Lisaks igapäevasele ravitööle jagavad Tartu Ülikooli Kliinikumi erialaspetsialistid nõu töötubades ja õpetavad oskusi, mis aitavad inimestel oma tervise eest paremini hoolitseda. Tugigrupid omakorda pakuvad aga toetust vähi- või insuldiga seotud raskustega toimetulekuks. Töötoad ja tugigrupid on mõeldud nii patsientidele kui ka nende lähedastele.

Tervise töötoad

Kliinikumi tervise töötoad toimuvad üks kuni kaks korda kuus, seades iga kord fookuse erinevale teemale, aidates tervist edendada ja pakkudes teavet ja tuge nii haigustest taastumisel, haiguste ennetamisel kui ka elukvaliteedi parandamisel. Paljudes töötubades on võimalik teadmisi omandada ka läbi praktiliste tegevuste – näiteks alasejavalu töötoas, kus neruokirurgia osakonna füsioterapeudid selgitasid, kuidas seljavaludega toime tulla ning õpetasid harjutusi, mis võimaldavad alaseljavalu leevendada. Või glaukoomi töötuba, kus jagati näpunäiteid nii selle haiguse ennetamiseks kui ka sellega toime tulemiseks. Niisamuti oli kõikidel osalejatel võimalik mõõta töötoas oma silma siserõhku, mille normist kõrvale kaldumine on riskitegur glaukoomi tekkimisel. Aprillis toimus hambatervise töötuba ning ees on ootamas sünnimärkide hindamise töötuba.

Kliinikumi töötubadesse on oodatud kõik huvilised – patsiendid, kogukond ja Kliinikumi töötajad. Töötoad toimuvad L. Puusepa 8 maja 1. korrusel E-korpuses lillepoe kõrval, kui ei ole teavitatud teisiti. Töötubades osalemine on tasuta ning etteregistreerumine pole vajalik. 

Tugigrupid

Lisaks töötubadele toimuvad Kliinikumis tugigruppide kohtumised vähi- ja insuldipatsientidele ning nende lähedastele. Vähipatsientide tugigrupi eesmärk on kogemusnõustaja juhendamisel toetada sarnase diagnoosiga inimesi ning jagada praktilisi ja läbiproovitud nõuandeid.

Tugigrupi läbiviija Urve Viktooria Tiimanni sõnul mõistab kõige paremini vähidiagnoosiga kaasnevat eelkõige inimene, kes on ise vähki kogenud ja sellest välja tulnud. „Tugigrupis kuulame üksteist ära, räägime kuidas läinud on, millised on tõstatunud probleemid, jagame eduelamusi ja soovitusi paremaks hakkamasaamiseks. Arutleme aktuaalsete teemade üle, teeme lõõgastusharjutusi, psühholoogilisi ja arendavaid teste, eneseanalüüsi ning käelisi tegevusi. Kohtumistel on külas käinud ka näitlejaid ja onkoloog,“ rääkis Tiimann. Tugigruppi on eelregistreerimiseta oodatud kõik vähihaiged, olenemata vähi paikmest. Samuti on oodatud nende lähedased. Vähipatsientide tugigrupi teemavalik sõltub antud hetkel grupis osalevate inimeste ootustest ning grupikoosolekud lähtuvad teadusliku meditsiini põhimõtetest, on alati positiivse alatooniga ja innustust pakkuvad,“ lisas Urve Viktooria Tiimann. Vähipatsientidele ja nende lähedastele mõeldud tugigrupi kohtumistel saab osaleda nii füüsiliselt kui ka veebi vahendusel. Samuti on võimalus kasutada individuaalnõustamist. 

