide ees,” rääkis nahahaiguste kliiniku juht. Tema sõnul võib aga probleeme tekitada õlide kvaliteet – kas tegemist on ikka selle õliga, mis sildil kirjas, kas antud toode ei sisalda kahjulikke aineid nagu pestitsiidid ja keskkonnamürgid. Kui aga on tekkinud päikesepõletus, kasvõi kõige kergemat sorti punetus, siis on õlide ning teiste rasvaste määrete (nt hapukoor), aga ka erinevate vahtude kasutamine hoopis kurjast, sest need halvendavad naha soojusvahetust ning soodustavad põletiku ja seega ka päikesepõletuse süvenemist,“ rääkis dr Jaks. “Sellisel juhul tuleks kasutada pigem vee baasil valmistatud geele, sobivad näiteks aaloed sisaldavad geelid. Tõsisema päikesepõletuse puhul (villid, pindmised haavandid) tuleb kasutada põletustele mõeldud spetsiaalseid geele, mis on saadaval apteegis.”

Kliinikumi Leht

Soovitused ohutuks päevitamiseks

• Kasutage sobivat päikesekaitsekreemi: Valige vähemalt 30 SPF faktoriga, UVA/UVB blokeerimisvõimega ja soovitavalt veekindel päikesekaitsekreem.
• Kandke kreemi piisavalt: Kogu keha katmiseks vajate umbes 35-45 ml kreemi.
• Uuendage päikesekaitset regulaarselt: Kandke kreemi uuesti iga kahe tunni järel.
• Kaitske kõiki nahapiirkondi: Ärge unustage kaitsta ka kõrvu, kaela, jalgu ja muid piirkondi, mis võivad päikesele avatud olla.
• Kasutage lisakaitset: Lisaks kreemile kandke kaitseriietust, mütsi ja päikeseprille, et vähendada päikesekiirguse mõju.
• Hoidke nahka niisutatuna: Kasutage kvaliteetseid niisutavaid kreeme või geele, et hoida nahk terve ja niisutatud.
• Valige keskkonnasõbralikud tooted: Eelistage tooteid, mis on testitud mereelustiku ohutuse osas, eriti kui plaanite vees viibida.

The post Ettevaatlik päevitamine ennetab nahavähki ja vähendab terviseriske appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Teatame kahetsusega, et eile, 8. juuli hilisõhtul lahkus meie seast autoõnnetuse tagajärjel anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juht dr Juri Karjagin.

Kliinikum avaldab siirast kaastunnet nii dr Karjagini perele kui ka kõikidele kolleegidele.

Dr Juri Karjagin pühendas kogu oma elu Tartu Ülikooli Kliinikumile, juhtides pikalt anestesioloogia osakonda ning viimased aastad ka anestesioloogia ja intensiivravi kliinikut. Tema panus anestesioloogia erialal on olnud väga laia haardega, alates kliinilisest tööst kuni õpetamise ja teadustööni välja.

Leinas
Tartu Ülikooli Kliinikum

The post Kliinikum on kaotanud kolleegi, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhi dr Juri Karjagini appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.