Insuldipatsientide tugigrupis arutatakse insuldijärgse elu ja hakkamasaamise üle ning seda viib läbi kogemusnõustaja Veronika Kruustik. Tema sõnul otsivad insuldipatsiendid enim vastuseid küsimustele edasise elu ja taastumise kohta: milline on paranemise prognoos ja ajakava, kas ja millal on võimalik taas autot juhtida, millised tegevused on edaspidi lubatud, kui suur on insuldi kordumise oht, millised tegurid võisid insuldi tekkele kaasa aidata ning millised teenused ja toetusmehhanismid on kättesaadavad töövõime taastamiseks ja tööellu naasmiseks. „Lähedastel on samalaadsed küsimused, aga ka küsimus, et kuidas selle kõigega toime tulla. Vahel ei mõisteta lähedast, sest ta käitumine on muutunud või ei väljenda end piisavalt hästi. Tugigrupp annabki võimaluse arutleda nende küsimuste üle või lihtsalt olla koos inimestega, kellel samalaadne kogemus. Tugigrupis on olnud ka patsiente, kes ei suuda rääkida, sest on väga emotsionaalsed ja neil on raske mõista, mis või miks juhtus, kuid siis nad istuvad ja kuulavad teisi. Vaikus kannab väga hästi ja eesmärk on tekitada inimestele turvatunne, et ta ei ole üksi, oleme tema jaoks olemas,“ rääkis Kruustik. 

Ta lisas, et insuldipatsientide tugigrupi kohtumised sõltuvad suuresti ka tervisest ja ilmastikust. „Tahe võib olla, aga kui jaksu ei ole või on väljas libe ning kardetakse kukkuda, ollakse pigem teatud perioodidel kodus, kus on turvalisem. Insuldipatsientide ja nende lähedaste tugigrupi kohtumised toimuvad kontaktkohtumistena,“ ütles Kruustik.

Tugigruppide kohtumised toimuvad avatud grupi põhimõttel. On uusi liitujaid, kellele pühendatakse rohkem tähelepanu, on kogenud osalejad, kes juba ise on teistele toeks, on lähedasi koos patsiendiga ja ilma ning on vanu tagasitulijaid, kes samuti on alati oodatud.

Töötubades ja tugigruppides osalemine on tasuta. Rohkem infot töötubade ja tugigruppide toimumiste kohta leiab Kliinikumi kodulehelt.

Kliinikumi Leht

The post Tervise töötoad ja tugigrupid pakuvad patsientidele ja lähedastele tasuta praktilist tuge appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eestis geneetiliste haiguste diagnoosimise ja ravi juhtivaks keskuseks, kus töötab spetsialiseerunud meeskond väga mitmete erialade esindajatega. Geenidiagnostika eripäraks on, et see võib toimuda kogu inimese elukaare jooksul, sealhulgas ka enne lapse sündimist ning mõnedel juhtudel on geneetiline diagnoos leitud alles pärast inimese surma. Sünnieelsete geneetiliste rikete diagnoosimine võimaldab hinnata loote tervist juba raseduse varases staadiumis, kasutades kas rasedusaegseid sõeluuringuid või täppisjälgimist perekondlikke vihjete alusel. Nii pakutakse spetsiifilist jälgimist ja uuringuid  peredele, kus on teadaolevad haigused või raskemaid geenihaigusi põhjustavad mutatsioonid.

Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetika- ja personaalmeditsiini kliinikujuhi ja vanemarst-õppejõu dr Sander Pajusalu sõnul on maailmas kirjeldatud tuhandeid geneetilisi arenguhäireid, mis saavad alguse muutustest inimese pärilikkusaines ehk DNAs. „On haigusi, mille kõrgemat riski on võimalik enne lapse sündi ette ennustada, kuid mitte kõik geneetilised haigused ei ole pärilikud selles tähenduses, et need esineksid mitmel pereliikmel. Arenguhäiretega laste puhul võib esineda olukord, kus täiesti tervetel vanematel ja tihti ka tervete õdede-vendadega peres sünnib raske geneetilise haigusega laps. Sellises olukorras on kaks sagedasemat võimalust, mis sõltub eelkõige konkreetsest pärilikust haigusest. Üheks võimaluseks on olukord, kus haigus avaldub siis, kui laps pärib geenirikke mõlemalt vanemalt. Kuna inimesel on kõiki kromosoome, välja arvatud sugukromosoomid, kahes koopias, siis on tal igast geenist kaks koopiat – üks emalt ja teine isalt. Vanemad ise on terved, sest neil on olemas terve geenikoopia, mis kaitseb neid haiguse eest, isegi kui neil on üks kahjustatud geenikoopia. Kui aga laps pärib mõlemalt vanemalt kahjustatud geenikoopiad, avaldub haigus,” rääkis dr Pajusalu.

Tema sõnul on Eestis siiski sagedasemad juhud need, kus raske geenihaigus tuleneb uustekkelisest ehk de novo muutusest. „See tähendab, et muutus tekib esimest korda lapse DNAs ega ole pärandatud kummaltki vanemalt. Igaühel meist on DNAs juhuslikke muutusi, mis vanematel puuduvad, ja enamik neist ei põhjusta midagi halba. Kahjuks võib mõnikord muutus esineda kriitilises kohas DNAs ning põhjustada seeläbi raske haiguse,” selgitas dr Pajusalu. Just perekondlik taust ja geneetilised vihjed aitavad Tartu Ülikooli Kliinikumis kaasa võimalike loote geenirikete tuvastamisele. „Uustekkeliste muutustega see veel tavapäraselt võimalik ei ole, sest peres ei ole eelnevalt vihjeid, kuhu see muutus tekkida võiks. Küll on võimalik ka uustekkeliste muutuste tuvastamine juhul, kui näiteks ultraheliuuringul tuvastatud tunnuste alusel tekib kahtlus geneetilisele haigusele. Ka selliste haiguste puhul, mis on seotud kahe geenikoopia muutusega, ei suuda me tavaliselt diagnoosi panna, kui peres ei ole olnud sama haigusega last. Kui aga üks geenirikkega laps on peres sündinud, siis järgnevate raseduste korral sünnieelne diagnostika on Eestis igati kättesaadav ja paljusid peresid aidanud,” selgitas dr Pajusalu. 

Geneetika- ja personaalmeditsiini kliiniku juhi sõnul on geenidiagnostika Eestis väga kättesaadav ning seda on võimalik pakkuda siinsamas Eestis – maailmatasemel aparatuuri ja parimate spetsialistide keskel. „Geneetilise haiguse leiab üles geenitest, mis annab sageli väga kindla molekulaarsel tasemel kinnitatud diagnoosi. See võimaldab palju paremini mõista haiguse olemust, peredel liituda erinevate patsiendigruppidega, olla kursis maailma arengutega ja paljude haiguste puhul rakendada ka haiguspõhist ravi. Nii on võimalik pakkuda täpset ja individuaalselt kohandatud ravi või ravi suunamist, samuti paremat prognoosi ja nõustamist nii patsiendile kui ka tema perele,” tutvustas dr Pajusalu. Geenitesti saavad tellida patsiendiga tegelevad eriarstid või ka meditsiinigeneetikud.

Juba täna võimaldab sünnieelne diagnostika üsasiseselt diagnoosida, kas oodatav laps on kahtlustatud haiguse suhtes terve või mitte. Dr Pajusalu sõnul on aga lootust, et sünnieelse diagnostika võimalused paranevad veelgi. „Ka täna on Eestis väga efektiivne kromosoomihaiguste nagu Downi sündroomi sõeluuringute programm, kus tuvastatakse ka need looted, kus peredes varasemalt ühtegi kromsooomihaigusega isikut ei ole olnud. Loodetavasti ühel hetkel jõuame samale maale ka paljude teiste geneetiliste haigustega, aga selleks on vaja veel teaduse ja meditsiini arengut,” lisas dr Pajusalu.

Kliinikumi meditsiinigeneetikute vastuvõtud toimuvad nii Tartus, aadressil L. Puusepa 2 kui ka Tallinnas, aadressil Sepapaja 12.

Kliinikumi Leht

The post Geenidiagnostika võimaldabpärilikke haigusi tuvastadanii elukaare vältel kui ka sünnieelselt appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kui ülikoolihaigla teenused on mõeldud kõigile Eesti inimestele ning seetõttu on mitme eriala vastuvõtud toimunud pikka aega juba ka pealinnas. Näiteks meestekliiniku tervishoiuteenused on olnud Tallinna patsientide jaoks olemas juba enam kui 20 aastat, millele lisandusid harvikhaiguste kompetentsikeskuse, geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku ning spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vastuvõtud.

Kliinikum on küll Põhja-Eesti elanike jaoks olemas olnud, ent asunud erinevates asukohtades. Selleks, et pakkuda nii patsientidele kui ka töötajatele mugavamaid ja kaasaegsemaid tingimusi ning logistilist lihtsustatust, kolisid Kliinikumi Tallinna üksused 2024. aasta lõpus ühistesse ruumidesse Ülemiste City von Beari nime kandvasse Tervisemajja. Seitsmekorruselise tervisemaja 5. ja 6. korrusel on end sisse seadnud kõik seni erinevates asukohtades asunud Kliinikumi Tallinna üksused.

Esimesena kolis uutesse ruumidesse Kliinikumi meestekliinik, mis on suurim omataoline Balti- ja Põhjamaades, pakkudes kõrgeimal tasemel kompleksset abi kõigi meestehaiguste korral. Kui Tallinnas vastuvõtul käinud patsiendi puhul ilmneb, et ta vajab lisaks suunamist ravile või vastuvõtule mõnele teisele erialale, hoolitseb meestekliinik patsiendi tervikliku raviteekonna eest.

Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, sealhulgas harvikhaiguste keskus, on patsientide jaoks uues asukohas jaanuarist 2025. Patsientidel on võimalik pöörduda meditsiinigeneetiku vastuvõttudele, kus tegeletakse nii geneetiliste haiguste diagnoosimisega kui raviga. Harvikhaiguste kompetentsikeskus tegeleb omakorda haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste diagnoosimise, jälgimise ja raviga.

Jaanuariks oli end uues asukohas sisse seadnud ka spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, kus on patsientide päralt nii ortopeedid kui spordiarstid. Samuti on võimalik pöörduda tasuta noosportlase terviseuuringule, aga ka täiskasvanute tasulistele spordimeditsiinilistele terviseuuringutele.

Kliinikumi Tallinna esinduses alustavad ka lastekliiniku, nahahaiguste kliiniku ning psühhiaatriakliiniku vastuvõtud. Selleks, et toetada ravitööd tegevaid üksusi kiiremal diagnoosimisel, on Tallinnas olemas ka seal tegutsevate üksuste jaoks verevõtukabinet.

Kliinikumi kabinetid asuvad Tallinnas aadressil Sepapaja 12/1 ning vastuvõtule saavad aega broneerida kõik inimesed üle Eesti läbi Terviseportaali, kõnekeskuse telefonil 731 9100 või kohapeal registraatori juures. Vastuvõttudele on võimalik pöörduda nii Tervisekassa poolt kindlustatuna kui ka tasulise vastuvõtuna. Täiendav informatsioon asub Kliinikumi kodulehel.

Kliinikumi Leht

The post Kliinikumi Tallinna üksused von Baeri Tervisemajas appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgia osakond avati 15. septembril 1975 Tartus, olles esimene spetsialiseeritud südamekirurgia osakond Eestis. Poole sajandi jooksul on osakonnas elupäästvat ravi saanud tuhanded inimesed. Kardiokirurgia minevikku, olevikku ja tulevikku vaatamiseks toimub osakonna juubelikonverents, kuhu on oodatud nii kõik praegused kui endised töötajad, samuti partnerid teistest haiglatest.

Kliinikumi kardiokirurgia osakonnas ravitakse südamehaigusi ja -seisundeid nii kirurgiliselt kui invasiivselt ehk veresoone kaudu. „Meie osakonna eripäraks on väga erinevas eas patsiendid – lisaks täiskasvanutele opereeritakse siin ka kõige väiksemaid patsiente kasvõi vahetult peale sündimist. Kaasasündinud südamerikke korrigeerimist tehakse Eestis ainult Kliinikumis. Nii nagu ka kirurgilist ravi kopsuarteri kroonilise trombembooliaga patsientidele.  Ravitöö ladusaks korraldamiseks toimib osakonnas ühtse meeskonnana nii palatiosakond, meie enda intensiivravi kui ka operatsioonitoa brigaad“, tutvustas osakonda selle juht ja südamekirurg dr Arno Ruusalepp.

Kui 50 aastat tagasi oli osakonnas ametis 32 töötajat, siis nüüd on patsiente päralt 91 töötajat – arstid, õed, hooldajad ja tugipersonal. Ning kui 50 aastat tagasi kestis südameoperatsioon keskmiselt üle 6 tunni, siis kaasajal keskmiselt alla 3 tunni. „Kliinikumi südamekirurgid teevad aastas ligi 350 südameoperatsiooni, millele lisanduvad kuni 80 veresoonekaudset südameklappide protseduuri. Südamekirurgias, nagu ka mujal kirurgilistel erialadel, liigutakse aina enam väheminvasiivsete meetodite poole, et võimaldada patsiendile kiiremat taastumist ja võimalikult vähetraumaatilist sekkumist,“ rääkis dr Ruusalepp.

Olulisi kuupäevi ülikoolihaigla kardiokirurgia eriala ajaloos leiab ka aastast 1966. „17. märts 1966 on märgilise tähendusega päev, kuna sel päeval tehti Eesti esimene „avatud” südameoperatsioon, kasutades kunstliku kehavälise vereringe metoodikat ja masinat. Operatsioon tehti Tartu kardiokirurgide poolt ning see kulges edukalt. Patsiendiks oli kodade vaheseina defektiga 16-aastane neiu. Samal aastal, 2. aprillil, tehti Tartus ka Eesti esimene südame angiograafiline uuring, mille käigus diagnoositi patsiendil kodade vaheseina defekt,“ tutvustas Kliinikumi südamekirurg ja kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse eestvedaja dr Raili Tagen.

Eesti päris esimene südameoperatsioon oli erakorraline ning selle daatum ulatub veel kaugemale – 1903. aastal eemaldas professor Manteuffel Tartus kuuli patsiendi töötavast südamest. Plaaniline südamerikete ravi algas samuti Tartus 1958. aastal prof Ants Rulli poolt, kelle tööd jätkas 1960. aastal legendaarne prof Albert Kliimann. Olgugi, et südamekirurgia arengu teel oli õnnestumiste kõrval ka takistusi, viis eriala arendamise missioon aina rohkemate operatsioonideni ning uute meetodite kasutusele võtmiseni. 1983. aastaks oli Tartu südamekirurgia keskus oma ravitöö mahult üleliidulises arvestuses 13. kohal ning kunstliku vereringega opereeritud patsiente arvesse võttes koguni parimate seas.

Kardiokirurgia mineviku, oleviku ja tuleviku eriliste hetkede ning neid eest vedanud ja vedavate inimeste tähistamiseks ja ühendamiseks toimub 12. septembril 2025 Tartu Ülikooli aulas juubelikonverents „Tartu kardiokirurgia 50“. Konverentsile on oodatud nii praegused kui endised töötajad ning sõbrad ja samuti teised koostööpartnerid. Konverentsile järgneb peoõhtu Lodjakojas. Rohkem infot kodulehel www.kliinikum.ee/kardiokirurgia50 ja e-posti kardiokirurgia50@kliinikum.ee teel.

Kliinikumi Leht

The post Eesti vanim kardiokirurgia osakond toob juubelisündmustel kokku praegused ja endised töötajad appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu kuulutab juhatuse esimehe ettepanekul välja kahe juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi ning teadus- ja arendusjuhi, konkursid. Juhatuse liikmete kandideerimisavalduste esitamise tähtaeg on 12. mai 2025.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse moodustavad neli juhatuse liiget – juhatuse esimees, ravijuht, õenduse ja patsiendikogemuse juht ning teadus- ja arendusjuht.

Õenduse ja patsiendikogemuse juhi ülesandeks on lisaks õendus- ja hooldustöö juhtimisele ja arendamisele kujundada Kliinikumis parimat võimalikku patsiendikogemust kogu raviteekonna jooksul. Teadus- ja arendusjuhi ülesandeks on olla Kliinikumi õppe-, teadus- ja arendustegevuse juhiks, kujundades samal ajal ülikoolihaigla kui rahvusvahelise teaduskeskuse tulevikku.

Õenduse ja patsiendikogemuse juhi ning teadus-arendustegevuse juhi konkurss algab 14. aprillil 2025 ning avalduste esitamine kestab kuni 12. mai 2025. Juhatuse liikmete viieaastane ametiaeg algab 1. oktoobril 2025. Konkursitingimustega on võimalik tutvuda Kliinikumi kodulehel tööpakkumiste rubriigis: juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht; juhatuse liige, teadus- ja arendusjuht.

Lisainfo
Priit Perens, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees
Priit.Perens@kliinikum.ee

The post Kliinikum kuulutab välja kahe juhatuse liikme konkursid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.